KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- november 2010, Jõhvi 3-10-1633 S. J kaebus avavanglasse paigutamise taotluse esitamisest keeldumisega Viru Vangla poolt tekitatud 2500 krooni suuruse kahju hüvitamiseks
- november 2010 S. J Resolutsioon 1.Jätta S. J kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 250 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 16.12.
- ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.06.2010 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja S. J kaebus (tl 1), milles ta väidab, et Viru Vangla inspektor-kontaktiisik K. Kiisküla keeldub talle andmast vangistusseaduse § 16 ja § 20 tulenevat õigust saada alates 18 kuust kuni tähtaja lõpuni paigutatuks avavanglasse ning palub, et kontaktiisikut kohustataks mitte kuritarvitama võimu ja täitma oma kohustusi ning hüvitataks ka 2500 krooni suurune kahju. Viru Vangla vastuses (tl 26-27) paluti kaebust mitte rahuldada, kirjeldati S. J pöördumisi ja neile antud vastuseid ning märgiti, et ta pole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Siiski käsitleti ka avavanglasse paigutamise regulatsiooni, selle kohaldamise võimalikkust S. J suhtes ning väideti, et tema sobivust avavanglaosakonda hinnatakse uue individuaalse täitmiskava koostamisel. Kohtuistungil selgitas S. J , et pole soovinud mingisugust ettekirjutust, seadis kahtluse alla oma individuaalse täitmiskava ja justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 õiguspärasuse ning väitis, et talle pole selgitatud selle vaidlustamise võimalusi ning ametniku tegevusetuse tõttu rikuti tema õigust realiseerida oma õigusi ja tahetakse neist mitmekordselt ilma jätta. Kahju väitis ta olevat mittevaralise ja lisas, et riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 nimetatud inimväärikuse alandamine on see, mida ta Euroopa õigusaktide alusel enda puhul silmas peab. 1 1 Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud ja palus vastavas elektroonilises teates (tl 60) asja ilma tema esindajata arutada. KOHTU PÕHJENDUSED Kinnipeetava ümberpaigutamist avavanglasse reguleerib vangistusseaduse §
- Selle esimeses lõikes kehtestatu järgi on avavanglasse paigutamine kohaldatav vaid juhul, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas pole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uusi õiguserikkumisi. Justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr 8 kehtestatud „Täitmisplaani“ § 18 ja § 19 lg 2 kohaselt paigutatakse kinnipeetav avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber vangla direktori taotlusel ning otsustamisel tuleb lähtuda kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast ja muudest kinnipeetavat iseloomustavatest dokumentidest. Viru Vangla kodukorra punkt 28.1 kohaselt teeb ümberpaigutamise ettepaneku inspektor-kontaktisik, kes täidab selleks vastavasisulise ettekande ja lisab juurde kinnipeetava individuaalse täitmiskava. Seejuures on olulise tähendusega asjaolu, et vangistusseaduse vastavas sättes on seaduseandja kasutanud sõna „võib“, mis ei tähenda mitte vangla kohustust kinnipeetav 18 kuud enne vabanemist igal juhul avavanglasse või avavangla osakonda paigutada, vaid annab üksnes sellise võimaluse, kui kõik muud selleks vajalikud eeldused on olemas. Õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse või avavanglaosakonda ei tulene kinnipeetavale ka ühestki teisest vangistust reguleerivast Eesti Vabariigi õigusaktist, Euroopa vanglareeglistikust või mistahes muust Euroopa Liidu õigusaktist. Halduskohtumenetluse praktikas juba ammu juurdunud seisukohtade kohaselt ei ole halduskohtul võimalik otsustada haldusorgani kaalutluste otstarbekuse üle. Seega on vanglal kinnipeetava avavanglasse või avavanglaosakonda ümberpaigutamise küsimustes väga ulatuslik halduskohtu kontrollile mittealluv kaalutlusruum. S. J kohta koostatud individuaalses täitmiskavas (tl 28) on sõnaselgelt märgitud, et tema avavanglaosakonda ümberpaigutamine pole eesmärgipärane ning on üles loetud mitmed käitumisest ja isikuomadustest tulenevad uue kuriteo riskid. Seega polnud inspektor- kontaktisikul vähimatki alust avavanglasse paigutamise kohta ettepaneku tegemiseks. Kohtuistungil antud seletustest (tl 6465) järelduvalt leiab S. J , et niisuguse sisuga individuaalne täitmiskava pole õiguspärane ega selle koostamist ja arvestamist käsitlevad sätted kehtivad. Samas kinnitas ta aga, et ei ole oma individuaalset täitmiskava vaidlustanud. Kuivõrd selle sisu, koostamise õiguspärasus ja vastavate õigusaktide kehtivuse küsimused ei ole käesoleva kaebuse esemeks, pole halduskohtul võimalik neid ka käsitleda. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kehtestatust tulenevalt saab isik nõuda ainult niisuguse mittevaralise kahju hüvitamist, mis on tekitatud avaliku võimu kandja poolt tema õigusi rikkuva ja süülise õigusvastase tegevuse või tegevusetusega. Eelnevalt loetletud põhjustel puudub S. J seadusest tulenev õigus nõuda enda paigutamist avavanglasse või avavanglaosakonda. Seega tuleb tema kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebuse esitamisel vabastas kohus kaebaja täielikult 250 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl 13). Kuna Viru Vangla oma kulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, jääb riigilõiv Eesti Vabariigi ja poolte muud võimalikud menetluskulud sama seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2 Kohtuotsus jõustus 12.05.2011 Tartu Ringkonnakohtu 25.02.2011 määrusega nr 3-10-1633, millega jäeti taotlus riigilõivust vabastamiseks rahuldamata ja tagastati apellatsioonkaebus. Raili Randlane Kohtunik 3 3