← Eesti

3-10-399/20

Obsah (5)§ 61§ 10§ 11§ 43§ 59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2010, Tallinn Haldusasja num

) §-st 46 ning § 61 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt esitama maksumenetluses kirjalikku teavet OÜ P.R.K. Kinnisvara maksude 3-10-399 arvestamise ja deklareerimise õigsuse kohta perioodil jaanuar 2008 kuni juuli

  1. Küsimused, millele tal tuli vastata, olid järgmised: 1) Kas OÜ Pusatec müüs perioodil 2008 jaanuari- kuni juulikuu OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid? Kui vastus küsimusele on jah, siis vastata järgnevatele küsimustele: 2) Kust soetas OÜ Pusatec omakorda [korralduses loetletud] sõiduautod, mis OÜ-le P.R.K. Kinnisvara müüdi? 3) Kuidas OÜ P.R.K. Kinnisvara tellis sõiduautosid OÜ-lt Pusatec ja kes nimeliselt tellis? 4) Kus OÜ Pusatec müügis olevaid sõiduautosid hoidis? 5) Kus ja mille alusel toimus sõiduautode üleandmine OÜ-le P.R.K. Kinnisvara? 6) Kes nimeliselt, millal ja mille alusel vormistas autod ümber Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses? 7) Kuidas toimus autode eest tasumine OÜ-le Pusatec? 8) Mis oli OÜ Pusatec tegevusala, millega äriühing perioodil 2008 jaanuari- kuni juulikuu tegeles? 9) Miks otsustasite OÜ Pusatec maha müüa? 10) Kuidas ja kust leidsite OÜ-le Pusatec ostja? 11) Kellele OÜ Pusatec müüsite (isikute nimed ja kontaktid)? 12) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel on OÜ Pusatec soetanud [korralduses loetletud] sõiduautod OÜ-lt Docs Eesti. OÜ Docs Eesti juhatuse liige on andnud selgitusi, kus ta kinnitab, et ei ole müünud [korralduses loetletud] sõiduautosid OÜ-le Pusatec. Mis on teie seisukohad antud ütlustele? 13) Analüüsides OÜ Pusatec Swedbank EUR [korralduses nimetatud] kontot perioodil 2008 jaanuari- kuni juulikuus selgus, et ettevõte on maksnud erinevatele Saksamaa [korralduses loetletud] ettevõtetele. Mille eest toimusid tasumised eelnimetatud Saksamaa ettevõtetele? Korralduses märgiti, et nimetatud perioodil müüs OÜ Pusatec OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid. Kuna R. N. oli perioodil 04.07.2003 kuni 01.06.2009 OÜ Pusatec juhatuse liige, tuleb tal kolmanda isikuna anda OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks täiendavat teavet. Kirjaliku teabe esitamise tähtaeg oli 24.11.
  2. R. N. esitas korralduse peale vaide. Maksu- ja Tolliameti 06.01.2010 vaideotsusega nr 61/601-3 rahuldati R. N. vaie osaliselt ning tunnistati kehtetuks korralduse küsimused 9, 10 11, sest korraldus on selles osas motiveerimata.
  3. R. N. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 05.11.2009 korralduse nr 12.2-3/2987-17 tühistamiseks. Kaebuses leiti järgmist: 1) korraldus on õigusvastane ning vastuolus

§ 61

lg 1 ja lg 2 nõuetega; 2) vastustajal ei ole õigust nõuda teavet OÜ Pusatec kohta. OÜ Pusatec poolt sõiduautode soetamise andmed ning pangakontol toimuv liikumine ei ole seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrolliga; 3) jääb arusaamatuks, kuidas on vastustaja käsutusse sattunud OÜ Pusatec pangakonto väljavõte. Tegemist on lubamatu tõendiga, mida ei saa OÜ P.R.K. Kinnisvara maksumenetluses kasutada; 4) korraldusest ei ilmne kaebaja poole pöördumise põhjus ning milliseid asjaolusid soovitakse kolmandalt isikult saadava teabega kindlaks teha. Kaebajalt nõutud teave ei ole seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara maksude tasumise kontrolliga ning vastustajal ei ole õigust korralduses märgitud teavet kolmandalt isikult nõuda; 5) korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamine eeldab maksumenetluse läbiviimist teabe andmiseks kohustatud isiku suhtes. Korraldusega nõutud teavet ei ole ega saagi olla OÜ-l P.R.K. Kinnisvara, mistõttu ei ole sellist teavet lubatud nõuda ka kolmandatelt isikutelt; 6) korraldusele esitatud üldnõuded on sätestatud

§-s 46. Riigikohtu halduskolleegium on oma määrustes haldusasjades nr 3-3-1-14-97 ja nr 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et 2

(8)3-10-399 haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama põhiseaduse (PS) § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine peab tagama selle kontrollitavuse. Korraldus pole piisavalt motiveeritud. 3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus R. N. kaebust põhjendatuks ei pidanud ning taotles selle rahuldamata jätmist, põhjendades oma seisukohta järgmiselt: 1) tulenevalt

§ 10lg 2 punktist 1, § 11 lõikest 1, § 59 lõikest 1 ning § 61 lõigetest 1 ja 2 on R.

N. antud korraldus teabe andmiseks põhjendatud ja õiguspärane; 2) Tallinna Halduskohtu 29.01.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-2332 on leitud, et

§-st 11 tuleneva uurimiskohustusega on hõlmatud ka vastustaja kohustus kontrollida maksukohustuslase poolt vastustajale esitatud andmete usaldusväärsust. Korralduses märgitud kohustuse täitmine ei ole otseselt seotud sellega, kui usaldusväärseks pidas vastustaja kontrollitava isiku poolt maksumenetluses esitatud väiteid. Seetõttu ei pea korraldus sisaldama motivatsiooni selle kohta, kas vastustajal tekkis kahtlus kontrollitava isiku poolt esitatud väidete usaldusväärsuses; 3) arvestades asjaolu, et OÜ Pusatec müüs OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid, mille kohta vastustaja kontrolli teostab, oli vastustaja

§ 11alusel õigustatud kontrollima OÜ P.R.K.

Kinnisvara väidete õigsust korralduse esitamisega tehingute ajal juhatuse liikmeks olnud kaebajale kui isikule, kellel oli võimalik kontrollitava esitatud väiteid tehingute toimumise kohta kinnitada või ümber lükata. On loogiline, et tehingu olemuse väljaselgitamiseks on asjakohane küsitleda tehingu mõlemaid osapooli, sest vastava müügitehingu asjaolud mõjutavad ilmselgelt kontrollitava äriühingu maksukohustust; 4) vastustaja ei ole väljunud kontrolli piirest. Korralduses märgitud küsimused on seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara ja OÜ Pusatec vaheliste tehingutega ning seda teavet peaks olema OÜ-l Pusatec võimalik vastustaja nõudmisel alati esitada, olenemata sellest, kumma äriühingu osas kontrolli teostatakse; 5) kaebaja seisukoht, et vastustajal ei ole õigust nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mida maksukohustuslasel endal ei ole, on väär. Sellisel keelul puuduks igasugune mõistlik põhjendus ning see oleks vastuolus ka menetlusökonoomika põhimõttega. Vastupidisel juhul ei oleks vastustajal võimalik lähtuda maksumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest; 6) korraldus vastab

§ 61lõike 3 nõuetele.

Lisaks on korraldus üheselt mõistetav ning vastab kõigile

§ 61lõigetes 1 ja 2 toodud tingimustele.

4. Tallinna Halduskohtu 02.07.2010 otsusega rahuldati R. N. kaebus osaliselt ja tühistati 05.11.2009 korraldus küsimuste nr 2, 8, 12 ja 13 osas. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 125 krooni. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised: 1) korraldus vastab

§ 10

lõigetes 2 ja 3, § 11 lõigetes 1 ja 2, § 59 lõikes 1, § 61 lõigete 1-3 nimetatud vormi- ja sisunõuetele; 2) kaebaja on küll

§ 43

p 3 järgi maksumenetluses menetlusosaline, kuid ta ei ole erinevalt maksukohustuslasest ja/või maksu kinnipidajast maksukohustuse adressaat. Seetõttu on ka vastustaja õigused vaatamata

§-st 11 tulenevast üldisest uurimispõhimõttest kaebaja suhtes oluliselt kitsamad ja täpselt seaduses piiritletud; 3)

§ 61

lõigetest 1 ja 2 nähtub selgelt, et kaebaja poole võib pöörduda, saamaks teavet üksnes maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning vaid juhul, kui enne on samasisulist teavet nõutud maksukohustuslaselt. Nimetatud järeldust toetab kaudselt ka Riigikohtu 05.05.2010 otsuses nr 3-3-1-18-10 märgitu, mille kohaselt maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Seega, vastupidiselt vastustaja arvamusele, saab kaebajalt teavet küsida üksnes selles osas, milles ta kas OÜ-lt P.R.K. Kinnisvara piisavalt teavet ei saanud või äratab see vastustajas kahtlusi; 3

(8)3-10-399 4) vaidlusalust korraldust on ka nimetatud aspektist lähtudes piisavalt ja arusaadavalt motiveeritud, kuna sellest ilmneb selgelt, et kaebaja kui väidetava sõiduautode müüja OÜ Pusatec juhatuse tolleaegselt liikmelt soovitakse täiendavalt teavet seoses nende sõiduautode müügiga OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks; 5) kohtu tõlgendus

§ 61

lõigete 1 ja 2 osas ei tähenda aga seda, et kõik korraldusega esitatud küsimused oleksid ühtviisi vajalikud ja kohased püstitatud eesmärgi suhtes. Tehingu olemuse väljaselgitamiseks on asjakohane küsitleda tehingu mõlemaid pooli, sest vastava müügitehingu asjaolud mõjutavad ilmselgelt kontrollitava äriühingu maksukohustust. Seetõttu on põhjendatud OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks küsimused nr 1 ja 3-7, sest nende kaudu saab tuvastada, kas ja kuidas väidetavad sõiduautode müügi- ja ostutehingud OÜ Pusatec ja OÜ P.R.K. Kinnisvara vahel toimusid; 6) küll aga ei haaku eelmärgitud eesmärgiga ülejäänud, pärast vaideotsust veel kehtima jäänud küsimused, mis viitavad pigem OÜ Pusatec kontrollimise menetlusele. On väheusutav, et autode ostjalt küsiti või ta võis anda teavet selle kohta, kust OÜ Pusatec ise müüdavad autod soetas. Lisaks on küsimused suunatud tegelikult hoopis OÜ Pusatec usaldusväärsuse kontrollimisele mujalt allikatest saadud teabe põhjal. Seda ilmestavad selgelt küsimused nr 12 ja nr 13; 7) veelgi arusaamatum on väljavõtte kohta kaebajale küsimuste esitamine. Kohtu arvates saaks kaebajalt kõnealuseid andmeid küsida üksnes OÜ Pusatec suhtes maksumenetluse läbiviimisel, mitte selles küsimuses uuritavate tehingute pooleks mitteoleva OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimisel. Seega on vastustaja küsimuste nr 2, 8, 12 ja 13 kaebajale esitamisel ilmselgelt väljunud kontrolli ja selle eesmärgi piirest ning on asunud varjatult kontrollima hoopis teise äriühingu tehingute tagamaid, esitamata korralduses vastavaid põhjendusi; 8) küsimused nr 2, 8 ja 12 on lisaks eelmärgitule kaebajat ka asjatult koormavad, kuna küsitakse asjaolusid, mis on riiklike registrite kaudu tuvastatavad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 02.07.2010 otsus osas, millega kaebus rahuldati, tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega jätta R. N. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiste väidetega: 1) korralduses märgitud kohustuse täitmine ei ole otseselt seotud sellega, kui usaldusväärseks pidas vastustaja kontrollitava isiku poolt maksumenetluses esitatud väiteid. Seetõttu ei pea korraldus sisaldama põhjendusi selle kohta, kas vastustajal tekkis kahtlus kontrollitava isiku poolt esitatud väidete usaldusväärsuses; 2) korralduses märgitud küsimustega ei ole väljutud kontrolli piirest, sest küsimused on seotud ostja ja müüja vaheliste tehingutega. Seda teavet peaks olema müüjal võimalik vastustaja nõudmisel alati esitada, olenemata sellest, kumma äriühingu osas kontrolli teostatakse. Kaebaja õigusi sellega ei piirata; 3) kohtu seisukoht, et kolmandalt isikult on võimalik tulenevalt

§ 61

lg 2 küsida üksnes küsimusi ja teavet, mida on küsitud eelnevalt maksukohustuslaselt, on vale. Seda, milliseid asjaolusid ja millises mahus on vaja maksumenetluses tõendada ning milliseid tõendeid seejuures koguda, on vastustaja otsustada. Tõendiks on

§ 59lg 1 tulenevalt ka kolmandalt isikult saadud teave ja dokumendid.

Kaebaja ei saa dokumentide esitamisest keelduda pelgalt põhjusel, et tema arvates ei ole nende esitamine vajalik; 4) küsimused nr 2, 12 ja 13 on esitatud kaebajale põhjusel, et vastustajal oli siiani esitatud tõendite ja vastuoluliste seletuste põhjal kahtlus, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Kui korralduse tekstist on järeldatav, millega seoses see on antud ja maksukohustuslase poole on eelnevalt ka pöördutud, siis ei saa haldusakti tühistada pelgalt seetõttu, et 4

(8)3-10-399 maksukohustuslase poole pöördumisega seonduvaid asjaolusid oleks olnud võimalik detailsemalt kajastada; 5) kaebajalt teabe nõudmise eelduse täitmine ja eelnev OÜ P.R.K. Kinnisvara poole pöördumine ei tähenda seda, et OÜ-lt P.R.K. Kinnisvara oleks pidanud küsima kõiki vastavaid küsimusi täpselt samasuguses sõnastuses. Lähtuda tuleb pöördumise sisust. Antud juhul puudutavad vaidlusalused küsimused sõiduautosid, mille soetamine oli küsitav.

§ 11

lõike 2 ja § 59 lõike 1 kohaselt ei pea vastustaja korralduses väga põhjalikult selgitama OÜ P.R.K. Kinnisvara suhtes läbiviidava maksumenetluse asjaolusid ega seda, milliseid asjaolusid täpselt nõutud teabe ja dokumentide abil tõendatakse; 6) asjaolu, et ärakuulamisõigust ei saa tagada tõendite osas, mida OÜ P.R.K. Kinnisvara ei valda, ei tähenda, et tõendid oleks lubamatud, sest asjas tähendust omavaid tõendeid võivad vallata ka üksnes kolmandad isikud. On põhjendamatu piirata vastustaja õigust nõuda teavet kolmandatelt isikutelt üksnes teabega, mida valdab OÜ P.R.K. Kinnisvara; 7) vastustaja ei saa olla kunagi täiesti kindel selles, milline teave on maksukohustuslasel olemas. Halduskohtu käsitlus viiks olukorrani, kus kolmandate isikute poole pöördumine oleks põhjendatud vaid juhul, kui maksukohustuslane rikub kaasaaitamiskohustust. Samas võib aga juhtuda, et kolmandatel isikutel on teavet maksukohustuse vähendamise kohta. Sellisel juhul ei saa vastustaja

§-st 11 tulenevalt sellist informatsiooni tähelepanuta jätta; 8)

§ 11

lg 2 teise lause kohaselt on vastustajal õigus tugineda ka muule teabele, kui see, mida valdab maksukohustuslane. Käesoleval juhul oli oluline teha kindlaks, kas ja kuidas toimus autode liikumine vaidlusaluse ostu-müügitehingu eelselt. Kohtute praktikast tulenevalt on sellised asjaolud olulised väitmaks seda, et tehinguid ei ole toimunud; 9) OÜ Pusatec pangakonto väljavõte ei olnud vastustaja valduses õigusvastaselt. Vastustaja alustas 15.09.2009 OÜ Ceroz Borioco (endise nimega OÜ Pusatec) suhtes kontrolli ettevõtlusega tegelemise kontrollimiseks Eestis. Nimetatud menetluse raames esitas vastustaja korraldused pankadele OÜ Ceroz Borioco arvelduskonto väljavõtete esitamiseks. Analüüsides nimetatud väljavõtet, tekkis vastustajal kahtlus, et OÜ Pusatec müüdud sõiduautod võisid olla soetatud korralduse punktis 13 nimetatud Saksamaa äriühingutelt. Nimetatud asjaolu selgekstegemine oli oluline hindamaks OÜ Pusatec ja P.R.K Kinnisvara poolt tehtud tehinguid ning võisid olla just maksukohustust vähendavaks asjaoluks. 6. R. N. palub kirjalikus vastuses jätta Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja on ebaõigesti tõlgendanud

§ 11ja 59 lõiget 1.

Nimetatud sätteid tuleb kohaldada nende koostoimes

§-ga 61; 2) korraldusega nõutud teavet ei ole ega saagi olla OÜ-l P.R.K. Kinnisvara, mistõttu ei ole sellist teavet lubatud nõuda ka kaebajalt; 3) ebaõiged on vastustaja väited küsimuste sõnastuste osas. Kaebaja poole saaks pöörduda vaid siis, kui enne on sama teavet nõutud maksukohustuslaselt; 4) vastustaja leiab alusetult, et on põhjendamatu piirata tema õigust nõuda teavet kaebajalt üksnes teabega, mida valdab OÜ P.R.K. Kinnisvara ning vastustajal on järelepärimiste mahu ja sõnastuse osas ulatuslik kaalutlusruum. Kaebajalt igasuguse teabe nõudmine ei ole kooskõlas

§-st 61 tulenevate maksumenetluse põhimõtetega; 5) ebaõige on vastustaja väide, et korraldusega esitatud küsimused on vajalikud. Vastustaja on väljunud kontrolli piirest ja pöördunud kaebaja poole küsimustega, mis ei puuduta OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrollimenetlust; 6) korraldusest ei selgu, milleks on nimetatud teavet vastustajale vaja. Täiendav teave tähendab seda, et vastustaja ei ole OÜ-lt P.R.K. Kinnisvara endalt seda teavet saanud või et on selgunud, et viimane ei ole nimetatud teabe valdaja. Korraldusest aga ei selgu, miks on vastustajal vaja saada täiendavat teavet. Samuti ei selgu, millised maksustamisel tähendust omavad asjaolud vajavad kaebaja abil täiendavat kontrollimist; 5

(8)3-10-399 7) vastustaja ei saa kaebajat koormata teabe esitamise kohustusega, mis ei täida maksumenetluses asjaolude väljaselgitamise eesmärki; 8) korraldusest ei tulene, et maksuhalduril oleks tekkinud mingeid kahtlusi OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt saadud teabe tõesuses ja paikapidavuses või et OÜ P.R.K. Kinnisvara ei ole avaldanud vastustajale kogu soovitud teavet. Samuti ei nähtu korraldusest, et teabe nõudmise tingis vajadus kontrollida ja võrrelda maksumaksjalt saadud andmeid; 9) korraldus on vastuolus

§-s 46 sätestatud nõuetega. Sellest ei selgu, kuidas aitab kaebajalt nõutav teave välja selgitada kontrollitava isiku maksukohustusega seonduvad asjaolusid. Tegelikult on küsimused esitatud eesmärgiga kontrollida OÜ Pusatec majandustegevust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Apellatsioonimenetluses käib vaidlus selle üle, kas maksuhalduril oli sõidukite ostja maksude tasumise õigsuse kontrollimisel õigus küsida nende müüja endiselt juhatuse liikmelt korralduses nimetatud küsimusi nr 2, 8, 12 ja
  2. Halduskohus leidis, et maksuhalduri poolt nendele küsimustele vastamiseks kohustamine ei olnud õiguspärane, kuna vaidlusalused küsimused ei ole eesmärgipärased (st ei aita kontrollida sõidukite ostja maksuarvestuse õigsust) ja viitavad sõidukite müüja maksude tasumise õigsuse kontrollimisele, küsimustega kontrollitakse müüja usaldusväärsust, müüja pangakonto väljavõtte sattumine maksuhalduri valdusse ja selle kohta teabe küsimine on arusaamatu ning küsimustes nr 2, 8 ja 12 nimetatud teave on kontrollitav avalikest registritest. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses ka selle üle, kas maksuhaldur võis esitada sõidukite ostja maksumenetluses küsimusi kolmandale isikule ilma, et ta oleks eelnevalt küsinud samu küsimusi kontrollitavalt isikult, kas maksuhaldur saab küsida kolmandatelt isikutelt teavet, mida kontrollitaval maksukohustuslasel ei ole ning kas vaidlusalune korraldus oli piisavalt motiveeritud.
  3. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri õigus nõuda maksumenetluses kolmandatelt isikutelt teavet ei piirdu üksnes selliste andmetega, mida kontrollitav maksukohustuslane ise valdab või mille kohta ta saab tõendeid esitada. Maksumenetluses ei oleks võimalik välja selgitada maksustamise aluseks olevate tehingute tegelikku toimumist ja kontrollitava maksukohustuslase ja tema esindajate seletuste usaldusväärsust üksnes selliste andmete pinnal. Sageli on võimalik maksukohustuslase poolt esitatud raamatupidamisdokumentide ja seletuste usaldusväärsuse kontrollimine ja neis sisalduvate vastuolude või puuduste kontrollimine vaid nii, et kogutakse tõendeid tehingute toimumise kohta ka tehingu teiselt poolelt või tema esindajalt.

§ 61ei välista selliste andmete küsimist.

Et tehingu teise poole esitatud andmed võimaldavad kinnitada tehingute toimumist kinnitavate maksukohustuslase poolt esitatud tõendite usaldusväärsust või näidata, et tehinguid tegelikkuses pole aset leidnud, ei saa neid pidada ka maksumenetluse eesmärgiga mitteseotuks. Tehingute toimumist või mittetoimumist võimaldavad ka tuvastada tõendid, mis näitavad müüja poolt asja omandamisega seotut. Maksuhaldur võib vaidlusalustele küsimustele vastuse saamisel tuvastada, et sõidukid, mille maksukohustuslane omandas, olid müüja omandis ning tehingud tehti tegelikkuses arvetel näidatud viisil (sh arvel näidatud müüjaga), või tuvastada, et sõidukeid müüja omandis ei olnud ning saada teavet, kelle omandis sõidukid enne maksukohustuslase poolt omandamist olid. Seega võivad sellised andmed omada maksustamise seisukohalt tähtsust. 9. Olukorras, kus OÜ Pusatec juhatuse liige oli vahetunud, ei saa õigusvastaseks pidada teabe küsimist kontrollitavate tehingute teise poole asemel tema endiselt esindajalt. Sellisel viisil kolmanda isiku valikut maksuhalduri poolt ei saa pidada õigusvastaseks ja kaebaja õigusi ülemäära piiravaks seetõttu, et apellatsioonimenetluses vaidluse all 6

(8)3-10-399 olevates küsimustes ei taotleta OÜ Pusatec raamatupidamisdokumentide esitamist, vaid teavet, mida on põhimõtteliselt võimalik esitada dokumentidega tutvumata – kui kaebaja nimetatud teavet ei suuda meenutada, on piisav ka vastus, milles maksuhaldurit sellest teavitatakse. 10. Kaebaja ei ole seadnud kahtluse alla apellandi väidet, et maksukohustuslaselt on küsitud tema maksumenetluses dokumente üldiselt. Seetõttu ei takista nimetatud tõendite puudumine haldusasja toimikust apellatsioonkaebuse lahendamist. Apellant ei väida, et ta oleks maksukohustuslasele esitanud konkreetsed küsimused, mille üle apellatsioonimenetluses vaidlus käib. Kaebaja peab õigusvastaseks just seda, et talle esitatud küsimusi ei ole esitatud ostjale ning ostjal ei saa ka olla teavet, mida kaebajalt soovitakse saada. 11.

§ 61

lõikes 2 nimetatud piirangu eesmärk ei ole ringkonnakohtu arvates kitsendada maksuhalduri poolt kogutava teabe sisu. Tegemist on menetlusnormiga, mis nõuab, et enne teabe küsimist kolmandalt isikult tuleb teavet küsida maksukohustuslaselt endalt. Juhul, kui teabe olemusest tulenevalt ei saa seda maksukohustuslasel endal olemas olla, on võimalik pöörduda teabe saamiseks kohe kolmanda isiku poole. Sätte eesmärk on ära hoida maksuhalduri poolt maksumenetluses kolmandatele isikutele koormavate kohustuste panemine olukorras, kus teda huvitav teave oleks võimalik saada otse maksukohustuslase käest ilma kolmandat isikut koormamata. Maksukohustuslase koormamine maksuhalduri toimingutega on eelistatav muude isikute koormamisele. Tõlgendus, mis eeldaks teabe küsimist igal juhul ka eelnevalt kontrollitavalt isikult, tooks kaasa menetlustoimingute eesmärgipäratuse ja vastuolu

§ 10lõikega 3.

  1. Määrav ei ole asja lahendamisel ka see, et kogutavad andmed võivad omada tähtsust ka müüja (OÜ Pusatec) maksustamise seisukohast. Määrav on, et need võivad mõjutada sõidukite ostja maksukohustust.
  2. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et küsimuste nr 2 ja 12 esitamine kaebajale on õigusvastane, kuna teave on saadav ka avalikest registritest. Asja lahendamisel on oluline, et Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmed ja OÜ Docs Eesti esitatud teave on vastuoluline. Seetõttu võis maksuhaldur kontrollida ka selliselt kättesaadava teabe õigsust.
  3. Ringkonnakohtu arvates on apellant usutavalt selgitanud OÜ Pusatec pangakonto väljavõtte valduse õiguspärasust vaatamata sellele, et apellant ei ole esitanud selle kohta tõendeid. Ringkonnakohtu arvates ei saa nimetatud asjaolud olla aga ka vaidlustatud korralduses näidatud küsimuse nr 13 õigusvastasuse aluseks, sest teabe küsimisele ei ole maksukorralduse seadusega kehtestatud sellist piirangut, mis välistaks maksuhaldurile teadaolevate asjaolude kohta täiendava teabe saamise. Maksuhalduril on lubatud

§ 61

lõike 1 alusel saada ka sellise isiku pangakonto väljavõtet, kelle maksude tasumise õigsust ei kontrollita.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud ning küsimuste sisust ja põhjendustest nähtub, miks vaidlustatud korraldus anti.
  2. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et küsimuste nr 2, 12 ja 13 osas on vaidlusalune korraldus õiguspärane ning apellatsioonkaebus tuleb selles osas rahuldada ja kaebus jätta rahuldamata.
  3. Õige on aga halduskohtu seisukoht, et küsimusega nr 8 soovitud teave – milline oli OÜ Pusatec tegevusala maksumenetluse raames kontrollitaval perioodil – ei oma 7

(8)3-10-399 maksustamise seisukohalt tähtsust. Esiteks on need andmed kättesaadavad avalikest registritest ning teiseks ei saa konkreetsete kontrollitavate tehingute toimumine ja nendega seotud asjaolud nähtuda sellest, milles seisnes muu OÜ Pusatec majandustegevus. Seetõttu tuleb selles osas apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 18. Apellatsioonimenetluses ei ole pooled menetluskulude kandmise kohta menetluskulude nimekirju esitanud. Kuna ringkonnakohus muudab halduskohtu otsust, tuleb muuta ka menetluskulude – kaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni – jaotust poolte vahel. Kuna kaebus rahuldatakse kümnest vaidluse all olnud küsimusest ühe osas, tuleb apellandilt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 25 krooni. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.