2-10-34349/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-10-34349 Tsiviilasi V. B. lähenemiskeelu kohaldamiseks R. V. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja : V. B. xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx) Puudutatud isik: R. V. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON V. B. rahuldada. Keelata R. V. V. B. puutumatust ja siseneda V. B. V. B. xxxxxxxxx xxxxxx külas, xxxxxxxxx xxxx. Lähenemiskeeld kehtib kolm aastat alates käesoleva määruse tegemisest. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest R. V. . Menetluskulud jätta neid kandnud menetlusosalise kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused V. B. tsiviilõigusliku lähenemiskeelu rakendamist R. V. . Avaldaja palub keelata R. V. avaldaja füüsilist puutumatust ja tulla avaldaja elukohta xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx külas, kui avaldaja seal viibib. Avaldaja taotleb lähenemiskeelu rakendamist põhjusel, et R. V. vangistuses viibimise ajal korduvalt telefoni ja kirja teel ähvardanud V. B. tema lähedasi inimesi füüsilise vägivallaga, nõudes ühtlasi V. B. tema kasuisa H. K. suuri rahasummasid. Puudutatud isik R. V. vaidle avaldusele vastu, kuigi leiab, et ei ole avaldajat ähvardanud. R. V. avaldaja poolt on tingitud olnud nende varalistest suhetest, mis on lahendamata. Avaldaja on ärakuulamise käigus kohtule avaldanud, et R. V. ähvardanud teda füüsilise vägivallaga ja nõudnud raha. Kuna avaldaja tunneb oma endist elukaaslast Raul Värvi, on tal alus karta ähvarduste täideviimist. R. V. vanglas viibimise ajal avaldajat, tema vanemaid ja sõbrannasid telefonitsi terroriseerinud. TsMS § 544 lg 1 kohaselt võib kohus isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1055 lg 1 järgi kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguse rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1 on lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine. VÕS § 1055 alusel kohaldatava lähenemiskeelu näol on tegemist preventiivse kaitseabinõuga (abinõude kogumiga), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse, ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi. Lähenemiskeelu (või muude sarnaste abinõude) rakendamiseks tuleb tuvastada, kas on alust eeldada, et puudutatud isik võib tulevikus avaldaja suhtes toime panna isikuõiguse rikkumise. Kohtu arvates on käesolevas asjas tõendatud, et R. V. avaldajat kahju tekitamisega (füüsilise vägivalla näol) ähvardanud. Seda kinnitab avaldaja poolt kohtule esitatud R. V. (tl.4-6), milles R. V. avaldaja elu põrguks muuta, avaldaja haiglasse peksta, teha asju, mida avaldaja kardab. Tunnistaja I. M. antud ütluste kohaselt ( tl 35) on ta kuulnud, kui R. V. telefonitsi V. B. mahalöömisega. Ka helistas R. V. olles I. M. , käskides V. B. kõik ette kanda. I. on V. B. siniseks lööduna. V. B. R. V. ohtu pidanud niivõrd suureks, et on 23.11.2009.a. pöördunud politsei poole avaldusega, et R. V. vanglas olles teda ähvardanud ja raha nõudnud. Arvestades R. V. ( kohtuotsusest tl 7 nähtuvalt korduvalt kriminaalkorras karistatud) ja tema ähvarduste sisu on kohtu hinnangul V. B. tunda hirmu R. V. õigusvastase käitumise suhtes. Seetõttu peab kohus põhjendatuks kehtestada lähenemiskeelde ja keelata R. V. V. B. puutumatust ning siseneda V. B. viimase elukohta xxxxxxxxx xxxxxx külas xxxxxxxxx xxxx. Avaldaja palub lähenemiskeeldu kohaldada seaduses sätestatud maksimaalseks tähtajaks, milleks TsMS §-st 544 lg 1 tulenevalt on kolm aastat. R. V. käesoleval ajal eelvangistuses ja menetletava kriminaalasja lõpplahend ei ole teada. Kohtule teadaolevalt kahtlustatakse R. V. . Kahtlustuse sisu arvestades võib eeldada, et R. V. ei vabane. Seetõttu on kohtu arvates otstarbekas lähenemiskeeldu rakendada kolmeks aastaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistusseadustiku §-s 3312 on sätestatud kriminaalkaristus kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või lähenemiskeelu korduva rikkumise eest. Vastavalt TsMS §-le 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab põhjendatuks avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud jätta nende endi kanda. Kohtunik Rita Kulberg