Obsah (6)

§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 08.aprill 2011 a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja

) §-dest 96, 97, 100, 101, 102 ja 108. Vastavalt

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased,

§ 97

p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.

§ 100

lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt

§ 101

ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. 2011.a kehtib kuupalga alammäär 278,02 eurot.

§ 102

lõigete 1 ja 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Sünnitunnistustega (tl. 6, 7) on tõendatud, et D. K. ja A. K. sündinud xx.xxxxxx xxxx.a. ning A. K. .xxxxxxxxx xxxx.a. ning nende vanemad on V. K. N. B. . Orava Vallavalitsuse tõenditest (tl. 11, 16) V. K. nähtub, et alates 01.02.2009 elab V.K. sotsiaalkorteris pereprobleemide tõttu – tema elukaaslane oli ta nende ühisest elukohast välja tõstnud alkoholiprobleemide ja mittetöötamise tõttu. V.K. vallast toimetulekutoetust 76.69 eurot ning tasub korteri eest 44.

1. eurot. Ajavahemikul 03.03.-05.04.2011 töötas V.K. töölepinguga valla katlamaja katlakütjate puhkepäevade asendajana. Piirkonnas on töökohti vähe ja alkoholiprobleemide tõttu on V.K. problemaatiline. Kohtuistungil on kostja selgitanud, et ajutise töötamise aja ei saa ta toimetulekutoetust. Rahvastikuregistri andmete kohaselt (tl.17) on kostjal on veel kaks last – 01.08.1993.a. sündinud Mark K. 13.03.1997.a. sündinud M. K. . Kostja seletuse kohaselt on M. K. elatis välja mõistetud Lääne-Viru Maakohtu poolt, kui tegelikkuses ei täida V.K. nende laste ülalpidamiskohustust. Kinnistusraamatu andmetest (ti.18) nähtub, et V.K. on korteriomand Lääne-Virumaal Tapa linnas, xxxx xx xx-x. Kohus on kontrollinud, et N. B. ei ole kinnistusraamatusse kantud mitte ühtegi kinnisasja. Kohtuistungil on hagejate- alaealiste laste esindaja selgitanud, et tema sissetuleku moodustavad riiklik töövõimetuspension 220 eurot ja riiklik peretoetus lasteraha 153 eurot. Hageja on teinud kokkuvõtte laste vajaduste ning perekonna kulutuste kohta (tl.20), mille kohaselt iga lapse vajaduste rahuldamiseks- rõivaste, jalanõude, koolitarvete ja ravimite ostuks ning kooli poolt korraldatavatest üritustest (ekskursioonid) osavõruks kulub keskmiselt 165 eurot. Eluasemega seotud kulude katmiseks kulub N. B. 177,7 eurot ning toidule keskmiselt 268,43 eurot kuus. Hinnates esitatud tõendeid, poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja seletusi, on kohus seisukohal, et esinevad alused V. K. elatise väljamõistmiseks D. , A. ja A. K. , sest ta on jätnud nende laste ülalpidamise kohustuse täitmata. Väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus asjaolust, et N. B. on taotlenud elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras - 139 eurot ja 1 sent kuus ühele lapsele. Sellises määras elatise nõudmisel ei pea eraldi tõendama laste vajadusi. Kuid kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära – V.K. teiste laste olemasolu, kellele ta on samuti kohustatud ülalpidamist andma ning tema varaline seisund, kus isiku sissetulekud on ajutise iseloomuga, mistõttu ta on sotsiaalabi vajav isik. Samas on V.K. olemas kinnisvara – korteriomand Tapa linnas, mida ta ei kasuta elamiseks ning mida on võimalik realiseerida, et saadud vahenditest täita laste ülalpidamiskohustust. V.K. töövõimeline isik. Kohus märgib, toetudes V.K. Orava vallast antud iseloomustusele, samuti hageja seletusele, et V.K. ole ise oma eluviisiga soodustanud püsiva töö ja sissetuleku saamise võimaluse leidmist. Kui isikul on laste ülalpidamise kohustus, peab võtma tarvitusele kõik võimalused oma sissetuleku suurendamiseks määrani, mis võimaldab lapsi üleval pidada. Lastel ei ole võimalik ise endale elatist teenida. V.K. ole ka neist rahalistest vahendeist, mis ta on teeninud, alates 2009.a. lõpust laste ülalpidamiseks midagi andnud. Seetõttu on põhjendatud ka elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, s.o. alates 09.novembrist
2. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et käesoleval ajal on võimalik V.K. välja mõista igakuine elatis D. , A. ja A. K. igaühele 55,60 eurot. Nimetatud summa on saadud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära jagamisel viiega, kuna V.K. on viie lapse ülalpidamise kohustus. Kuna miinimumpalk oli ka 2009 ja 2010.a. 4350 krooni, mis vastab 272,02 eurole, siis mõistab kohus tagasiulatuva elatise välja samas ulatuses. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis alaealistele lastele alates 09.11.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 08.04.2011 , s.o. 17 kuu eest kokku 2835,60 eurot (44367,50 krooni) ja alates
3. aprillist 2011 55,60 eurot kuus ühele lapsele. Hagejate esindaja on taotlenud kohtuotsuse viivitamatut täitmisele pööramist. TsMS § 468 lg 1 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks on hädavajalik, et kostja asuks viivitamatult lastele ülalpidamist andma kohtuotsuse tegemisele järgneval ajal. Seetõttu tunnistab kohus viivitamata täidetavaks kohtuotsuse elatise väljamõistmise osas alates 09.aprillist 2011.a. N.B. taotlusel tuleb elatis kanda tema pangakontole, kuna lapsed elavad tema juures. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik