← Eesti

3-10-1605/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 17. novembril 2010. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-1605 Haldusasi A.G.i

) § 67 p 1 rikkumise eest noomitusega. Käskkirja kohaselt keeldus A.G. 14.04.2010 kell 19.30 peale kella andmist I vangistussektsioonis kambrisse minemast, et alustada õhtust loendust (toimiku lk. 4). 1

  1. 09.05.2010 esitas A.G. Tallinna Vangla direktorile vaide Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 07.05.2010 käskkirja nr 279-d kehtetuks tunnistamiseks.
  2. Tallinna Vangla 04.06.2010 vaideotsusega nr 1-13/23471-1 jäeti vaie, tuginedes

§ 63

lg 1 p-le 1, § 64 lg-le 4, § 67 p-le 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p-le 4 rahuldamata.

  1. 09.06.2010 esitas A.G. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 07.05.2010 käskkirja nr 279-d tühistamiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  2. Tallinna Vangla valvur Jako Jansoni 14.04.2010 ettekanne selle kohta, et A.G. ei allunud käsule koheselt kambrisse minna, ei vasta tegelikkusele ning on paljasõnaline avaldus. Seletuskiri ei olnud kirjutatud koheselt, vaid alles kahe nädala pärast, 27.04.
  3. Ettekandes sisalduvat saaks ümber lükata
  4. elusektsioonis asuvate videokaamerate salvestusi läbi vaadates. Koheselt, kui kaebuse esitaja sai teada ettekandest, kirjutas ta taotluse videojälgimise kaamerate 14.04.2010 ajavahemikus 19.30-20.00 tehtud salvestiste säilitamiseks. Salvestusest oleks nähtunud, et kaebuse esitaja ei ole valvuriga sõnelenud ja tülitsenud. Vastusena kaebuse esitaja taotlusele teatas Tallinna Vangla 30.04.2010 „Teabenõudele vastamine“ nr 113/21543-1, et videosalvestusi säilitatakse vaide esitamise tähtaja möödumiseni. Samas vastuses nr 1-13/23471-1 on öeldud, et videosalvestisi säilitati vaid kahe nädala jooksul. Nähtuvalt vangla administratsiooni viimasest vastusest nr 1-13/23471-1, on antud kuupäeva välisjälgimise kaamerate videosalvestised juba hävitatud, mis on tehtud meelega valvur Jako Jansoni laimamist paljastatavate süütõendite hävitamiseks. Vaatamata kaebuse esitaja taotlusele hävitati videosalvestised, mis on ebaseaduslik ja kriminaalkorras karistatav.
  5. Vanemkorrapidaja Vadim Ventmanni seletuse kohaselt, kui ta tuli 14.04.2010 Tallinna Vangla
  6. elusektsiooni ajavahemikus 19.30-20.00 toimunud õhtusele kontrollile, ei olnud mingeid probleeme. 14.04.2010 kell 19.30 helises Tallinna Vangla
  7. elusektsioonis kell ja kaebuse esitaja läks valvuri juurde küsima, mis on juhtunud. Kui valvur Jako Janson ütles, et see on kontrollile kutsuv kell, siis tundis kaebuse esitaja huvi, miks kontroll viiakse läbi selleks mitte ettenähtud ajal, kuna vastavalt Tallinna Vangla kodukorra p-le 2, õhtune kontroll viiakse läbi kella 20.00-st kella 20.30.–ni. Seejärel läks kaebuse esitaja koheselt kambrisse. Kaebuse esitaja ei ole oma sellise käitumisega mingeid rikkumisi ja õigusvastaseid toiminguid sooritanud. Ettekanne on alusetult kirjutatud ning tuleb tühistada. Ettekanne nr 279-d, samuti vastus nr 1-13/23471-1 rikub kaebuse esitaja õigusi vastavalt Vangistusseaduse § 41 p-dele 1, 2 ja Euroopa Vanglareeglistiku Rec

(2006)2 § 50, § 57 p 1, §
  1. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  2. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla vangistusosakonna juhataja 07.05.2010 käskkiri nr 279-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kaebuse esitaja poolt toimepandud rikkumine on tõendatud järelevalveosakonna valvur Jako Jansoni 14.04.2010 ettekandega nr 501 ja 27.04.2010 koostatud seletuskirjaga. Distsiplinaar- ja vaidemenetluse käigus ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahtlustada, et vanglateenistuse ametnik on oma ettekandes esitanud valeandmeid. 2
  3. Kaebuse esitaja on ise nii distsiplinaar- kui ka vaidemenetluse käigus märkinud, et ta pöördus vanglateenistuse ametniku poole küsimusega loenduse toimumise kellaaja kohta, millest võib järeldada, et kaebuse esitaja jäi peale korralduse andmist tegevusetuks ning täitis korralduse alles pärast vanglatöötaja teistkordset korraldust viivitusega. Kui kaebuse esitajale anti korraldus asuda loenduse läbiviimiseks oma kambrisse, tuli seda korraldust täita viivitamatult, mitte aga hakata nõudma selgitusi. Pärast üldise korralduse andmist anti kaebuse esitajale veel üks korraldus, mida kaebuse esitaja ei täitnud koheselt. Kinni peetaval isikul lasub kohustus täita korraldust ilma, et vanglateenistuse ametnik peab igakordselt ning personaalselt isikule korralduse andmise ja selle vajaduse õiguslikke aspekte selgitama. Seega on kaebuse esitaja ka ise sisuliselt tunnistanud, et ta viivitamatult ei allunud vanglateenistuse ametniku korraldusele, vaid nõudis selgitusi õhtuse loenduse läbiviimise kellaaja kohta.
  4. Tekkinud on kahetsusväärne olukord, kus vangla on kahes erinevas dokumendis väitnud videokaamera salvestuse säilitamiseks erinevad tähtajad. Ei ole võimalik ka välja selgitada, kumb tähtaegadest oli õige. Samas ei saa nõustuda kaebuse esitaja väitega nagu oleks vangla teadlikult ja tahtlikult hävitanud asitõendeid. Videokaamera kustutab ise automaatselt salvestused kahe kuni kolme nädala jooksul. I vangistussektsiooni kaamerad asuvad koridori mõlemas otsas. Rikkumine, mille eest kaebuse esitaja karistada sai, leidis aset koridori keskosas ning kuna rikkumise hetkel olid lahti kambrite uksed, siis oli videokaamera pilt mõlemalt poolt takistatud. Videokaamera pildi salvestamise nurk salvestuse ajal ei muutu, pilti ei ole võimalik lähemale tuua ning videosalvestistelt ei ole võimalik kuulda koridoris toimunud vestlusi. Kuna kaebuse esitaja poolt toime pandud rikkumise hetkel olid ettekande koostanud järelevalveosakonna valvuri juures ka teised kinni peetavad isikud, siis videokaamera salvestus ei oleks olnud sellise kvaliteediga, et see oleks aidanud kaebuse esitajal oma väiteid tõendada. Kaebuse esitaja süü rikkumise toimepanemisel on tõendatud teiste tõenditega.
  5. Kaebuse esitaja on peaspetsialist-korrapidaja Vadim Ventmanni poolt esitatud õiendit tõlgendanud vääralt. V. Ventmanni õiendist nähtub, et 14.04.2010 valvur Jako Jansonil tekkisid probleemid I vangistussektsioonis loenduse läbiviimisega, kuid selleks ajaks kui V. Ventmann sinna jõudis, probleemi enam ei olnud. Seega lahendas J. Janson tekkinud probleemi ära enne inspektor-korrapidaja kohalejõudmist. Kuna kaebuse esitaja ei ole selgitanud, kuidas vaidlustatud käskkiri ja vaideotsus rikuvad tema

§ 41

p-dest 1 ja 2 ja Euroopa Vanglareeglistiku §-dest 50, 59 ja 57 p-st 1 tulenevaid õigusi, siis on tegemist paljasõnaliste väidetega ning vastustaja ei saa selles osas seisukohta võtta. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebuse esitaja täitis Tallinna Vangla järelevalve osakonna valvur Jako Jansoni korralduse rivistuda õhtuseks loenduseks või mitte. Kaebusest saab järeldada, et kaebuse esitaja allus õhtust rivistust kuulutava kellahelinaga antavale korraldusele viivitamata pärast seda, kui ta oli pöördunud valvuri poole küsimusega, miks viiakse kontroll läbi selleks mitte ettenähtud ajal ning saanud oma küsimusele vastuse. Vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul kindlaks teha, millise Tallinna Vangla järelevalve osakonna valvur Jako Jansoni poolt antud korralduse täitmata jätmise eest kaebuse esitajat karistati ning kas kaebuse esitaja korraldusele allus või mitte.
  2. Tallinna Vangla järelevalve osakonna valvuri Jako Jansoni ettekandest nr 501 (toimiku lk. 24) nähtub, et kinnipeetav A.G. pani toime järgmise rikkumise: „
  3. vangistussektsioonis 14.04.2010 kell 19.30 õhtuse loenduse ajal segas vanglaametnikku õhtuse loenduse läbiviimisel ja keeldus allumast korraldusele rivistuda loenduseks nimetatud ajal.“ Valvur 3 Jako Janson täpsustas ettekannet
  4. aprilli
  5. a seletuskirjaga järgmiselt: „Seoses ettekandega nr. 501, lisan, et õhtul
  6. apr 2010 kell 19.30 andsin kella õhtuse loenduse alustamiseks I sektsioonis. Kinnipeetavad eesotsas A.G.iga (kamber 7) keeldusid kambritesse minemast, et alustada loendust. A.G. väitis, et õhtune loendus algab 20.00 viidates Tallinna Vangla kodukorrale. Õhtune loendus algab uue vahetuse saabumisega ja vastavalt vangla peaspetsialist-korrapidaja korraldustele (Tall. Vangla Kodukord 2.9.) Kinnipeetavad allusid korraldusele pärast peaspetsialist-korrapidaja Vadim Ventmani saabumist“ (toimiku lk. 24 pöördel). Vadim Ventmann’i 29.04.2010 seletuskirja kohaselt tekkisid 14.04.2010 valvur Jako Jansonil probleemid
  7. sektsioonis loenduse läbiviimisega. Kui V. Ventmann
  8. sektsiooni appi saabus, probleemi sektsioonis ei olnud (toimiku lk. 25).
  9. Tallinna Halduskohtus
  10. novembril
  11. a toimunud kohtuistungil on Jako Janson selgitanud
  12. aprillil
  13. a toimunut järgnevalt: ,,Nad (kinnipeetavad - kohtu märkus) olid koridoris. Peale helisignaali peaksid nad hakkama minema kambritesse. Kui nad hakkasid protestima, siis selgitasin neile, et loendus on alati läbi viidud sel kellaajal ja kui nad soovivad täpsemaid selgitusi, siis olen nõus või keegi ülemustest on nõus neid jagama peale vahetuse vastuvõtmist. See neid ei rahuldanud. Andsin ka teise ja kolmanda korralduse ja nad ütlesid, et nad kambrisse ei lähe, kuna loendus peab olema kell 20.
  14. Kui nad korraldusele ei reageerinud, siis teavitasin raadiosaatja teel korrapidajat allumatusest. Kuna oli tegemist vahetuse ülevõtmisega, siis peale teavitamist 5 minuti jooksul tuli kohale vana vahetuse korrapidaja Vadim Ventmann. Teavitamine raadiosaatja teel mõjus kinnipeetavatele distsiplineerivalt – nad hakkasid vaikselt minema kambritesse. Vahetult enne seda kui Ventmann kohale jõudis, olid viimased kinnipeetavad läinud kambritesse ja sain hakata loendust läbi viima“ (toimiku lk. 44). Kohtuistungil selgitas Jako Janson, et kirjutas ettekande selle kohta, et kinnipeetavad tema mitmekordsele suusõnalisele korraldusele ei allunud (toimiku lk. 45).
  15. novembri 2010 kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et valvur Jako Jansoni ettekanne koostati pärast seda, kui anti korraldus rivistuda loenduseks ja kui kaebaja oli juba teadlik, et tuleb loenduseks valmistuda, mitte seepärast, et kaebaja läks helisignaali tähenduse kohta küsima (toimiku lk. 48). Tunnistaja J. Jansoni poolt koostatud ettekande, seletuskirja ning kohtuistungil antud ütluste alusel loeb kohus tuvastatuks, et korralduseks, millele allumatuse eest kaebuse esitajat vaidlustatud käskkirjaga karistati, oli J. Jansoni poolt pärast õhtuseks rivistuseks antud kellahelinat kinnipeetavatele, sealhulgas kaebuse esitajale suusõnaliselt antud korraldus, minna kambrisse. J. Jansoni ettekande, seletuskirja ning kohtuistungil antud ütluste alusel loeb kohus ühtlasi tõendatuks, et kinnipeetavad allusid korraldusele alles pärast J. Jansoni poolt raadiosaatja teel korrapidaja informeerimist.
  16. Kohus möönab, et esineb vastuolu J. Jansoni
  17. aprilli
  18. a seletuskirja ning peaspetsialist-korrapidaja Vadim Ventmanni
  19. aprilli
  20. a seletuskirja vahel. Kui esimesest nähtub, et kinnipeetavad allusid korraldusele alles pärast Vadim Ventmanni saabumist, siis Vadim Ventmanni seletuskirja järgi, kui peaspetsialist-korrapidaja V. Ventmann
  21. sektsiooni appi saabus, probleemi sektsioonis ei olnud (vrdl toimiku lk. 24 pöördel ja lk. 25).
  22. novembril
  23. a toimunud kohtuistungil selgitas J. Janson, et andis seletuskirja kiirustades ning seal on sõnaline vääratus. J. Jansoni ütluste kohaselt tuleb õigeks pidada seda, et kinnipeetavad lahkusid kambritesse pärast seda, kui J. Janson oli teavitanud korrapidajat (toimiku lk. 44). J. Jansoni kohtuistungil antud ütluste õigsust kinnitavad ka V. Ventmanni poolt kohtuistungil antud järgmised ütlused: „Jako Jansonil tekkisid probleemid, sain sellest teada raadiosaatja teel. Ta kutsus oma korrapidajat, kes on tööl teises vahetuses. Ta ütles, et tal on probleemid, kuna kinnipeetavad ei allu tema korraldustele. Kuna tema korrapidaja oli hõivatud, siis läksin sektsiooni mina. Kui sinna jõudsin, olid kinnipeetavad oma kambrites ja loendus toimus tavapäraselt“ (toimiku lk. 47). Kinnipeetavate allumatust J. 4 Jansoni korraldusele kinnitab ka V. Ventmann
  24. aprilli
  25. a seletuskirjas: „14.04.2010 valvuril Jako Janson, tekkisid probleemid
  26. sektsioonis loenduse läbiviimisega“ (toimiku lk. 25). Vastuseks kohtu küsimusele, kas kinnipeetavate hulgas oli ka G., vastas kohtuistungil tunnistaja J. Janson, et peamiste protestijate hulgas paistis silma 3 kinnipeetavat ja nende hulgas ka A.G. (toimiku lk. 44). Eeltoodud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks, et kaebuse esitaja ei allunud koheselt J. Jansoni suulisele korraldusele, minna loenduseks kambrisse ning tegi seda alles pärast J. Jansoni poolt raadiosaatja teel korrapidaja informeerimist. 15.

§ 67

p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Riigikohus on 01.03.2007 lahendis nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda, vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 07.03.2003 määrus haldusasjas nr 3-3-1-21-03, p 13). Haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 sätestab tühise haldusakti tunnused. Viidatud sätte kohaselt on haldusakt tühine, kui 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohus on seisukohal, et

  1. aprillil
  2. a kella 19.30 ajal valvur Jako Jansoni poolt antud korraldusel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Iseenesest on õige kaebuse esitaja väide, et õhtune loendus (rivistus, kambrite kaupa) toimub Tallinna Vangla kodukorra p 2.1 järgi ajavahemikus 20.00 kuni 20.
  3. Samas üksnes asjaolu, et loendust alustatakse tavapärasest erineval ajal, ei tähenda veel seda, et vanglaametnikul puuduks õigus korralduse andmiseks. Tallinna Vangla kodukorra p 2.9 järgi on vangla direktoril, direktori asetäitjal või järelevalveosakonna peaspetsialist – korrapidajal õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele erakorralisi ja ajutisi muudatusi. Kinni peetavaid isikuid teavitatakse muudatustest eelnevalt võimaluse korral. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil selgitatu, mille kohaselt toimub helisignaali alusel kogu informatsiooni edastamine, mitte ainult loendus, on asjakohatu, kuna kohus on otsuse motiveeriva osa p-s 13 tuvastanud, et korralduseks, millele allumatuse eest kaebuse esitajat vaidlustatud käskkirjaga karistati, oli J. Jansoni poolt pärast õhtuseks rivistuseks antud kellahelinat kinnipeetavatele, sealhulgas kaebuse esitajale suusõnaliselt antud korraldus, minna kambrisse. Seega ei karistatud kaebuse esitajat selle eest, et ta kohe pärast kellahelinat kambrisse ei läinud. Samuti loeb kohus J. Jansoni ütlustega tuvastatuks, et lisaks kellahelinale edastas J. Janson kaebuse esitajale korralduse ka suuliselt, mistõttu kaebuse esitaja ei saanud korraldust vääriti mõista.
  4. Kaebuse esitaja on leidnud, et käskkiri rikub

§ 41p-dest 1 ja 2 ning Euroopa Vanglareeglistiku Rec

(2006)2 §-st 50, § 57 p-st 1 ja §-st 59 tulenevaid õigusi, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, mida ta selle all silmas peab.

§ 41

lõike 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega.

§ 41

lg 2 sätestab, et kinnipeetava, karistusjärgselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse 5 põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Euroopa Vanglareeglistiku Rec

(2006)2 p 50 kohaselt võimaldatakse vangidele, kellelt eeldatakse sisekorra-, ohutus- ja julgeolekunõuete täitmist, arutada vangistuse üldtingimustega seotud teemasid ning teavitada neist teemadest vangla juhtkonda. Vanglareeglistiku p 57.1 järgi võib sisekorda, turvalisust või julgeolekut ohustavat käitumist käsitada distsipliinirikkumisena. Vanglareeglistiku p 59 kohaselt tuleb distsipliinirikkumises süüdistatavat vangi
  1. a)koheselt ja üksikasjalikult teavitada tema vastu esitatud süüdistuse laadist temale arusaadavas keeles;
  2. b)võimaldada piisavalt aega ja vahendeid enda kaitse ettevalmistamiseks;
  3. c)võimaldada ennast kaitsta isiklikult või kaitsja abiga seaduses sätestatud juhtudel;
  4. d)võimaldada tunnistajate kaasamist ning küsitleda neid ise või lasta küsitleda vangi nimel ning
  5. e)taotleda tasuta tõlgi abi juhul, kui nad ei saa aru või ei kõnele menetluses kasutatavat keelt. Kohtule ei nähtu, et vaidlustatud käskkirja andmisel oleks rikutud viidatud

või Vanglareeglistiku sätteid sellega, et kaebuse esitaja mõni eeltoodud õigusega seonduv taotlus oleks rahuldamata jäänud. Kaebuse esitajale on tutvustatud 05.05.2010 distsiplinaarmenetluse protokolli (toimiku lk. 43 pöördel) ning võimaldatud esitada juhtunu kohta vene keeles seletuskiri (toimiku lk.25 pöördel). Vaidlustatud käskkirjaga karistati kaebuse esitajat distsiplinaarkorras noomitusega.

§ 63

lg 1 kohaselt on selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 3) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

§ 63lg 2 kohaselt võib noort kinnipeetavat paigutada kartserisse kuni 20 ööpäevaks.

Seega on kaebuse esitajale käskkirjaga määratud noomitus distsiplinaarkaristustest leebeim. Vaieldamatult ei saa selline karistus riivata kaebuse esitaja inimväärikust ega põhjustada talle olulisi kannatusi või ebameeldivusi. Kohus leiab, et Tallinna Vangla kaalutlused karistuse määramisel ei ole õigusvastased ning ei välju seadusega vanglale antud kaalutlusõiguse piiridest. Kuigi vastustaja kinnitab, et vaidlusaluse intsidendi kohta ei ole säilinud videokaamerate salvestised, on kaebuse esitaja õigusvastane tegu tõendatud teiste tõenditega, mistõttu videokaamerate salvestiste säilimine või mittesäilimine ei oma asja lahendamisel tähtsust. Seetõttu ei jaga kohus kaebuse esitaja seisukohta, et videosalvestised on hävitatud meelega valvur Jako Jansoni laimamist paljastavate süütõendite hävitamiseks.

  1. Kaebus tuleb jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lõike 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Tallinna Halduskohtu
  2. juuni
  3. a kohtumääruse p-ga 2 vabastas kohus A.G.i riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu kaebuse esitamisel. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega mõistab kohus A.G.ilt Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulu summas 250 krooni. Tiina Pappel Kohtunik 6 TALLINNA RINGKONNAKOHTU 11.04.2011 OTSUSE RESOLUTSIOON
  5. Rahuldada A. G. apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. novembri
  7. a otsus haldusasjas nr 3-101605 osas, milles A.G. mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni. Teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.