KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-17679 Tsiviilasi

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.08 otsusega kohustati hagejat tasuma elatist poja R ülalpidamiseks igakuiselt 2175.- kr. Kuni 01.07.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuni 01.07.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Palgatõendi kohaselt on hageja töötasu xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx 7000.- kr (bruto). Töölepingu ülesütlemisavaldusest 22.04.2010 nähtub, et hagejale öeldi tööleping üles xx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx poolt alates 30.04.

1. Hageja AS SEB Panga konto väljavõttest nähtub, et ajaperioodi 01.01.2010 kuni 28.05.2010 on hageja saanud lisasissetulekuid summas 12 320,24 kr ning töötasud ja hüvitised tööandjalt 25 437,05 kr. Kokku 37 757,29 kr. Keskmine kuusissetulek seega 7551,45 kr ehk 482,63 eurot. Summa sisse ei ole kohus arvestanud xx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx poolt saadud töötasusid, kuna nimetatud firmaga on hagejal tööleping käesolevaks ajaks lõppenud. Nimetatud summa jääb täielikult hageja kasutada, kuna elatis R ülalpidamiseks on juba maha arvestatud. Hageja lisas AS SEB Panga konto väljavõtte, millest nähtub, et 2010.a septembrikuust detsembrikuuni laekus tema kontole töötasu igakuiselt 3235.- kr. Hageja töötasu suurus ei ole ainus kriteerium, mille järgi hinnatakse hageja võimet tasuda elatist miinimummääras. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et ta omab 1/2 osa kinnistust reg.nr xxxxxxx, seda tõendab ka väljavõte kinnistusraamatust. Sõiduki detailandmete päringu kohaselt on hagejal 4 sõidukit. Kuni 01.07.2010 kehtinud Perekonnaseadus § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja ei tõendanud kohtuistungil, et ta oleks töövõimetu või et lapsel on piisav sissetulek. Kohus leiab, et kohtuistungil ei esitanud hageja ühtegi põhjust, mida võiks tunnistada mõjuvateks, et elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on esitanud töövõimetuslehe, mille kohaselt on ta olnud 2009.a novembrikuus haigla- ja ambulatoorsel ravil. Esitatud tõend ei tõenda, et hageja oleks püsivalt või osaliselt töövõimetu või et tal oleks mingitel aladel töötamine vastunäidustatud. Terviserikkeid esinevad pea kõikidel inimestel, kuid ajutine terviserike ei anna alust elatise suuruse vähendamiseks. Hageja sõnul esineb tal südamerütmihäired, kuid eksperdi arvamuse kohaselt hagejal püsivat töövõimetust ei esine. Füüsiline töö ei ole hagejale vastunäidustatud. Ta on võimeline maja ehitama, vanametalli koguma. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et hagejal sündis xx.xx.xxxx poeg, sünnitunnistus xx xxxxxxx xx.xx.xxxx. Hageja perekonnas on kokku 4 liiget. Pere rahalisteks sissetulekuteks on hageja sissetulek 482,63 eurot, hageja elukaaslase sissetulek 6000.- kr ehk 383,47 eurot ning elatis. Kokku vähemalt 866,10 eurot, iga pere liikme kohta vähemalt 216,52 eurot kuus. Hageja elab korteris. Hageja pere omab kinnistut, kuhu ehitatakse elamut, et varsti sinna elama kolida. Hageja omab 4 sõidukit. Uusi tõendeid hagejal kulutuste kohta toidule, kommunaalkuludele, lapse ülalpidamiseks kohtule esitada ei olnud. Hageja seletuse kohaselt poja R ülalpidamiskulud kannab kõik hageja elukaaslane. Hageja poolt koos hagiga esitatud arvetest nähtub, et ta on võimeline ostma ka selliseid toiduaineid, mis ei ole esmatarbekaubad. Hageja poolt esitatud arveid autole tehtud kulutuste kohta ei loe kohus esmatähtsateks kulutusteks, need ei kaalu üle lapsele tehtavaid kulutusi. Hageja väitel satub pere veel rohkem rahalistesse raskustesse, kui R saamisel 1,5 aastaseks lõpetatakse vanemahüvitise maksmine. Kohus leiab, et sellisel juhul on R ema üheks võimaluseks tööle naasta. Kostja perekonnas elab 5 liiget. Kostja pere sissetulekuteks on kostja töötasu 5500.- kr ehk 351,51 eurot, kostja elukaaslase sissetulekuks on 6000.- kr ehk 383,47 eurot. Kostja kahe lapse ülalpidamist toetavad nende isad. Hageja toetab oma last 139.01 euroga, teisele lapsele makstava elatise suurus 1500.- kr ehk 95,87 eurot. Kokku 969,86 eurot, iga pere liikme kohta 194.eurot. Pere elab puuküttega korteris, omab kahte sõidukit. Hageja vanem poeg R vajab aeg-ajalt ravi, pidevalt on arstide järelevalve all, esinevad lisakulutused arstide juurde minemiseks, kuna erialaarstid asuvad Tallinnas. Samuti käib laps muusikakoolis, maks kuus 200.- kr. Hageja vanem poeg vajab osades õppeainetes järeleaitamistunde, mis on tasulised. Kostjal käesolevaks ajaks ei ole võimalik nimetatud kulutuste kohta tõendit esitada. Kohus leiab, et hageja noorem laps ei ole materiaalselt vähemkindlustatud vanemast lapsest, vaid enamkindlustatud. Hageja leiab, et kui kostja ühte last toetab tema isa 1500.- kr kuus, siis tema peaks samuti R toetama 1500.- krooniga kuus, arvestades võrdsuse printsiipi. Kohus leiab, et laste võrdne ülalpidamiskohustus kehtib ainult hageja laste kohta, mitte kostja teiste laste kohta. Kostja elukaaslane toetab oma rahaliste vahendite arvel kõiki kostja lapsi, kuna kostja enda töötasu ei ole piisav kõigi kostja laste ülalpidamiseks. Kohtuistungil selgus, et hageja ja R suhted on jahedad, nad on võõrandunud teineteisest. Lapsele ei meeldi isa juures käia ega temaga suhelda. Hageja reaalselt lapse kasvatamises ei osale. Kuna hageja kohustuseks on ainult rahaliselt last toetada, siis peaks elatis küündima vähemalt miinimummäärani, sest kõik muud kohustused on jäetud kostja kanda. Hageja töötab osalise koormusega mitte tervislikel põhjustel, vaid tööandja materiaalsete võimaluste tõttu, hageja on töövõimeline. Hageja esitas konto väljavõtte, millest nähtub, et 2010.a sügiskuudel on ta kätte saanud ca 3000.- kr. 28.05.2010 konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et hageja saab lisasissetulekuid vanametalli müügist, autoosade müügist jm. Hageja hobiks on autondus. Hageja esitas hagi kohtusse elatise suuruse vähendamiseks 16.04.
2. Hageja soetas oma neljanda auto vahetult enne hagi esitamist, s.o 16.03.
3. Viimase nelja aasta jooksul on hageja soetanud 3 sõidukit. Hageja omab kokku 4 sõidukit. Hageja peaks hobidele suunatud materiaalsed vahendid kasutama laste ülalpidamiseks. Kohus leiab, et hageja varanduslik seisund on selline, mis ei takista tal tasumast Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2008 otsusega väljamõistetud elatist. Kohtuotsusega mõistetud elatise suurus on seadusega kehtestatud miinimummäär. Hageja varanduslik seisund, vaatamata suhteliselt väiksele töötasule ja riigis esinevatele majandusraskustele, on seega rahuldav. Alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatise alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 21 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse kohaselt võib mõjuval põhjusel kohus elatist vähendada kahel juhul: kui tuvastamist leiab vanema töövõimetus või vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohus ei tuvastanud hageja püsivat töövõimetust ning leidis, et hageja noorem laps ei ole vähemkindlustatud vanemast lapsest. Seega ei ole põhjendatud hagejalt väljamõistetud elatis vähendamisele ka alates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse järgi. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik: