) §-st 46 ning § 61 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt esitama maksumenetluses kirjalikku teavet OÜ P.R.K. Kinnisvara maksude 3-10-399 arvestamise ja deklareerimise õigsuse kohta perioodil jaanuar 2008 kuni juuli
lg 1 ja lg 2 nõuetega; 2) vastustajal ei ole õigust nõuda teavet OÜ Pusatec kohta. OÜ Pusatec poolt sõiduautode soetamise andmed ning pangakontol toimuv liikumine ei ole seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrolliga; 3) jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja käsutusse sattunud OÜ Pusatec pangakonto väljavõte. Tegemist on lubamatu tõendiga, mida ei saa OÜ P.R.K. Kinnisvara maksumenetluses kasutada; 4) korraldusest ei ilmne kaebaja poole pöördumise põhjus ning milliseid asjaolusid soovitakse kolmandalt isikult saadava teabega kindlaks teha. Kaebajalt nõutud teave ei ole seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara maksude tasumise kontrolliga ning vastustajal ei ole õigust korralduses märgitud teavet kolmandalt isikult nõuda; 5) korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamine eeldab maksumenetluse läbiviimist teabe andmiseks kohustatud isiku suhtes. Korraldusega nõutud teavet ei ole ega saagi olla OÜ-l P.R.K. Kinnisvara, mistõttu ei ole sellist teavet lubatud nõuda ka kolmandatelt isikutelt; 6) korraldusele esitatud üldnõuded on sätestatud
§-s 46. Riigikohtu halduskolleegium on oma määrustes haldusasjades nr 3-3-1-14-97 ja nr 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et 2
N. antud korraldus teabe andmiseks põhjendatud ja õiguspärane; 2) Tallinna Halduskohtu 29.01.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-2332 on leitud, et
§-st 11 tuleneva uurimiskohustusega on hõlmatud ka vastustaja kohustus kontrollida maksukohustuslase poolt vastustajale esitatud andmete usaldusväärsust. Korralduses märgitud kohustuse täitmine ei ole otseselt seotud sellega, kui usaldusväärseks pidas vastustaja kontrollitava isiku poolt maksumenetluses esitatud väiteid. Seetõttu ei pea korraldus sisaldama motivatsiooni selle kohta, kas vastustajal tekkis kahtlus kontrollitava isiku poolt esitatud väidete usaldusväärsuses; 3) arvestades asjaolu, et OÜ Pusatec müüs OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid, mille kohta vastustaja kontrolli teostab, oli vastustaja
Kinnisvara väidete õigsust korralduse esitamisega tehingute ajal juhatuse liikmeks olnud kaebajale kui isikule, kellel oli võimalik kontrollitava esitatud väiteid tehingute toimumise kohta kinnitada või ümber lükata. On loogiline, et tehingu olemuse väljaselgitamiseks on asjakohane küsitleda tehingu mõlemaid osapooli, sest vastava müügitehingu asjaolud mõjutavad ilmselgelt kontrollitava äriühingu maksukohustust; 4) vastustaja ei ole väljunud kontrolli piirest. Korralduses märgitud küsimused on seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara ja OÜ Pusatec vaheliste tehingutega ning seda teavet peaks olema OÜ-l Pusatec võimalik vastustaja nõudmisel alati esitada, olenemata sellest, kumma äriühingu osas kontrolli teostatakse; 5) kaebaja seisukoht, et vastustajal ei ole õigust nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mida maksukohustuslasel endal ei ole, on väär. Sellisel keelul puuduks igasugune mõistlik põhjendus ning see oleks vastuolus ka menetlusökonoomika põhimõttega. Vastupidisel juhul ei oleks vastustajal võimalik lähtuda maksumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest; 6) korraldus vastab
Lisaks on korraldus üheselt mõistetav ning vastab kõigile
4. Tallinna Halduskohtu 02.07.2010 otsusega rahuldati R. N. kaebus osaliselt ja tühistati 05.11.2009 korraldus küsimuste nr 2, 8, 12 ja 13 osas. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 125 krooni. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: 1) korraldus vastab
lõigetes 2 ja 3, § 11 lõigetes 1 ja 2, § 59 lõikes 1, § 61 lõigete 1-3 nimetatud vormi- ja sisunõuetele; 2) kaebaja on küll
p 3 järgi maksumenetluses menetlusosaline, kuid ta ei ole erinevalt maksukohustuslasest ja/või maksu kinnipidajast maksukohustuse adressaat. Seetõttu on ka vastustaja õigused vaatamata
§-st 11 tulenevast üldisest uurimispõhimõttest kaebaja suhtes oluliselt kitsamad ja täpselt seaduses piiritletud; 3)
lõigetest 1 ja 2 nähtub selgelt, et kaebaja poole võib pöörduda, saamaks teavet üksnes maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning vaid juhul, kui enne on samasisulist teavet nõutud maksukohustuslaselt. Nimetatud järeldust toetab kaudselt ka Riigikohtu 05.05.2010 otsuses nr 3-3-1-18-10 märgitu, mille kohaselt maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Seega, vastupidiselt vastustaja arvamusele, saab kaebajalt teavet küsida üksnes selles osas, milles ta kas OÜ-lt P.R.K. Kinnisvara piisavalt teavet ei saanud või äratab see vastustajas kahtlusi; 3
lõigete 1 ja 2 osas ei tähenda aga seda, et kõik korraldusega esitatud küsimused oleksid ühtviisi vajalikud ja kohased püstitatud eesmärgi suhtes. Tehingu olemuse väljaselgitamiseks on asjakohane küsitleda tehingu mõlemaid pooli, sest vastava müügitehingu asjaolud mõjutavad ilmselgelt kontrollitava äriühingu maksukohustust. Seetõttu on põhjendatud OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks küsimused nr 1 ja 3-7, sest nende kaudu saab tuvastada, kas ja kuidas väidetavad sõiduautode müügi- ja ostutehingud OÜ Pusatec ja OÜ P.R.K. Kinnisvara vahel toimusid; 6) küll aga ei haaku eelmärgitud eesmärgiga ülejäänud, pärast vaideotsust veel kehtima jäänud küsimused, mis viitavad pigem OÜ Pusatec kontrollimise menetlusele. On väheusutav, et autode ostjalt küsiti või ta võis anda teavet selle kohta, kust OÜ Pusatec ise müüdavad autod soetas. Lisaks on küsimused suunatud tegelikult hoopis OÜ Pusatec usaldusväärsuse kontrollimisele mujalt allikatest saadud teabe põhjal. Seda ilmestavad selgelt küsimused nr 12 ja nr 13; 7) veelgi arusaamatum on väljavõtte kohta kaebajale küsimuste esitamine. Kohtu arvates saaks kaebajalt kõnealuseid andmeid küsida üksnes OÜ Pusatec suhtes maksumenetluse läbiviimisel, mitte selles küsimuses uuritavate tehingute pooleks mitteoleva OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimisel. Seega on vastustaja küsimuste nr 2, 8, 12 ja 13 kaebajale esitamisel ilmselgelt väljunud kontrolli ja selle eesmärgi piirest ning on asunud varjatult kontrollima hoopis teise äriühingu tehingute tagamaid, esitamata korralduses vastavaid põhjendusi; 8) küsimused nr 2, 8 ja 12 on lisaks eelmärgitule kaebajat ka asjatult koormavad, kuna küsitakse asjaolusid, mis on riiklike registrite kaudu tuvastatavad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 02.07.2010 otsus osas, millega kaebus rahuldati, tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega jätta R. N. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiste väidetega: 1) korralduses märgitud kohustuse täitmine ei ole otseselt seotud sellega, kui usaldusväärseks pidas vastustaja kontrollitava isiku poolt maksumenetluses esitatud väiteid. Seetõttu ei pea korraldus sisaldama põhjendusi selle kohta, kas vastustajal tekkis kahtlus kontrollitava isiku poolt esitatud väidete usaldusväärsuses; 2) korralduses märgitud küsimustega ei ole väljutud kontrolli piirest, sest küsimused on seotud ostja ja müüja vaheliste tehingutega. Seda teavet peaks olema müüjal võimalik vastustaja nõudmisel alati esitada, olenemata sellest, kumma äriühingu osas kontrolli teostatakse. Kaebaja õigusi sellega ei piirata; 3) kohtu seisukoht, et kolmandalt isikult on võimalik tulenevalt
lg 2 küsida üksnes küsimusi ja teavet, mida on küsitud eelnevalt maksukohustuslaselt, on vale. Seda, milliseid asjaolusid ja millises mahus on vaja maksumenetluses tõendada ning milliseid tõendeid seejuures koguda, on vastustaja otsustada. Tõendiks on
Kaebaja ei saa dokumentide esitamisest keelduda pelgalt põhjusel, et tema arvates ei ole nende esitamine vajalik; 4) küsimused nr 2, 12 ja 13 on esitatud kaebajale põhjusel, et vastustajal oli siiani esitatud tõendite ja vastuoluliste seletuste põhjal kahtlus, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Kui korralduse tekstist on järeldatav, millega seoses see on antud ja maksukohustuslase poole on eelnevalt ka pöördutud, siis ei saa haldusakti tühistada pelgalt seetõttu, et 4
lõike 2 ja § 59 lõike 1 kohaselt ei pea vastustaja korralduses väga põhjalikult selgitama OÜ P.R.K. Kinnisvara suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid asjaolusid täpselt nõutud teabe ja dokumentide abil tõendatakse; 6) asjaolu, et ärakuulamisõigust ei saa tagada tõendite osas, mida OÜ P.R.K. Kinnisvara ei valda, ei tähenda, et tõendid oleks lubamatud, sest asjas tähendust omavaid tõendeid võivad vallata ka üksnes kolmandad isikud. On põhjendamatu piirata vastustaja õigust nõuda teavet kolmandatelt isikutelt üksnes teabega, mida valdab OÜ P.R.K. Kinnisvara; 7) vastustaja ei saa olla kunagi täiesti kindel selles, milline teave on maksukohustuslasel olemas. Halduskohtu käsitlus viiks olukorrani, kus kolmandate isikute poole pöördumine oleks põhjendatud vaid juhul, kui maksukohustuslane rikub kaasaaitamiskohustust. Samas võib aga juhtuda, et kolmandatel isikutel on teavet maksukohustuse vähendamise kohta. Sellisel juhul ei saa vastustaja
§-st 11 tulenevalt sellist informatsiooni tähelepanuta jätta; 8)
lg 2 teise lause kohaselt on vastustajal õigus tugineda ka muule teabele, kui see, mida valdab maksukohustuslane. Käesoleval juhul oli oluline teha kindlaks, kas ja kuidas toimus autode liikumine vaidlusaluse ostu-müügitehingu eelselt. Kohtute praktikast tulenevalt on sellised asjaolud olulised väitmaks seda, et tehinguid ei ole toimunud; 9) OÜ Pusatec pangakonto väljavõte ei olnud vastustaja valduses õigusvastaselt. Vastustaja alustas 15.09.2009 OÜ Ceroz Borioco (endise nimega OÜ Pusatec) suhtes kontrolli ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks Eestis. Nimetatud menetluse raames esitas vastustaja korraldused pankadele OÜ Ceroz Borioco arvelduskonto väljavõtete esitamiseks. Analüüsides nimetatud väljavõtet, tekkis vastustajal kahtlus, et OÜ Pusatec müüdud sõiduautod võisid olla soetatud korralduse punktis 13 nimetatud Saksamaa äriühingutelt. Nimetatud asjaolu selgekstegemine oli oluline hindamaks OÜ Pusatec ja P.R.K Kinnisvara poolt tehtud tehinguid ning võisid olla just maksukohustust vähendavaks asjaoluks. 6. R. N. palub kirjalikus vastuses jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud
Nimetatud sätteid tuleb kohaldada nende koostoimes
§-ga 61; 2) korraldusega nõutud teavet ei ole ega saagi olla OÜ-l P.R.K. Kinnisvara, mistõttu ei ole sellist teavet lubatud nõuda ka kaebajalt; 3) ebaõiged on vastustaja väited küsimuste sõnastuste osas. Kaebaja poole saaks pöörduda vaid siis, kui enne on sama teavet nõutud maksukohustuslaselt; 4) vastustaja leiab alusetult, et on põhjendamatu piirata tema õigust nõuda teavet kaebajalt üksnes teabega, mida valdab OÜ P.R.K. Kinnisvara ning vastustajal on järelepärimiste mahu ja sõnastuse osas ulatuslik kaalutlusruum. Kaebajalt igasuguse teabe nõudmine ei ole kooskõlas
§-st 61 tulenevate maksumenetluse põhimõtetega; 5) ebaõige on vastustaja väide, et korraldusega esitatud küsimused on vajalikud. Vastustaja on väljunud kontrolli piirest ja pöördunud kaebaja poole küsimustega, mis ei puuduta OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrollimenetlust; 6) korraldusest ei selgu, milleks on nimetatud teavet vastustajale vaja. Täiendav teave tähendab seda, et vastustaja ei ole OÜ-lt P.R.K. Kinnisvara endalt seda teavet saanud või et on selgunud, et viimane ei ole nimetatud teabe valdaja. Korraldusest aga ei selgu, miks on vastustajal vaja saada täiendavat teavet. Samuti ei selgu, millised maksustamisel tähendust omavad asjaolud vajavad kaebaja abil täiendavat kontrollimist; 5
§-s 46 sätestatud nõuetega. Sellest ei selgu, kuidas aitab kaebajalt nõutav teave välja selgitada kontrollitava isiku maksukohustusega seonduvad asjaolusid. Tegelikult on küsimused esitatud eesmärgiga kontrollida OÜ Pusatec majandustegevust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Et tehingu teise poole esitatud andmed võimaldavad kinnitada tehingute toimumist kinnitavate maksukohustuslase poolt esitatud tõendite usaldusväärsust või näidata, et tehinguid tegelikkuses pole aset leidnud, ei saa neid pidada ka maksumenetluse eesmärgiga mitteseotuks. Tehingute toimumist või mittetoimumist võimaldavad ka tuvastada tõendid, mis näitavad müüja poolt asja omandamisega seotut. Maksuhaldur võib vaidlusalustele küsimustele vastuse saamisel tuvastada, et sõidukid, mille maksukohustuslane omandas, olid müüja omandis ning tehingud tehti tegelikkuses arvetel näidatud viisil (sh arvel näidatud müüjaga), või tuvastada, et sõidukeid müüja omandis ei olnud ning saada teavet, kelle omandis sõidukid enne maksukohustuslase poolt omandamist olid. Seega võivad sellised andmed omada maksustamise seisukohalt tähtsust. 9. Olukorras, kus OÜ Pusatec juhatuse liige oli vahetunud, ei saa õigusvastaseks pidada teabe küsimist kontrollitavate tehingute teise poole asemel tema endiselt esindajalt. Sellisel viisil kolmanda isiku valikut maksuhalduri poolt ei saa pidada õigusvastaseks ja kaebaja õigusi ülemäära piiravaks seetõttu, et apellatsioonimenetluses vaidluse all 6
lõikes 2 nimetatud piirangu eesmärk ei ole ringkonnakohtu arvates kitsendada maksuhalduri poolt kogutava teabe sisu. Tegemist on menetlusnormiga, mis nõuab, et enne teabe küsimist kolmandalt isikult tuleb teavet küsida maksukohustuslaselt endalt. Juhul, kui teabe olemusest tulenevalt ei saa seda maksukohustuslasel endal olemas olla, on võimalik pöörduda teabe saamiseks kohe kolmanda isiku poole. Sätte eesmärk on ära hoida maksuhalduri poolt maksumenetluses kolmandatele isikutele koormavate kohustuste panemine olukorras, kus teda huvitav teave oleks võimalik saada otse maksukohustuslase käest ilma kolmandat isikut koormamata. Maksukohustuslase koormamine maksuhalduri toimingutega on eelistatav muude isikute koormamisele. Tõlgendus, mis eeldaks teabe küsimist igal juhul ka eelnevalt kontrollitavalt isikult, tooks kaasa menetlustoimingute eesmärgipäratuse ja vastuolu
lõike 1 alusel saada ka sellise isiku pangakonto väljavõtet, kelle maksude tasumise õigsust ei kontrollita.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.