lg 2 mis sätestab, et on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuste rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täimisega viivitamine.
lg 1 p 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja öelda lepingu üles ning
lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine).
lg 1 alusel peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 1 ja
lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Äriseadustiku (ÄS) § 101 lg 2, 125 lg 1 ja 126 lähtuvalt vastutavad usaldusühingu täisosanikud kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Kostjatelt tuleb välja mõista hageja kasuks solidaarselt võlgnevus 2922,35 eurot, viivised seisuga 13.09.2010 summas 681,50 eurot ning viivised 0,15% põhiosalt päevas alates 14.09.2010 kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud jätta kostjate solidaarselt kanda. 3/4 2-10-44785 Lähtuvalt TsMS § 174¹ lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni (479,33 eurot). Kohus jätab hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. TsMS § 150 lg 2 ei näe ette riigilõivu tagastamist hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise puhul. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning mõistab kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna poolt tasutud riigilõiv summas 479,33 eurot. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.