KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Reet Allikvere Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 201

) § 201 lg. 5 kohaselt võib päevakorda võtta küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Arvestades, et üldkoosolekul osales 20-st liikmest 14, oli täidetud seaduses sätestatud nõue, et koosolekul peab osalema üle poole ühingu liikmetest, kui soovitakse täiendava päevakorrapunkti käsitlemist üldkoosolekul. Samuti on täidetud nõue, mis sätestab 9/10 koosolekul osalevate liikmete nõusoleku olemasolu, sest täiendava päevakorrapunkti kinnitamise/vastuvõtmise poolt hääletasid kõik koosolekul osalevad liikmed, välja arvatud hageja. Seega oli 9/10 liikmete nõusolek vaidlustatud päevakorrapunkti osas olemas. Hageja osales

1. oktoobril
2. a. toimunud üldkoosolekul, kuid keeldus vastuväite esitamisest. Esimese astme kohtu otsus
3. novembri
4. a. otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3 Vaidlust ei ole, et hageja on korteriühistu Majaka 42 liige. Hageja viibis
5. oktoobril
6. a. toimunud üldkoosolekul, samas oli ta andnud volikirja üldkoosolekul osalemiseks Valeri Petrovile.
7. oktoobri
8. a. kohtuistungil tõi kostja esile, et hageja ei ole enam KÜ liige, esitades
9. oktoobril
10. a. koostatud kaasomanike Valeri Petrovi ja Tatjana Petrova vahelise kokkuleppe, mille kohaselt on KÜ Majaka 42 liikmeks Valeri Petrov. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Tatjana Petrova ja Valeri Petrov Majaka 42 - XX korteri kaasomanikeks. Seega on vastavalt kokkuleppele KÜ Majaka 42 ühistu liikmeks Valeri Petrov. TsMS § 210 lg. 2 kohaselt ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule asja menetlust.

§ 24lg.

3 kohaselt võib üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mittetulundusühingu liige. Hageja endiselt korteriomandi kaasomanik ning temal on õigustatud huvi korteriühistu otsuste kehtetuks tunnistamise vastu. Valeri Petrovi menetlusse kaasamist kolmanda isikuna pooled ei taotlenud.

§ 24lg.

3 teine lause sätestab, et mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Üldkoosolekul viibimist on kinnitanud hageja vande all antud ütlustes, selgitades samas, et volitus oli antud Valeri Petrovile. Ühistu üldkoosoleku protokolli on kantud V. Petrovi selgitus vastuhääle tagamaadele, s. o. isiklik arvamus, et see, kuidas jagatakse esemete äravedu keldrist, ei ole õiglane. Korteriühistu seadus (KÜS) ja

ei sätesta otseselt, millises vormis tuleb vastuväide esitada. Arvestades väite sisu, on hageja poolt üldkoosolekul esitatud ja protokolli kantud lause käsitletav vastuväitena ning seega on hagejal õigus üldkoosoleku otsust vaidlustada. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas 9. oktoobri 2009. a. üldkoosoleku päevakord võimaldas üldkoosoleku otsusega heaks kiita juhatuse 2008. a. novembri otsust suuremahuliste esemete äraveo eest arve jagamise kohta.

§ 20¹ lg.

1 kohaselt määrab üldkoosoleku päevakorra juhatus. KÜ üldkoosoleku päevakorra p. 1 on sõnastatud “maksukohustuste jagamise kokkulepe suuremahuliste jm. jäätmete äraveo korral maja üldkasutatavatest ruumidest“. Üldkoosolekul on hääletusele pandud küsimus: kinnitada tagasiulatuvalt esemete äraveo arve jagamise õigsus. Kuna toimunud üldkoosoleku päevakorra p. 1 on keskmisele tavapärasele mõistlikult käituvale isikule arusaadav, ei nõustu kohus hageja etteheitega, et see ei hõlma novembris

1. a. toimunud prügiveo arve jagamist. Korteriühistu on kinni pidanud
2. oktoobri
3. a. üldkoosoleku päevakorrast ja seega oli üldkoosolekul õigus ka selle küsimuse üle hääletada. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et selle küsimuse hääletusele panekuga on vastatud Valeri Petrovi poolt
4. märtsi
5. a. üldkoosolekul tõstatatud küsimusele. Üldkoosoleku päevakorras ei oleks pidanud olema eraldi punkti juhatuse
6. a. novembri otsuse heakskiitmise kohta. Selliselt üksasjalikult üldkoosoleku päevakorra kindlaksmääramine oleks korteriühistu juhatuse jaoks koormav, samas ei saa üldkoosolekut ettevalmistav juhatus ette näha, mis küsimused ühe või teise päevakorrapunkti all hääletusele tuleb panna. Üldkoosolekul on muuhulgas kindlaks määratud ja vastu võetud juhis suuremahuliste asjade, jäätmete käsitlemise ja äraveo korraldamise kohta, mis ühtib novembris
7. a. toimunud suuremahulise prügi äraveo arve jagamisega ühistu liikmete vahel. Seega on üldkoosolekul lahendatud suuremahuliste jäätmete äravedu tulevikus ja heaks kiidetud novembris
8. a. toimunud suuremahulise prügi äraveo arve jagamine ühistu liikmete vahel. Juhatuse sellise tegevuse on heaks kiitnud enamus KÜ Majaka 42 liikmetest.

§ 24

sätestab, et kehtetuks võib tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõustuda ei saa, nagu ei oleks üldkoosoleku otsus kooskõlas korteriühistu põhikirja punktiga

3. Nimetatud punktis käsitletakse 4 sihtotstarbelisi makseid. Novembris 2008 toimunud suurekaliibrilise prügi äravedu ja selle eest esitatud arve jagamine vastavalt trepikodadest äraveetud prügile ei ole sihtotstarbeline kulutus ning seega ei pidanud korteriühistu juhatus arve jagamisel lähtuma korteriomandi üldpinnast. Korteriühistu juhatus lähtus ühistu liikmete enamuse tahtest. Prügiveo näol on tegemist majandamiskuludega KÜS § 15¹ lg. 1 mõttes ja majandamiskulud tuleb kanda kõikide korteriomanike poolt. Korteriühistu üldkoosolekul ongi lahendatud suuremahuliste asjade ja jäätmete käsitlemine ja äraveo korraldamine selliselt, et kui seda korraldab ühistu, siis kannavad sellega seotud kulutused vastavalt kas
4. trepikoja või
5. trepikoja liikmed vastavalt korterite ruutmeetrite arvule. Seega kannavad ühistu liikmed suuremahulise prügi äraveo korral kulutused trepikodade kaupa vastavalt korterite ruutmeetrite arvule. Korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus seaduse ega ka korteriühistu põhikirjaga. Apellatsioonkaebus Tatjana Petrova palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Apellant vaidleb vastu sellele, et vaidlusaluse üldkoosoleku päevakorra p. 1 sisu hõlmab ka novembris
6. a. toimunud jäätmete äravedu. Selleks, et üldkoosoleku otsus kehtiks ka tagasiulatuvalt – juhatuse minevikus tehtud otsuste suhtes –, tuleks küsimused omavahel eraldada. Põhierinevus seisneb selles, et esimeses punktis arutatakse üldküsimust prügiveo jagamisel konkreetset otsust puutumata, juhatuse otsuse kinnitamisel tegeleb üldkoosolek aga ainult konkreetse juhatuse otsuse kinnitamisega. Lisaks sellele oli maksukohustuse jagamise kokkulepe punktis
7. 1 juba lahendatud. Seega vastustaja ise kinnitab, et lahendatakse ning võetakse vastu otsused kahe erineva küsimuse suhtes. Vajadus eristada küsimusi on ka seetõttu, et juhatuse otsuse kinnitamisega seob

24 lg. 2 teatud tagajärgede saabumise. Kohus on valesti tõlgendanud üldkoosolekul toimunut. Valeri Petrov ei tõstatanud juhatuse

1. a. novembri otsuse kinnitamise küsimust, seda tegi juhatus ise.
2. a. novembris ei ole otsust suuremahuliste jm. jäätmete äraveo kohta tehtud, kuna kord selleks on juba sätestatud põhikirjaga. Seega üldkoosoleku päevakorra ettevalmistamisel lähtus juhatus oma huvidest, et üldkoosolek kinnitaks ebaseadusliku ning põhikirjavastase otsuse - jagada prügiveo arve ainult II trepikoja liikmete vahel. Arusaamatuste vältimiseks võis ja pidi juhatus panema oma otsuse kinnitamise eraldi päevakorda. Kui juhatus ei ole ette näinud mingit küsimust päevakorra ettevalmistamisel, näeb

201 lg. 6 ette uue küsimuse päevakorda võtmise korra. Maakohus oma otsuse tegemisel ei tuvastanud, mis kulutuse liigiga on tegemist suuremahulise prügi jm. jäätmete äraveo juhul - kas see on majandamiskulu või sihtotstarbeline kulutus ning mis alusel see toimub. Põhikirja p.

2. 6 sätestab, et sihtotstarbelised maksed tasutakse elamu majandamise kulutuste katteks, aga elamu majandamise kulutused on prügivedu ning muud ühistu tegevusega seotud kulutused. Seoses sellega, et ei põhikiri ega ka üldkoosolek ole sätestanud prügi eristamise kriteeriumeid prügi gabariidi järgi, siis on taoline prügi üks tavalise prügi liike. Lisaks sellele,
3. a. novembri arve koostamisel ei tee ühistu vahet suuremahulise ja tavalise prügi veo vahel. Isegi kui suuremahulise prügi äravedu ei ole prügivedu põhikirja p.
5. 6 mõttes, siis on ikkagi tegu ühistu tegevusega seotud kulutustega vastavalt põhikirja punktile
8. Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Seega määrab põhikirja p. 5
10. 6 kindlaks prügiveo ja muude ühistu tegevusega seotud kulutuste jagamise mitte ladustamise asukoha järgi, vaid lähtudes korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas, millest ka juhatus arve jagamisel oleks pidanud lähtuma. Kui suuremahulise prügi äravedu ei ole sihtotstarbeline kulutus ega majandamiskulu, siis on see kulutus, mis oma olemuselt on seotud ühistu tegevusega. Mingid teisi kulutusi seadus ei näe ette. Vastustaja ei ole tõendanud, et II trepikoja keldris oli II trepikoja liikmetele kuuluv suuremahuline prügi. Suuremahulise prügi ja muude jäätmete äravedu ei ole kahju. Riigikohtu otsuse 3-2-1-53-10 järgi tuleb KÜS § 151 lg. 1 tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Suuremahuliste asjade ja muude jäätmete käsitlemine ja äraveo korraldamine on oma olemuselt majandamine, sellega seotud kulutused on majandamiskulud, aga majandamiskulutuste katteks ühistu liikmed tasuvad sihtotstarbelisi makseid. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Üldkoosoleku ja juhatuse otsused, mis on tehtud liikmete enamuse tahte alusel, on kehtivad ainult juhul, kui need on kooskõlas seaduse ja põhikirjaga. KÜS 151 lg. 1 ei anna teist võimalust jagada majandamiskulusid, kui kõikide ühistu liikmete vahel vastavalt korteri üldpinna osale maja korterite kogupinnas. Majandamiskulude kandmise kord on juba sätestatud KÜS-i ja põhikirjaga. Vastustaja seisukoht KÜ Majaka 42 palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse lõppjärelduse tühistamiseks ei anna apellatsioonkaebus alust, küll tuleb kooskõlas TsMS 657 lg. 1 punktiga 21 täpsustada otsuse põhjendust. Maakohus tuvastas, et korteriühistu üldkoosoleku vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ja hagi esitamise ajal oli korteriühistu liikmeks hageja, kuid vastavalt korteriomandi kaasomanikeks olevate hageja ja Valeri Petrovi
11. oktoobri
12. a. kirjalikule kokkuleppele sai korteriühistu liikmeks Valeri Petrov. Nende asjaolude üle ei ole apellatsioonimenetluses vaidlust. Et tegemist ei ole TsMS § 210 lg. 2 olukorraga, nagu maakohus ekslikult leidis, siis ei kuulu see säte kohaldamisele ja vaidluse lahendamiseks ei ole vajadust käsitleda osundatud sätte kohaldamise eeldusi ja tagajärgi. Samas oli hageja kui ühistu liige hagi esitamise ajal kooskõlas

§ 24

lõikega 3 õigustatud hagema korteriühistu otsuse kehtetuks tunnistamist ja analoogia põhjal osundatud normiga ka üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist. Asjaolu, et hageja on menetluse kestel lakanud olemast ühistu liige, ei too kaasa selle õiguse kaotust. Hagejal kui ühistu endisel liikmel on õigustatud huvi teada saada, kas tema liikmeksoleku ajal tehtud otsused on kehtivad. Seega on õige maakohtu järeldus, et Tatjana Petrova on kohane hageja. Hagiga on hageja taotlenud, et kohus tunnistaks kehtetuks korteriühistu

1. oktoobri
2. a. üldkoosoleku otsuse p.
3. 2, millega otsustati tagasiulatuvalt kinnitada juhatuse otsus
4. a. novembris teostatud suuremahuliste esemete äraveo kulude jaotamise kohta II trepikoja liikmete vahel (tl. 7). Hagi põhjendamiseks on hageja väitnud, et selles küsimuses ei oleks üldkoosolek tohtinud hääletada, sest küsimust ei olnud üldkoosoleku päevakorras, aga samuti, et otsus on ebaõige, sest 6 ühistu põhikirja p.
6. 6 ja KÜS § 151 lg. 1 kohaselt oleks tulnud nende kulude jaotamisel lähtuda ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Maakohus ei ole vaidlust lahendades neid nõude aluseid eristanud ega nõudeid sellest lähtudes kvalifitseerinud, kuigi otsuse vastuvõtmine küsimuses, mida ei olnud päevakorras, võib anda aluse otsuse tühisusele, samas võib kohus seaduse või põhikirjaga vastuoleva otsuse tunnistada kehtetuks. Otsuse tühisuse ja kehtetuks tunnistamise alused ei kattu ning tühisel ja vaidlustataval otsusel on erinevad õiguslikud tagajärjed. Nii on

§-s 21 sätestatud nõuded üldkoosoleku läbiviimisele ja selle lg. 4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Seega, kui üldkoosoleku otsus oleks vastu võetud küsimuses, mida koosoleku kokkukutsumisel ei olnud teatavaks tehtud, oleks tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega, mille tagajärjeks on üldkoosoleku otsuse tühisus vastavalt

§ 241lõikele 1.

Samas ei ole seaduses ega kostja põhikirjas määratletud seda, millise täpsusega tuleb koosolekul arutamisele tulevad küsimused päevakorras sõnastada. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt vaidlusalune, kostja

1. oktoobri
2. a. üldkoosolekul vastuvõetud otsus mahtus koosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud päevakorra alla, koosoleku kokkukutsumisel selleks ettenähtud korda seega ei rikutud ja vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks ei ole alust. Koosoleku päevakorda puudutavas osas nõustub kolleegium maakohtu otsuses sisalduvate järeldustega ei pea vajalikuks neid üle korrata.

§ 24lg.

1 lause 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Taolisele vastuolule ongi hageja tuginenud, kui on väitnud, et suuremahuliste esemete äraveo kohta tehtud otsus ei vasta korteriühistu põhikirja punktile 3. 2. 6 ja KÜS § 151 lõikele 1. Maakohus tuvastas ja vaidlustatud ei ole, et hageja esitas üldkoosolekul vaidlusalusele otsusele

§ 24lg.

3 lause 2 kohase vastuväite ning seega on tal õigus otsuse kehtetuks tunnistamist hageda. Samas nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et kostja põhikirja punkt

2. 6 ja KÜS § 151 lg. 1 ei anna alust üldkoosoleku vaidlustatud otsust kehtetuks tunnistada. KÜS § 151 lg. 1 kohaselt on majandamiskulud selle seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega võimaldab osundatud säte korteriühistu põhikirjas majandamiskulude kandmist reguleerida teisiti, kui arvestatuna eluruumi üldpinna ruutmeetri kohta. Kostja põhikirja punkti
4. 6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (s. h. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumise, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. Osundatud põhikirjapunktis on märgitud ka prügivedu, kuid silmas on peetud elamu majandamise jooksvaid, tavapäraselt vajalikke kulutusi. See nähtub nii osundatud põhikirjapunktis sisalduvast kulutuste loetelust, nende regulaarsusest kui põhikirja punktist
6. 9, mille 7 kohaselt ühistu liige on kohustatud maksma ühistu poolt osutatud, ühistu eesmärkidest otseselt mittetulenevate teenuste osutamise eest teenustasu juhatuse poolt määratud suuruses ning kehtestatud korras. Seega on kostja põhikirjas ette nähtud, et erakorralisi majandamiskulusid võidakse jaotada liikmete vahel teisiti, kui arvestatuna korteri üldpinna osale maja korterite kogupinnas. Ühises kasutuses olevatesse ruumidesse jäetud suuremahuliste esemete äravedu ongi taoline erakorraline teenus, mille eest tasumise korra võis kehtestada juhatus. Üldkoosoleku otsus, millega kinnitati tagasiulatuvalt juhatuse otsus
7. a. novembris taoliste esemete äraveo kulude jaotamise kohta, ei ole seega vastuolus seaduse ega kostja põhikirjaga. Pealegi, samal
8. oktoobri
9. a. üldkoosolekul võtsid ühistu liikmed punkti
10. 1 all vastu otsuse, millega kinnitasid korra suuremahuliste asjade ja jäätmete käsitlemise ja äraveo korraldamise kohta ning milles nähti taoliste esemete äraveo kulude tasumine ette sarnaselt otsuse punktis
11. 2 ettenähtuga (tl. 6). Otsuse punkti
12. 1 ei ole hageja vaidlustanud. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud vastavalt TsMS § 171 lõikele 1 apellandi kanda. Reet Allikvere Margo Klaar Malle Seppik 8 9 10