Obsah (7)

§ 449§ 62§ 362§ 331§ 657§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-34726 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2011, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm Tsiviil

§ 449lg 3 alusel vaheotsus.

1. Tulenevalt asjaolust, et hageja sai töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse kätte 17.06.2010, mille üle poolte vahel vaidlus puudub ja TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest ning ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest, oli hagejal hagi esitamise viimaseks päevaks 19.07.
2. Kuivõrd kohtutoimikus olevatest materjalidest nähtuvalt esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 20.07.2010 on hageja nõue kostja vastu aegunud.

§ 62

lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti.

§ 62

lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00.

§ 362lg 3 kohaselt loetakse hagiavalduse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg.

Kuna hageja ei esitanud oma nõudeid kohtusse seaduses sätestatud tähtaja jooksul, on hageja nõuded on aegunud. Kuivõrd TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel ja TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, palus kostja teha tsiviilvaidluses vaheotsuse, kohaldada hagiavalduse nõuetele aegumist, menetlus tsiviilasjas lõpetada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohtu otsus ja selle põhjendused 5. Harju Maakohus jättis 22.11.2010 otsusega hagi aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 6. Kostja taotles

§ 449lg 3 alusel vaheotsuse tegemist aegumise kohaldamise kohta.

Kohus asus seisukohal, et taotlus vaheotsuse tegemiseks on põhjendatud.

§ 449

lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 7. TLS § 105 lg 1 kohaselt peab kohtule hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumistähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. 8.

§ 62

lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisti.

§ 62

lg 2 kohaselt menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00.

§ 362lg 3 kohaselt loetakse hagiavalduse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg.

3

1. Tulenevalt asjaolust, et hageja sai kostja 17.06.2010 vormistatud töölepingu ülesütlemiseavalduse kätte 17.06.2010, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, oli hagi esitamise viimaseks päevaks kohtuotsuse eelmises lõigus osundatud seadusesätete kohaselt 19.07.2010 kell 24:
2. Kuivõrd kohtutoimikus olevast hagiavalduse saatmise kaaskirjast nähtuvalt esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse 20.07.2010, on hagi esitatud kohtule pärast hagi esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja möödumist ja hageja nõuded kostja vastu on aegunud. Tulenevalt TsÜS § 143 sätestatust võtab kohus nõude aegumist arvesse kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue.
3. Hageja esindaja põhjendused miks ta esitas hagi kohtule pärast aegumistähtaja möödumist, ei mõjuta hagi esitamise aegumistähtaja kulgemist ega selle lõppemist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
4. Hageja palus tühistada Harju Maakohtu 22.11.2010 otsuse ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda.
5. Otsusest ei nähtu kohtu põhjendusi selle kohta, miks kohus ei nõustu hageja 04.10.2010 esitatud väidetega aegumise kohaldamise ja menetluse lõpetamise kohta. Samuti ei nähtu otsusest kohtu hinnangut hageja esitatud tõendile (19.07.2010 e-kiri kohtkantseleile), mille hageja oma väidete kinnitamiseks esitas. Otsuses ei ole ka põhjendatud, miks ei pidanud kohus vajalikuks hageja esitatud tõendit arvestada.
6. Kaevatav otsus on formaalne, tuginedes vaid kirjutatud õigusele ning jättes kaalumata põhiseaduslikud väärtused. Selline otsus ei ole kooskõlas PS §-de 14 ja 15 koostoimest tuleneva nõudega tagada isikute tõhus õiguskaitse ja aus ning õiglane õigusemõistmine. Õige ja õiglase kohtumenetluse põhiseaduslik nõue eeldab konkureerivate põhiõiguste kaalumist. Seejuures tuleks alati eelistada tõlgendust, millega oleks tagatud erinevate põhiseaduslike väärtuste kõige suurem kaitse. Kõiki asjaolusid arvesse võttes ning hageja esitatud tõendit hinnates tulnuks lahendada küsimus, kas kostja eeldus, et kohus rahuldab tema taotluse aegumise kohaldamiseks lähtuvalt tema õigusest tugineda õiguskindluse põhimõttele kaalub üles hageja kohtukaebeõiguse. Kohus seda ei teinud, tekitades sellega lünga hageja õigushüve kohtulikus kaitses. Sedavõrd formaalse lähenemise näol on tegemist ebakohase menetlusega.
7. Menetluse üks eesmärke on aidata kaasa õige tulemuse saavutamisele. Vaevalt saab kohtumenetluse õigeks tulemuseks lugeda olukorda, kus vaidlus jäetakse sisuliselt lahendamata üksnes seetõttu, et hageja on inimlikust eksimusest nõude esitamisega ühe päeva hilinenud.
8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused (3-4-1-20-07, p 21). Riivet õigustavate põhjuste kaalukust hinnates tuleb võtta arvesse ka eesmärkide mittetäitmise tagajärgi. Kui tulemuseks on, et riive on intensiivsem kui seda õigustavate põhjuste kaalukus kogumis, siis on riive ebaproportsionaalne ning vastuolus põhiseadusega. Nii ei saa tähtaega kui sellist pidada absoluutseks või ainumääravaks ning ohverdada sellest kinnipidamise ja kiiruse nimel õigusemõistmise muid olulisi väärtusi. Hinnata tuleb kohtuasjas sisalduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude keerukust, asjaosaliste käitumist ning otsustamisel oleva probleemi kaalukust.
9. Vaadeldavas tsiviilasjas ei ole kohus ülalosundatud õigusemõistmise üldpõhimõtteid arvesse võtnud, mistõttu on hageja kohtukaebeõiguse riive ebaproportsionaalne – hageja õigushüve jäi kaitsmata pelgalt formaaljuriidilisel kaalutlusel. Kohtu selline tegevus oleks õigustatud seadusriigis, kuid õigusriiklik õigusemõistmine eeldab seadusest kõrgemalseisvate väärtuste hindamist ja kaalumist. Inimlikust eksimusest põhjustatud ühepäevane hilinemine hagiavalduse esitamisega kohtusse kaalub üles kostja õigushüve 4 eeldada, et tema vastu esitatud nõue jäetakse aegumise tõttu rahuldamata. Seadusandja on andnud kohtule aegumise kohaldamise otsustamisel diskretsiooniõiguse eeskätt just seetõttu, et kohtukaebeõigus on põhiseaduslike väärtuste skaalal üks olulisemaid, mille piirangud peavad olema mõistlikud ehk proportsionaalsed taotletava eesmärgiga. Aegumise küsimuses avavad menetlusõiguse legitiimse eesmärgi kaks normatiivset printsiipi: a) aegumise kohaldamine eeldab teise poole vastavat taotlust (TsÜS § 143, ITLS § 8 lg 2); b) kohtu õigus jätta aegumine kohaldamata sõltumata taotlusest (

§ 331lg 1).

Need on põhimõtted, mis peaksid tagama õige ja õiglase menetluse. 17. Käesolevas asjas tekitab kohtuotsuse negatiivne mõju suuremat kahju, kui see on menetlusõiguse legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Kohus, olles asja menetlusse võtnud, oli teadlik hageja nõudest ning selle aluseks olnud asjaoludest – tegemist oli töölepingu seaduse tõlgendamisest tekkinud vaidlusega, mille lahendamine oleks kokkuvõttes olnud oluline seaduse ühetaolise tõlgendamise huvides tulevikus. Ometi otsustas kohus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et formaalselt oli nõue ühepäevase hilinemise tõttu aegunud. Ühe poole õigus esitada kohtumenetluses taotlus aegumise kohaldamiseks ning sellest tulenev õiguspärane ootus, et tema vastu esitatud nõue jääb kohtus arutamata, ei kaalu automaatselt üles teise poole kohtukaebeõigust. Nagu eelpool osundatud, on sellele seisukohale asunud ka seadusandja TsÜS § 143, ITLS § 8 lg 2 ja

§ 331lg 1 kaudu.

Kohus peab menetluse raames järgima poolte põhiõigusi ning kohaldama seadusi põhiõigustega ühtivalt.

§ 331

lg 1 järgi pidanuks kohus otsuse tegemisel kaaluma põhiõiguslikke väärtusi, hindama kohtuasjas sisalduvate faktiliste ja õiguslike asjaolude keerukust, sealhulgas probleemi kaalukust, kuid ei teinud seda. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt

§ 657lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

20. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et hageja nõuded on aegunud ja hagi tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Maakohtu hinnang aegumist puudutavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud seadusekohane ning kolleegiumil ei ole alust asuda nende pinnalt hagi aegumise osas maakohtu järeldusega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

21. Apellatsioonkaebuses taotleb hageja kohtult sisuliselt nõude aegumise tähtaja ennistamist (

67). Seadus sellist võimalust ette ei näe ning aegumisele ei ole kohaldatav

-s tähtaegade kohta sätestatu ka isegi mitte analoogia korras (RKTK 3-2-1-86-98, 3-2-1-8698). Aegumistähtaega saab „korrigeerida“ üksnes aegumise katkemisele (TsÜS §-d 158 ja 159) ja peatumisele (TsÜS §-d 160-169) ning väga harvadel juhtudel hea usu põhimõttele tuginedes (TsÜS § 138 ja VÕS § 6). Viimatinimetatud võimalus on äärmiselt erandlik ning mõeldav üksnes neil juhtudel, kui aegumise vastuväitele tuginemist saab pidada kostja poolt oma õiguste kuritarvitamiseks. Hageja poolt kõnealusel juhul esile toodud põhjus, mille kohaselt esindaja unustas hagiavalduse kohtule saadetud e-kirjale lisada, hea usu põhimõtet riivavaks erandiks ei ole. Hageja õigusele, panna kohtu kaudu maksma oma nõuded, vastab kostja samaväärne õigus taotleda kohtult aegumise kohaldamist ehk 5 kaitset aegunud nõuete vastu. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt aegub nõue seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 regulatsioon, mille kohaselt kohaldab kohus aegumist üksnes kostja taotlusel, tähendab ühtlasi seda, et kui kostja aegumist taotleb ja kohus nõude aegumise tuvastab, ei saa kohus (v.a TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alla paigutuvatel juhtudel) keelduda aegumise kohaldamisest. 22. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Iko Nõmm Margo Klaar Gaida Kivinurm 6