lg.1 võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega või võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. 3
sätestab eluruumi üürilepingu ülesütlemise vormi.
Üürileping on kostjale üles öeldud
sätteid järgides ning kostja ei ole seda vaidlustanud.
1 kohaselt peab üürnik üüritud asja pärast lepingu lõppemist tagastama. Vastavalt
on õiguskaitsevahendiks kohustuse täitmise nõudmine.
kohaselt võib üürileandja nõuda üürilepingus kokkulepitud üüri tasumist, kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi. Kuna kostja ei ole üürilepingust tulenevaid makseid tasunud, kuuluvad need temalt väljamõistmisele kohtuotsusega. Viivise nõudeõiguse sätestab
1 AÕS § 80 sätestab asja väljanõudmise ebaseaduslikust valdusest. Kuna kostja ei ole ka eluruumi ise tagastanud, tuleb kohustada kostjat tagastama üüritud eluruum xxxx kohtuotsusega. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 162 lg. 1 ja 442. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Tea Toming Kohtuotsus jõustus 19. mail 2011.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Nooremreferent Tea Toming
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.