3-10-1750/35

3-10-1750 KO H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-1750 Haldusasi OÜ A (pankrotis) kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 31.03.2010 maksuotsus nr 12.2-3/4722-22; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud menetluskulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2011 Menetlusosalised Kaebaja OÜ A (pankrotis) pankrotihaldur Aivar Leismann Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse esindaja Marika Salmistu RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata OÜ A (pankrotis) kaebus haldusasjas nr 3-10-
3. Edasikaebamise Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks 1 3-10-1750 tegemisest
4. aprillil
5. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 31.03.2010 Maksu- ja Tolliameti Lääne- maksu- ja tollikeskuse maksuotsusega nr 12.2-3/4722-22 suurendati OÜ A maksukohustust käibemaksu osas 397 014 krooni ja tulumaksu osas 619 016 krooni (tl 18-32). 04.06.2010 vaideotsusega jäeti OÜ A vaie rahuldamata (tl 33-36). 06.07.2010 esitas OÜ A kaebuse kohtule (tl 5-15). 23.08.2010 esitas maksuhaldur vastuväited kaebusele (tl 40-47). 27.09.2010 täpsustas kaebaja esindaja oma volitusi (II kd tl 70, 71). 21.12.2010 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 80). 04.04.2010 toimus kaebuses kohtuistung ( tl 93). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja selgituste kohaselt jõuti maksuotsuses järeldusele, et kaebaja ei soetanud materjale ja ehitusteenust OÜ-delt P, L, S, esitati arved ja maksti nende alusel, kui liikusid vaid rahalised vahendid, tehinguid reaalselt ei toimunud. Maksuotsusega on määratud ka tulumaks kuigi tulumaksu osas ei ole kontrolli läbiviidud, seega väljus maksuhaldur korralduses märgitud kontrollitava maksu piirest. Kaebaja on õigus teda, millist menetlust tema suhtes läbi viiakse. Maksuhaldur oli kohustatud alustama tulumaksu kontrollimiseks iseseisvat üksikjuhtumi kontrolli. Tulumaksu osas korraldust tehtud ei ole, seega on oluliselt rikutud menetlusnõudeid ning tulumaksu määramine käesoleva menetluse raames on õigusvastane. Kaebaja taotles maksumenetluses ekspertiisi, et tuvastada, millises mahus ja hinnas on võimalik kaebaja töötajatel vaidlusaluseid töid teostada. Nimetatud taotlust vastustaja ei rahuldanud, jättes sellega välja selgitamata maksustamisel olulised asjaolud. OÜ P teostas objektil müüritööd ja valas betoonivalu. Esitatud arved on allkirjastanud R. L ja tasutud sularahas. Osaühing oli sel ajal registreeritud käibemaksukohustuslasena, ta on deklareerinud jaanuar-august 2008 kolme töötaja töötasu, millega on tõendatud osaühingu ettevõtlusega tegelemine. Kuna makstud summad jäävad alla 50 000 krooni, ei kuulu kohaldamisele RpTS tulenev täiendav tuvastamiskohustus. Osaühingujuhatuse liige kinnitas maksumenetluses, et andis volitused T. T´ele. Maksumenetluses esitati notariaalselt kinnitatud allkiri, millega OÜ P juhatuse esimees P. P kinnitab, et võttis T. T´elt vastu kaebaja poolt talle volituse alusel maksutud sularaha. Nimetatud summad on edasi makstud alltöövõtjale S esindajale G. G´ile. 2 3-10-1750 Antud juhul on tööd tehtud ning selle eest on raha makstud. Samuti on esitatud maksuhaldurile tõendid S ehitustööliste rentimise kohta, teostatud tööde eest sularaha ülendamise akt. Akti kohaselt tegid kaebajale tööd OÜ-d P, L, S. Maksuhaldur on tõendeid valesti hinnanud ning jõudnud ebaõigetele järeldustele. Maksuhalduri poolt S andmete kogumine ei puuduta kaebaja maksumenetlust. Kaebaja on olnud heauskne ostja ning võimalik maksupettuse toimepanemine kolmandate isikute poolt ei mõjuta tema maksukohustust. Maksuhaldur ei ole põhjendanud oma väiteid selle kohta, et kaebajal puudus vajadus OÜ P poolt osutatud teenuste järgi. Kaebaja on deklareerinud OÜ L arvete alusel sisendkäibemaksu. Arved on allkirjastanud M. M ning tasutud sularahas. Osaühing oli registreeritud käibemaksukohustuslasena ning deklareeris augustseptember 2008 kolme isiku töötasu. Seega oli tegemist ettevõtlusega. Kirjaliku lepingu puudumine ei tõenda tehingute mittetoimumist. Sularaha summad ei olnud suured ning alltöövõttu kasutati vajadusel. Osaühingu juhatuse liige M.M kinnitab, et arved koostas notariaalse volituse alusel P. P, kuid allkirjastas tema. Asjaolud, mis puudutavad M.M´i poolt antud ütlusi seoses raha liikumisega ei ole seotud kaebaja kontrollimenetlusega. Osaühingu volitatud esindaja ja endine juhatuse liige P. P kinnitab oma 21.01.2009 antud seletuses vaidlusaluste tehingute toimumist. Kaebaja on deklareerinud tehingud OÜOÜ-ga S. Arvete väljastaja ja allkirjastaja on A. N ning need on kaebaja poolt tasutud sularahas. Kirjaliku lepingu puudumine ei tõenda tehingute mittetoimumist. Alltöövõttu kasutati vajadusel Ve objektil müüri ladustamisel. Kuna makstud summad jäävad alla 50 000 krooni, ei kuulu kohaldamisele RpTS tulenev täiendav tuvastamiskohustus. Maksumenetluses on andnud seletuse OÜ S juhatuse liige P. P, kes kinnitas tehingute toimumist. A. N´ilt ei ole maksuhaldur seletusi võtnud. T on arvete alusel teostanud kaebajale betoneerimise valutöid, plokkide paigaldust, viimistlustöid. Töid teostas alltöövõtja OÜ B alltöövõtulepingute alusel, mis on sarnased kaebajaga sõlmitud lepingutega. Maksuhaldur ei ole saanud võtta seletusi OÜ-lt B, vaid märgib, et osaühingul puudusid töötajad ning toob välja erinevuse lepingute hinnas. Kaebaja hinnangul on maksuhalduri järeldused ebaõiged. Kaebaja ei saa vastutada alltöövõtja poolt alltöövõtja kättesaamise või nende vahel sõlmitud lepingu tingimuste eest. OÜ V töödejuhataja T.L seletused ei tõenda tehingute mittetoimumist, kuna nende ütlused käivad põranda valamise kohta, kuid T teostas põhiliselt müüri- ja betooni töid. T esimees A. L on kinnitanud volituste andmist A. Z´ile. Osaühing teostas veehoidla ehitust, mis on väga mahukas töö ning vajas erilist kaevetehnikat, millised kaebajal puuduvad. Ka kelleltki teiselt ei ole neid töid tellitud, seega on tehingud toimunud. Kaebajal ei ole kohustust tõendada tehingupartneril vastava tehnika olemasolu. Maksuhaldur on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ning tugineb kaebaja töödejuhataja T. L´i seletusele, kes väidab et ei tea eelpool nimetatud ettevõtteid. Samas ta märgib, et objektil tegutsesid ka võõrad ehitajad, kellega ajas asju A. K. Samuti on maksuhaldur tuginenud ebaõigesti ehituspäevikute mitteesitamisele, selle kanded ei oma maksustamise seisukohast tähtsust. Nimetatud asjaolu ei ole maksustamisel määrav. Ehitusseadusest tulenevad nõuded laienevad ehitusettevõtjale ning seadus ei sätesta peatöövõtja kohustusena alltöövõtja registreeringu kontrollimise kohustust. 3 3-10-1750 Ehituseaduses sätestatud nõuetest mittekinnipidamine ei saa seada kahtluse alla tehingute tegelikku toimumist. Ebaõige on maksuhalduri seisukoht tulenevalt OÜ V seletustest betooni- ja viimistlustööde tegemise kohta. Nimetatud seletused ei välista kaebaja vajadust nimetatud tööde osas teenuste tellimist. J. P, P. P, H. K, A. A, T. T, V. M, J. L, M. T, M. K, I. S, M. J R. R, V. V, A. V, A. R, T. L on oma seletustes märkinud, et objektil töötas palju erinevaid ettevõtteid ja võõraid töötajaid. T. T seletuses viitab OÜ-le L. T. L oma seletuses märgib, et võõrad tõi objektile A. K. Kaebaja hinnangul selgub antud seletustest, et võõrad tegid objektil müüriladumist, betoonivalu, siseviimistlustöid. Samas ei teadnud T. L kõiki asjaolusid, kuna lahkus objektilt peale juulit
6. Kaebaja hinnangul oli alltöövõttu vaja teha, kuna oma töötajatega ei jõutud tellimust teha. Ebaõige on maksuhalduri hinnang, et arved peab koostama vaid juhatuse liige. Maksuhalduri hinnangul puudus A. N´il enne 12.03.2008 õigus arvete allkirjastamiseks. Seadus ei nõua üldse arve allkirjastamist ning seda ei pea tegema juhatuse liige. Seega ei saa arveid pidada mitte nõuetekohasteks. Nimetatud väite osas ei ole maksuhaldur seisukohta võtnud. Seega ei ole maksuhaldur analüüsinud kõiki väiteid. Maksumenetluses kogutud tõenditest ja täiendavalt esitatud notariaalsetest kinnitustest on vaidlusaluste äriühingute juhatuste liikmed igal juhul tehingud heaks kiitnud. Ka juhul, kui maksumenetluses kohe kõiki asjaolusid ei teatud. Nimetatud väite osas ei ole maksuhaldur seisukohta võtnud. Seega ei ole maksuhaldur analüüsinud kõiki väiteid. Maksuhaldur tugineb ebaõigelt kirjalike lepingute puudumisele, sest kokkulepped võivad olla ka suulised. Maksustamisel tuleb lähtuda tehingute tegelikust majanduslikust sisust. Ainuüksi dokumentatsioon ei tõenda tehingute toimumist, antud juhul pooled kinnitavad tehingute toimumist ning selles saab veenduda hinnates objekti mahte. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla, et tehing polnud tehtud turuhinnaga. Samuti on maksuhaldur teinud ütlustes antud mõistetest ebaõigeid järeldusi. Maksuhalduri hinnangul selgub arvetest ehitusteenuse, mitte tööjõu müümine. Nimetatud asjaolu ei kinnita tehingute mittetoimumist. Sisuliselt teostatigi ehitusteenust, kasutati tööjõudu. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuhaldur kontrollis käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Kontrollimiseks esitatud dokumentidest selgus, et kaebaja on teinud väljamakseid, mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele. Asjaolu, et üksikjuhtumikontrolli alustamiseks antud korraldusse ei ole eraldi märgitud tulumaksu, ei tähenda seda, et tulumaksu määramiseks faktiliste asjaolude tuvastamisel ei saa maksu määrata. Tulumaksu määramisel olid aluseks samad dokumendid, mille alusel kontrolliti käibemaksu arvestamise õigsust. Kaebajal oli kontrolli jooksul võimalus tutvuda kogutud tõenditega ning maksukohustuslane on ka ärakuulatud kontrollaktile eriarvamuse esitamise näol. Maksuhaldur viis läbi vaatluse objektil V. Antud juhul on oluline tuvastada, kes teostasid objektil töid. Vastustaja hinnangul ei ole tõendatud tehingud OÜ-ga P, OÜ-ga L, OÜ-ga S. Kaebaja töödejuhataja T. L andis maksumenetluses 07.05.2009 seletuse tööde teostajate kohta. T. L pidas ehituspäevikut, kuhu kandis sisse tööliste arvu, teostatud tööd, alltöövõtjad, objektil kasutatud 4 3-10-1750 masina, suuremad materjalide kogused. Ehituspäevikud andis ta juulis 2008 üle A. K´ile. Eelpool nimetatud ettevõtetest ei tea T. L midagi. T. L´i seletuse kohaselt tegid kaebaja töötajad müüriladumist, krohvimist, siseviimistlust. Objektile töid teostanud OÜ V juhatuse liige oma seletuses kirjeldas osaühingu poolt tehtud töid: betoonitööd, välisviimistlus, katusepleki paigaldamine. Kuna kaebaja ja OÜ V töötajad tegid eelpool kirjeldatud tööd, siis puudus vajadus samade tööde tellimiseks OÜ-lt P, OÜ-lt L, OÜ-lt S. OÜ S juhatuse liikmeks sai A. N 12.03.2008, seega puudus tal õigus enne nimetatud kuupäeva arvete allkirjastamiseks. Eelnev juhatuse liige P. P ei mäletanud, kelle poolt arved koostati. Kontrolli käigus andsid kaebaja juhatuse liige A. K ja spetsialist A. F maksuhaldurile valeütlusi teostatud tehingute kohta. Ajavahemiku kohta 01-
7. 2008 kohta andis OÜ P juhatuse liige J. T ütlusi, mille kohaselt kaebajaga tehinguid tehtud ei ole ning selleks kellelegi volitust antud ei ole. Kaebaja esindajate seletuste kohaselt oli OÜ P esindajaks R. L. OÜ P poolt esitatud arvete koostajaks on märgitud R. L. R. L andis maksuhaldurile seletuse, mille kohaselt ei tea ta midagi kaebajast ega OÜ-st P. Samuti ei ole ta väljastanud ega allkirjastanud ühtegi arvet OÜ P nimel. Võrreldes nimetatud isiku allkirja arvete allkirjadega, ei ole need maksuhalduri visuaalsel hinnangul antud sama isiku poolt. Kaebaja esitas 13.11.2007 J. Tg´i poolt väljastatud üldvolituse T. T´e nimele OÜ P majandustegevuse korraldamiseks. Samuti esitati „allkiri raha laekumise kohta“, millega OÜ P juhatuse liige P. P kinnitab, et võttis vastu T. Te´lt kaebaja poolt makstud raha ning nimetatud summad on edasi makstud tööde faktilisele teostajale S esindajale G. G´ile. Samas J. T´i kinnitusel tegi tema juhatuse liikmeks oleku ajal tehinguid ning P. P kinnitusel teab tema vaid oma juhatuse liikmeks oleku perioodist, seega ei ole maksuhalduri hinnangul ustav, et T. T sai raha A. F´i käest ja andis selle üle P. P´ale. Äriregistri andmetel sai OÜ P uueks osanikuks 30.10.2008 OÜ L ning juhatuse liige vahetus 03.11.
8. Maksuhalduri hinnangul ei ole usutavad kaebaja juhatuse liikme A. K´i ütlused tehingute kohta OÜ-ga P. A. K´i seletuse kohaselt suhtles osaühingutega spetsialist A. F, kelle seletuse kohaselt oli äriühingute esindajaks P. P. A. F esitas tõendid, mille kohaselt P. P füüsilise isikuna rentis S-lt ehitustöölisi. S esindajana kirjutas lepingule ja sularaha andmise aktile alla G. G, kes kinnitas, et sai tasu sularahas P. P´lt kaebaja tarvis tehtud tööde eest, mida teostasid OÜ P, OÜ L, OÜ S. P. P oma seletuses märgib, et ei tea, kas kaebaja ja OÜ P vahel on tehingud toimunud, enne tema juhatuse liikmeks saamist toimunu kohta ta ei tea midagi. Seetõttu on maksuhaldur seisukohal, et 18.03.2009 saadetud dokumente ei saa lugeda usaldusväärseiks. Läti maksuhaldurile tehtud järelpärimisel saadetud vastusest selgub, et S esindaja ei tea midagi G. G´ist, S ei ole teinud tehinguid P. P´ga. Seega A. F´i poolt väidetav teenuse pakkuja eitab teenuse osutamist ning seost väidetavas esindajaga. 5 3-10-1750 Maksuhalduri hinnangul ei müüdud vaidlusaluste arvete alusel tööjõudu, vaid ehitusteenust. Arvetel ei ole välja toodud tööjõu kasutamist. Selgunud on ka vastuolu, kuna kaebaja raamatupidamises olnud arvete alusel soetati lisaks teenusele ka kaupa, kuid väidetavalt soetas P. P SIA-lt vaid tööjõudu, mille eest tasuti sularahas. Erinevalt teistest alltööettevõtjatega sõlmitud kirjalikest lepingutest, ei ole vaidlusaluste osaühingutega kirjalikke lepinguid, akte koostatud. Kaebaja oli V peatöövõtja, kes vastustas tööde teostamise ja kvaliteedi eest, seetõttu on tavatu, et peatöövõtja ei sõlmi garantiivastutuse tagamiseks kirjalikke lepinguid. Erinevalt teistest töövõtjatest, on kaebaja vaidlusalustele äriühingutele tasunud sularahas. OÜ L juhatuse liige M. M oma seletuses ütles, et ei tea kaebajast midagi, kõik tehingud tegi P. P. OÜ P endine juhatuse liige kinnitab, et ei ole kaebajalt mingit tasu saanud, kuna ei ole tehinguid toimunud. Samuti pole kaebajale tavapärane arvete tasumine sularahas. Kassa väljamineku orderist ei selgu, kellele raha välja maksti. Osaühingute kassa sissetuleku orderitest selgub, et kassasse jõudis raha enne, kui see kaebaja kassast välja maksti. Kaebaja esitas maksuhaldurile 08.09.2009 notariaalsed kinnitatud OÜ L, OÜ S dokumendid, milles juhatuse liikmed kinnitavad, et said P. P´lt kaebajaga tehtud tehingute eest sularaha. Maksuhalduri hinnangul kinnitavad nimetatud dokumendid allkirjade õigusust, kuna notari juures ei toimunud sularaha üle andmist. OÜ S juhatuse liige A. N kinnitab, et on dokumentides toodud summad S esindajale väljamaksnud. Samas kinnitab A. F, et S esindaja sai raha P. P´lt. Kaebaja juhatuse liige A. K, P. P, A. F oma seletuste märgivad, et vahel anti raha ka otse töömeestele. Samas notariaalselt kinnitatud dokumentides kinnitavas äriühingute esindajad kassasse sularaha andmist. Maksuhalduri hinnangul on 08.09.2009 esitatud tõendid koostatud peale seda, kui maksuhaldur saatis kaebajale kontrolltoimiku tutvumiseks. M. M ütles oma seletuses, et ei tegelenud äriühingu kassaga ning ei tea, kas raha tuli kassasse ning OÜ L arved koostas P. P, kellel oli äriühingu volitus. M. M ei ole kindel, kas arved on tema poolt allkirjastatud. Samas 08.09.2009 esitatud tõendites sama isik kinnitab, et sai P. P´lt raha kaebajale tehtud tööde eest. M. M´i, A. N´i allkirjad notariaalselt kinnitatud dokumentidel ja äriühingu arvetel ei ole visuaalsel vaatlemisel sarnased. Kaebaja poolt antud seletusest ei selgu, kas T on kaebajat teavitanud alltöövõtjast OÜ-st B. OÜ-l B ei ole 02-09.2008 ühtegi töötajat. Lepingute kohaselt on tööde maksumuseks 445 622 krooni, kuid T esitab arveid 1 019 205,85 krooni eest. Kaebaja põhitellijaga OÜ-ga R sõlmitud lepingu järgi on tööde vastuvõtmine toimunud märksa varem kui alltöövõtulepingu täitmine T poolt. Kaebaja poolt tellijale esitatud arvetest ja aktidest selgub, et tellijale jaanuaris, märtsis üleantud tööde eest esitas T arved veebruaris, aprillis. Viimistlustööde eest esitas T arved 2008 juulis, augustis, septembris, kuid tellijale oli nimetatud tööd teostatud ja üleantud
9. aasta juunis. Tulenevalt eeltoodust on maksuhaldur arvamusel, et T ei ole kaebajale teenustöid 6 3-10-1750 osutanud. Kontrollikäigus on antud vastuolulisi ütlusi T esindaja kohta. Arved on kõik tasutud kassast sularahas. Ei selgu, kellele sularaha maksti. T suhtes on teistes maksumenetlustes tuvastatud, et äriühing ei ole teenuseid osutanud ega kaupu müünud, milles on jõustunud kohtuotsused. Vastustaja ei ole maksuotsuses tuginenud ehitusseadusele ega ehituspäevikute puudumisele. Ehitusseaduses nimetatud dokumentide esitamisel oleks olnud võimalik tuvastada kes ja mis ajal töid teostas. Arve väljastamine, raha liikumine ei kinnita veel käibe toimumist. Maksuhaldur on arvestanud kõigi kogutud tõenditega. Maksuotsuses ei peagi tuvastama maksupettust, vaid määratakse tasumisele kuuluv maksusumma. Antud juhul on tõendatud, et kaebaja ei ole kaupu ega teenust saanud, seega ei saa ka toimuda topeltmaksustamist. Oluline on, kas kaup ja teenus on soetatud. Maksuotsuses on tuvastatud, et kuludokumentidel näidatud osapoolte vahel ei ole majandustehinguid reaalselt toimunud ning asjas kogutud tõendite kohaselt oli kaebaja sellest teadlik. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus arvete alusel tehtud väljamaksetel puudub seetõttu seoses ettevõtlusega. Kaebaja ei ole kaebuses vaidlustanud maksuotsuses käsitletud tehinguid OÜOÜ-ga B, B, samuti on kaebaja eriarvamuses nõustunud OÜ B kohta tehtud järeldustega. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
10. Kaebus on esitatud 06.07.2010 vastustaja 31.03.2010 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Kaebaja vaie jäeti 04.06.2010 vaideotsusega rahuldamata (tl 33). Vaideotsuse sai kaebaja kätte 08.06.2010 (tl 85, 86, 87). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebaja on vaidlustanud käesolevas asjas maksuhalduri 31.03.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/4722-22, millega kohustati kaebajat tasuma käibemaksu 397 014 krooni ja tulumaksu 619 016 krooni, kogusummas seega 1 016 030 krooni (tl 31 pöördel). Kaebaja käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontroll viidi läbi maksustamisperioodil detsember 2007-september 2008 Lääne maksu- ja tollikeskuse 28.10.2008 korralduse alusel (tl 18). Vastustaja esindaja väidetel tunnustati maksuhalduri nõuet kaebaja poolt. Vaidlustatud maksunõue esitati võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekule, kus sellele vastuväiteid ei esitatud ning nõue loeti tunnustatuks (II kd tl 93). Pankrotimenetluses esitatud maksuvõla nõue allub nõuete tunnustamise üldisele regulatsioonile. Lähtudes pankrotiseaduse § 93 lg 1 on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile tekkimise 7 3-10-1750 kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kaebaja pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmisest võttis osa MTA esindaja. Nõuete kaitsmisel registreeriti maksuhalduri maksunõue 1 499 124,53 krooni suuruses summas (II kd tl 91). Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku 24.09.2009 protokolli kohaselt ei esitatud nõuetele ühtegi vastuväidet ning kõik esitatud nõuded loeti tunnustatuks (tl 89). Pankrotiseaduse § 105 kohaselt ei saa nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et maksuhalduri nõuet on uuesti läbi vaadatud võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel. Lähtudes eeltoodust on maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks teostanud pankrotimenetluses maksuvõla kättesaamiseks vajalikke õigustoiminguid. Pärnu Maakohtu 26.04.2010 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-12178 on väljakuulutatud OÜ A pankrot. Seega on kaebaja suhtes pankroti väljakuulutamisel maksunõue oma olemuselt muutunud pankrotimenetluse nõudeks, millele kohaldatakse pankrotimenetluse sätteid. Samas ei ole maksunõude tunnustamine pankrotimenetluses menetluse lõpetamise aluseks HKMS § 24 järgi ega piira HKMS § 7 alusel kaebusega kohtusse pöördumise õigust. Kohtule esitatud tõendite kohaselt kontrollis maksuhaldur kaebaja käibemaksu arvestamise ning deklareerimise õigsust maksustamisperioodil detsember 2007 kuni september 2008 MKS § 10 lg 1, § 59 lg 2 p 1 alusel. Seega viidi kaebaja suhtes läbi üksikjuhtumi kontroll. Õige on kaebaja väide selle kohta, et 28.10.2008 korraldusega nr 12-2.1/12032 alustati kaebaja suhtes kontrolli käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas. Samas selgub 16.12.2009 koostatud kontrollaktist nr 12.2-3/4722-18, et kaebaja poolt esitatud dokumentidest majandustegevuse kohta ilmnes, et kaebaja on teinud väljamakseid, mis kuuluvad maksustamisele tulumaksuga ning seetõttu kontrolliti ka tulumaksu arvestamise tasumise õigsust ning tulumaksu osas tuvastatud asjaolud on kajastatud kontrollakti p 3 (tl 49, 58 pöördel-59 pöördel). Asjaolu, et kaebaja sai aru tulumaksu osas esitatud väidetest ja tuvastatud asjaoludest kinnitab kaebaja poolt 20.01.2010 esitatud eriarvamus, vaie ja kaebus kohtule (tl 64, 71-72, 81 pöördel-82, 14 pöördel-15). Tulenevalt eeltoodust oli kaebajale maksumenetluses tagatud MKS § 13 sätestatud õigus esitada enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Lähtudes MKS § 59 lg 2 on maksuhalduril õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Arvestades seda, et maksuhalduril on kontrolli käigus võimalus teostada kõik maksukohustuse lõplikuks kindlaksmääramiseks vajalikud toimingud, oleks nende kordamine käesoleval juhul tulumaksu tasumise kohustuse tuvastamiseks ülemäärane ainuüksi põhjusel, et üksikjuhtumi kontroll algatati vaid käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimiseks. MKS sätetest ei tulene keeldu kontrolli läbiviimisel mõne asjaolu väljaselgitamiseks kontrollida selle asjaoluga seotud maksuobjektist erinevat maksuobjekti sama ajavahemiku osas. Kui maksuhaldur ei saaks haldusmenetluses otsustada maksumaksja maksukohustuse üle maksumaksja poolt esitatud tõendite alusel, oleks maksuhalduril võimatu täita seadusest tulenevaid kohustusi ja õigusi maksusumma 8 3-10-1750 määramisel. Maksukohustuslase korduv kontrollimine antud juhul samas ajavahemikus tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse osas oleks nii ülemääraselt koormav kaebaja suhtes, kui ka ebaefektiivne. Lähtudes eeltoodust, maksuameti poolt tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest, on maksuotsuse eelpool käsitletud puudus kohtu hinnangul vaid vormiline ega too endaga kaasa maksuotsuse tühistamist. Kaebaja on maksumenetluses esitanud 08.09.2010 notariaalselt allkirja õigsust kinnitavad dokumendid, kus äriühingu esindajad kinnitavad kaebajalt sularaha vastuvõtmist ja äriühingu kassasse üle andmist (tl 164-172). Notariaalmärgete kohaselt on notar A. L´i antud kinnitusel (kaebaja esindajalt T T nimel sularaha vastuvõtmise ja kassasse andmise osas); Oü S juhatuse liikme P. P kinnitusel (kaebaja esindajalt A. F´ilt arvete alusel sularaha saamist); OÜ S esindaja A. N´i kinnitusel (P. ´e käest sularaha vastu võtmise kohta kassasse vastavalt volitusele, kaebaja poolt arvete alusel makstud rahasummade osas); OÜ L juhatuse esimehe M M kinnitusel (P. P poolt volituse alusel kaebajaga tehtud tehingute eest arvete alusel raha kätte saamist, summade ja nende liikumiste deklareerimise kohta); kinnitanud allkirja õigsust ning ei ole kontrollinud dokumendis avaldaja poolt esitatud fakte (tl 164 pöördel, tl 166, tl 167). Samuti on notar kinnitanud originaaldokumendist tehtud ärakirja õigsust volituse puhul, kus S OÜ volitab P. P´t äriühingut esindama; kinnitanud A. N ´i Eesti kodaniku isikutunnistusest tehtud väljavõtte õigsust; kinnitanud M. M ´i Eesti kodaniku isikutunnistusest tehtud väljavõtte õigsust; kinnitanud OÜ L poolt P. P´le väljastatud volikirja ärakirja; kinnitanud P. P Eesti kodaniku isikutunnistusest tehtud väljavõtte õigsust (tl 165 pöördel, 168, 170, 171, 172). Hinnates eelpool toodud notariaalselt kinnitatud dokumente, ei ole tegemist notari poolt koostatud dokumentidega, vaid notarile esitatud dokumentidest tehtud ärakirjade, väljavõtete, ning isikute tuvastamine ja nende poolt notari juuresolekul antud allkirjade õigsuse kinnitamisega. Järelikult saab esitatud valguskoopiate, ärakirjade puhul lugeda tõendatuks, et need vastavad originaalile ning allkirjade puhul lugeda tõendatuks, et allkirjad andsid dokumendid allkirjastanud isikud. Seega ei ole täpne kaebaja väide, et esitati notariaalselt kinnitatud „allkiri raha laekumise kohta“ (tl 6 pöördel). Asjaolu, et eelpool käsitletud dokumendid ja allkirjad on notari juures kinnitatud ei tähenda, et neil on suurem tõenduslik väärtus kui teistel maksumenetluses kogutud tõenditel. Samuti ei tõenda üksnes esitatud kinnitused, et nendes kajastatud asjaolud on tegelikkuses faktiliselt aset leidnud. Allkirjastatud tekstis kirjeldatud asjaolusid ja nende usaldusväärsust saab siiski hinnata üldiste tõendite hindamise reeglite kohaselt ja kogumis teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et S suhtes andmete kogumine ei puuduta kaebaja kontrollimenetlust. Maksumenetluses on esitatud P. P ja S vahel 02.01.2008 sõlmitud leping tööjõu rendiks, kus töödejuhatajaks on märgitud A. F (tl 128). A. F on kaebaja hankespetsialist. Samuti on maksumenetluses erinevate äriühingute esindajad viidanud renditud tööjõu kasutamisele. 9 3-10-1750 Lepingu on allkirjastanud füüsilise isikuna P. P ja S esindajana G. G (tl 128, 127). Läti Maksuametist saadud teabe kohaselt ei tunne Sp äriühingu esindaja G. G´it ega ole teda volitanud äriühingut esindama. Raamatupidamisdokumentide alusel ei tegele Läti äriühing tööjõu rendiga ega ole teinud tehinguid P. P´aga. G. G suri 18.02.2009 ning teda ei ole olnud võimalik küsitleda (tl 23 pöördel, II kd tl 5, 6). Seega ei saa nimetatud lepingut lugeda tõendiks tööjõu rentimise kohta. Eelpool tuvastatud asjaolud S kohta seavad kahtluse alla menetluses esitatud väited ja tõendid seoses kaebaja poolt makstud summade välja maksmise kohta S esindajale. Ajavahemikul detsember 2007-september 2008 teostas kaebaja suuremaid ehitustöid Ve objektile, kus oli ehitustööde peatöövõtja. Objekti ehitamiseks kasutas äriühing omavahendeid, oma tööjõudu, alltöövõtjaid (tl 18 pöördel). Kontrolliperioodil oli juhatuse liikmeks A. K. Alates 12.08.2009 A. Jtl 49). A. K´i poolt maksumenetluses 11.12.2008 seletuse kohaselt esindas OÜOÜ-t P R. L, kes võttis kaebajaga ise ühendust. Nimetud äriühing tegi betoonitöid ja ladus müüre (tl 90, 92). 16.02.2009 seletuses märkis A. K, et kontakti äriühinguga sai ta läbi A. F´i, kes on kaebaja spetsilist. A. F suhtles R. L´iga. A. K peab oma seletuses tõenäoliseks, et nimetatud isiku volitusi ei kontrollitud ning lepinguid äriühinguga ei sõlmitud. Käsitletud seletuse kohaselt toimus asjaajamine, läbirääkimine, akti ja arvete toomine A. F´i poolt. Arvete tasumine toimus sularahas, vajadusel ka töömeestele. Töömeestele viis raha A. K, kuigi ta ei olnud veendunud, et tegemist oli OÜ P töötajatega. Sularaha andis ta esitatud arvete alusel koostatud kassaväljamineku orderi alusel A. F´i kätte, kes selle edasi toimetas ( tl 97, 101, 102). Eelpool käsitletud seletusest selgub, et kaebaja ei kontrollinud tehingu teise poole esindaja volitusi ega isikusamastust. Andes vajadusel sularaha töömeestele, ei veendunud kaebaja esindaja sularaha väljamakseid tehes selle tegelikus saajas. Kirjeldatud tegevust ei saa hinnata äris nõutavaks tavapäraseks hoolsuseks. R. L oma 25.02.1009 seletuse kohaselt ei tea midagi OÜ-st P ega ole kunagi olnud nimetatud osaühingu juhatuse liige. Ei ole väljastanud äriühingu nimel arveid ega neid ka allkirjastanud. Samuti ei ole ta kuulunud midagi kaebajast ega ole selle äriühinguga seotud (tl 112-113). OÜ P juhatuse liige 27.07.2006-03.11.2008 oli J. Tg (tl 19 pöördel, tl 50 pöördel). J. Tg´i 02.02.2009 seletuse kohaselt ei ole osaühing ehitusteenuseid osutanud ega volitanud kedagi äriühingu nimel tehinguid tegema, samuti ei ole ta selliseid arveid väljastanud. Kaebajast ei tea ta midagi ega tunne A. K´it ja R. L´e. J. Tg´i 09.12.2009 seletuse kohaselt on ta juhatuse liikmena väljastanud volitused T. T´ele riidekaupluse jaoks ruumide ostmiseks, kuid T. T´el puudusid volitused tehingute tegemiseks. Tehinguid äriühingu nimel tegi ainult tema (tl 111). T. Te 04.12.2009 antud seletuses kinnitab, et OÜ P juhatuse liige pakkus talle tööd riidekaupluse juhtajana. Janek andis talle volituse äriühingu esindamiseks ning ta vastutas Ji ees. Mingeid tehinguid äriühingu nimel ta ei teinud. Äriühing tegeles vahepeal rehvikeskuse ehitusega. T. Te ülesandeks oli raha vastuvõtmine kaebaja esindajalt A. F´ilt ja selle toimetamine OÜ P juhatajale P. P´le, kes tuli 10 3-10-1750 peale Janekit. P. P andis raha üle G. G´ile. Raha saamine A´lt toimus kas Tallinnas või ehitusobjektil ning P. P´le üleandmine toimus Tallinnas. Pärast raha üleandmist toimus vormistamine. T. Te ütluste kohaselt võttis ta kaebajalt raha OÜ P nimel (tl 121,122). Alates 03.11.2008 oli juhatuse liikmeks P. P, kes maksumenetluses 21.01.2009 antud seletuse kohaselt ei tea anda ütlusi ajavahemiku osas, mil ta juhatuse liige ei olnud. Ta üksnes vahendas äriühingu müüki teisele firmale (tl 107). A. F oma 06.02.2009 maksumenetluses antud seletuses märgib, et tal puudus õigus kaebaja nimel tehingute tegemiseks, ta on üksnes korraldanud lepingute sõlmimist (tl 125). T. T´e seletuse kohaselt puudusid tal volitused tehingute tegemiseks OÜ P nimel ning ta enda kinnitusel oli sellest ka teadlik. OÜ P juhatuse liikme J. Tg´i seletust selle kohta, et tema ei ole teinud tehinguid kaebajaga seoses ehitustegevusega, kinnitab T. T oma seletusega, mille kohaselt alustas äriühing ehitustegevusega peale J. Tg´i lahkumist. Seega ei kinnita järgmine juhatuse liige P. P samuti tehingute tegemist kaebajaga. T. T oma ütlustega kinnitab üksnes sularaha liikumis erinevate isikute vahel, samas ei selgu kohtu hinnangul kirjeldatud sularaha liikumist selle seos konkreetsete tehingutega. Tulenevalt eeltoodust ei kinnita OÜ P esindajad kaebaja väiteid tehingute toimumise kohta kaebaja ja OÜ P vahel. 11.12.2008 A. K´i seletuse kohaselt oli OÜ S eesotsas N. Nimetatud äriühing tegeles üldehitusega, aitas müüre laduda (tl 92). A. F oma 06.02.2009 seletuses märgib, et suhtlemine äriühinguga toimus telefoni teel ning asjaajamine, lepingute sõlmimine, teenuste osutamine, hinnas kokkuleppimine, tasumine toimus samamoodi kui OÜ-ga L. A. F seletas seoses OÜ-ga L, et suhtles telefoni teel P. P´ga. Mingid lepingud sõlmiti ehitustöödeks Raplamaal. OÜ L võeti alltöövõtjaks, mingil hetkel oli ratsionaalsem osta tööjõudu sisse. Teenuse hinnas leppis kokku A. K´i ja P. P´ga. Töömeeste kohta ei oska midagi täpsustada, kuna ei käinud ise kohapeal (tl 125-126). A. F oma seletuses märgib, et ta ei leidnud mitte äriühingut, vaid ta leidis P. P. P. P kui OÜ S juhatuse liige on 21.01.2009 andnud seletuse, mille kohaselt tegeles äriühing tööjõu vahendamisega. P. P ei välista võimalust, et tegi tehinguid kaebajaga. Kui ta kaebajaga kontakti pidas, siis läbi Avo. P. P kinnitusel müüs ta kaebajale tööjõudu ja väikeses mahus plokke, ise ta kohapeal ei käinud. Töömeeste nimesid ei tea, kuid nende brigadiriks oli J. R. Lepingut ei olnud, kuna mahud oli väiksed. Arvete eest maksmist täpselt ei mäleta. Kui ta oli Eestis, anti raha talle üle - selleks vormistati arve ja kassadokument. Kes arveid koostas ja allkirjastas, seda ei mäleta. Mingi aega hakkas sellega tegelema N (tl 134). OÜ S poolt kaebajale esitatud arvete kohaselt teostati Ves müüritööd, betoonivalu, siseseinte ladumist, aluspõranda valamist, seinte tasavalu, seinte lihvimist, krohvimist, vinüülpõranda katte hange, paigaldamist. Arvete väljastajaks on märgitud A. N (tl 155-163). Maksuotsuse kohaselt ei õnnestunud maksuhalduril saada kontakti A. N´iga (tl 22). 11 3-10-1750 A. N on allkirjastanud 12.03.2008 kuupäevaga vormistatud volituse P. P´le OÜ S esindamiseks (tl 165). P. P kirjaliku kinnituse kohaselt on ta saanud kaebajalt arvete alusel vastavalt sularaha (tl 166). A. N´i kinnitusel on ta saanud P. P käest kaebaja poolt talle makstud rahasummad, mis omakorda on edastatud alltöövõtjale S esindajale (tl 167). Arve sisu kohaselt oli tegemist teenuse osutamisega (tl 21 pöördel). Lähtudes eeltoodust puuduvad kirjalikud dokumendid tööjõu ostmise/rentimise kohta arvetel kajastatud tööde osas. Samuti puuduvad kirjalikud tõendid (ehituspäevikud, tööde vastuvõtmise aktid vm) dokumendid osaühingute poolt kirjeldatud tööde teostamise kohta OÜ S poolt. Arvestades eelpool tuvastatud, mille kohaselt ei olnud G. G S esindajaks, ei ole tõendatud rahasummade liikumine kaebaja poolt kirjeldatud viisil. 11.12.2008 A. K´i seletuse kohaselt tegi T Ve objektil viimistlustöid ning neilt soetati tuletõrje veehoidla (tl 92). 16.02.2009 seletuses märkis A. K, et kontakti äriühinguga sai ta läbi tuttava või võttis äriühing ise ühendust. Äriühingu esindajaks oli Z, kellega suhtles A. K. Äriühingut esindanud isiku volitusi ega isikusamastust ei kontrollinud. Sõlmiti kaks lepingut, mille koostas T, ei tea kes kirjutas lepingule alla. Äriühing tegi müüri- ja betoonitöid, viimistlust, tuletõrje veehoidla, haljastasid ümbrust. Arved saabusid postiga või tõi tuttav Ahti, nende allkirjastamist ei näinud. Äriühing soovis saada tasu sularahas, mille andis kas A või Z´i kätte kassa väljamineku orderite alusel. Arved, kviitungid koostas T (tl 96,99, 100). T arendusdirektor V. Z kinnitab tehingute tegemist kaebajaga. Asjaajamisel suhtles kaebaja esindajaga A J´ga. Kaebajaga sõlmiti 2 lepingut V tööde kohta. Tehti valutöid, laoti plokke, ehitati tuletõrje veehoidla, osalist haljastust – aeti mulda laiali . Tema koostas arved, allkirjastas A. L. Tasumiseks lepiti hind kokku ning eraldi töötundide arvestust ei peetud. Võttis tööde eest Alt vastu sularaha, selle kohta vormistati kassa sissetuleku order või sularaha arve. Objektil kasutati ka alltöövõtjana OÜ B (tl 137-138). Maksuhalduri väidetel ei ole OÜ-l B olnud ajavahemikus veebruar-september 2008 ühtegi töötajat, mis seab kahtluse alla osaühingu kasutamise alltöövõtjana ja tööjõurendi võimaluse. OÜ-le B ei olnud võimalik korraldust teabe andmiseks posti teel edastada, kuna osaühing ei asu oma juriidilisel aadressil (tl 26). Oluline on märkida, et lepingute alusel oli tööde maksumuseks 445 622 krooni, kuid arveid esitati T poolt 1 019 205.85 krooni ulatuses. T juhatuse liige A. L 07.04.2009 antud seletuse kohaselt allkirjastab dokumente sh arveid, kuid igapäevaselt juhib äriühingut V. Z kuna ta ise on haige. Sularaha vastu võtnud ei ole, sellega tegeleb V. Z. Juhatuse liige kinnitab tehingute tegemist kaebajaga, kuid kellegagi äriühingust ise suhelnud ei ole. Kaebaja esindaja A. K´iga suhtles V. Z. Tema poolt on allkirjastatud kaks kaebajaga sõlmitud lepingut tööde tegemiseks Ves, seal oli alltöövõtja OÜ B kelle esindajaks oli A. J. Samas ei oska juhatuse liige konkreetselt kirjeldada, millised ehitustöid teostati ning kuidas toimus tööde üleandmine ja kas need teostati äriühingu enda poolt või alltöövõtja poolt ( tl 139-141). 08.09.2009 on maksumenetluses esitatud A. Li´i poolt allkirjastatud kinnitus, et ta võttis kaebaja esindajalt T nimel vastu esitatud arvete alusel sularaha ning andis selle üle kassasse (tl 164-164 pöördel). Samas kinnitab A. L 07.04.2009 antud seletuses, et sularahaga tegeleb V. Z, tema isiklikult sularaha vastu ei võta ning tema käest sularaha läbi ei käi. Sularaha on ta välja võtnud pangast. 12 3-10-1750 Lähtudes eeltoodust on A. L´i seletus ja kinnitus sularaha saamise osas omavahel vastuolus. Samas tuleb kohtu hinnangul antud juhul arvestada A. L 07.04.2009 seletust ka osas, kus isik kinnitab, et ta unustab oma haiguse tõttu mineviku üsna ruttu ära. Kohtu hinnangul ei saa juhatuse liikme taolise iseärasuse tõttu tehingute tõendamisel tugineda üksnes sellise isiku seletusele, kellel ta enda kinnitusel ei püsi mineviku sündmused meeles. Maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole esitatud kirjalikke tõendeid (ehituspäevikud, tööde vastuvõtmise aktid vm) osaühingute poolt kirjeldatud tööde teostamise kohta T poolt. Arvestades eelpool tuvastatud, mille kohaselt on juhatuse liikme selgitused sularaha liikumise osas omavahel vastuolus, ei ole tõendatud rahasummade liikumine kaebaja poolt kirjeldatud viisil. 11.12.2008 A. K´i seletuse kohaselt suhtles ta OÜOÜ-st L A. F´iga, äriühingust soetati viimistlusmaterjale (tl 93). OÜ L juhatuse liige M. M oma 11.02.2009 seletuses selgitas, et tööd äriühingu juhatuses pakkus talle P. P. Mingeid tehinguid ta ise ei teinud, sellega tegeles P. P, kes koostas ka arved. Juhatuse liikmena ei ole sularaha vastu võtnud ega mäleta, et oleks allkirjastanud kassadokumente. Ühtegi arvet ei koostanud, vaid allkirjastas need, kuid ei ole kindel, et talle näidatud arvetel on tema allkiri. Kaebajast ega kaebaja esindajatest ei tea midagi (tl 130-133). OÜ L juhatuse liikme P. P 21.01.2009 seletuse kohaselt oli ta äriühingus tegevjuhiks, kelle ülesandeks oli igapäeva töö korraldamine. Osaühing tegeles tööjõu vahendamisega. Kaebajaga on koostööd teinud minimaalselt, kontaktisikuks on olnud A. Kaebaja müüs tööjõudu Rapla lähedal raamatukogu ehitusel. Mingit materjali äriühing kaebajale ei soetanud, müüdi töötunde. Maksmine toimus sularahas tema poolt koostatud arvete ja kassaorderi alusel (tl 133). OÜ L poolt esitatud arvetele tehtud kannete kohaselt on need koostanud M. M (tl 153, 154). Seega on P. P seletus arveid koostanud isiku osas vastuolus arvel tehtud kannetega. Arvete kohaselt on tasutud kõnniteede valmistamise eest. Tõendid, mille alusel saab väita, et tegemist on tööjõu rentimisega, esitatud ei ole. M. M on andnud allkirja kinnitusele, mille kohaselt on OÜ L kaebajalt tehingute eest rahad kätte saanud (tl 169). Nimetatud kinnitusel märgitud asjaolud on vastuolus M. M´i poolt maksumenetluses antud seletustega, mille kohaselt ei ole ta sularaha vastu võtnud. Tulenevalt eeltoodust on notariaalselt kinnitatud allkirjastatud kinnituses toodud asjaolud vastuolus maksumenetluses antud seletuses kirjeldatud asjaoludega ning seetõttu ei ole tõendatud rahasummade liikumine kaebaja poolt kirjeldatud viisil. Maksumenetluses kogutud tõendite kohaselt on OÜ P, OÜ L, OÜ S poolt koostatud kassa sissetuleku orderite alusel kaebajalt saadud raha enne kui see on kaebaja poolt välja makstud. Samas on A. K, P. P, A. F andnud maksumenetluses seletused, mille kohaselt anti raha osaliselt ka objektil töötavate töömeeste kätte. Asjas ei ole esitatud tõendeid ega väited kas ja millises summas saaks töömeestele maksutud rahasummad välja arvestada/eristada arvetel/kassaorderitel märgitud summadest. Tulenevalt eeltoodust ei ole maksuhaldurile 08.09.2009 esitatud dokumentides kajastatud asjaolud kooskõlas maksumenetluses kogutud tõenditega. Arvestades seda, et kaebajale edastati tema 13 3-10-1750 taotlusel 08.06.2009 koopia kontrolltoimikust, on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et kinnitused sularaha üleandmise kohta koostati peale kontrolltoimikuga tutvumist. Hinnates kaebaja poolt eriarvamuses ja vaides esitatud väiteid, ei ole kaebaja esitanud uusi tõendeid, mis kinnitaksid 08.09.2009 esitatud dokumentides toodud asjaolusid. Seetõttu nõustub kohus vastustaja hinnanguga, mille kohaselt ei ole eelpool käsitletud dokumendid usaldusväärsed. Maksumenetluses on kindlaks tehtud kaebaja alltöövõtjad, nendega sõlmitud lepingute sisu ja maht (tl 18 pöördel). Maksuotsuses on väljatoodud kaebaja raamatupidamises kajastatud andmed OÜ P, OÜ L, OÜ S, T,, OÜ B arvetel kajastatud teenuste ja materjalide kohta ( tl 19 pöördel, 20 pöördel, 25, 27). 11.12.2008 maksumenetluses antud A. K´i seletuse kohaselt oli igal objektil vastustav isik, Vel oli selleks isikuks T. L (tl 92). Kaebaja töödejuhataja T. L maksumenetluses 07.05.2009 antud seletuse kohaselt organiseeris ja koordineeris ta töid kaebaja ehitusobjektidel. Ve objektil viimati juulis 2008, tööd lõpetati seal augustis
11. Objektil töötasid kaebaja enda töötajad ja alltööettevõtjad. Objektil viibis ka võõraid, nendega toimetas A. K. Tema poolt koostatud ehituspäevikud andis ta juuli 2008 üle A. K´ile. Äriühingute OÜ S, OÜ P, T kohta ei ta midagi. OÜ L kohta märgib T. L, et tehinguid äriühinguga teinud ei ole. Ehituspäevikusse kandis äriühingu A. K´i palvel A ehitusel, kuid Ves see ettevõte töid ei teostanud (tl 114-116). Maksumenetluses on andnud seletuse OÜ V juhatuse liige R. P (tl 142-143).OÜ V oli üheks kaebaja lepinguliseks alltöövõtjaks Ve objektil. R. P on oma seletuses täpse ülevaate OÜ V teostatud töödest. Tööde kohta koostatud aktid edastati peatöövõtjale. T. L´i ja R. P seletustest selgub, et OÜ V ja kaebaja enda poolt on tehtud tööd, mida on kirjeldatud OÜ-P, OÜ L, OÜ S, T esitatud arvetel. Kaebaja ei ole esitatud tõenditega ümberlükanud eelpool käsitletud seletustes kirjeldatud asjaolusid. Maksuotsusega on tuvastatud kaebaja poolt erinev käitumine vaidlusaluste tehingute osas arvestades kaebaja ehitustegevust samadel objektidel. Võrreldes teiste alltöövõtjatega ei ole OÜ-P, OÜ L, OÜ S sõlminud kirjalikke lepinguid, koostanud tööde üleandmis-vastuvõtmisakte, kuigi kaebaja vastutas peatööettevõtjana tööde kvaliteedi ja tähtaegse valmimise eest. Samuti tasuti erinevalt teistest alltöövõtjatest OÜ-le P, OÜ-le L, OÜ-le S, TÜH-le T sularahas. Ka on maksumenetluses tuvastatud, et põhitellijaga sõlmitud lepingu järgi toimus tööde vastuvõtmine varem, kui vastavate tööde soetamine alltöövõtjalt (tl 26). Arvestades eeltoodut ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited selle kohta, T. L´i ja R. P seletustest kirjeldatud tööd tehti vaidlusaluste äriühingute poolt ning nende tööde tellimine oli hädavajalik. Kaebaja väidetel oli käesoleval juhul maksuhalduril vajalik läbi viia kaebaja poolt taotletud ekspertiis seetõttu, et tuvastada alltöövõtu kasutamine. Kuna müüja isiku tuvastamine ei oma tulumaksu seisukohast tähendust, oli maksuhaldur kohustatud nimetatud asjaolu välja selgitama. Lähtudes MKS § 59 lg 1 on tõenditeks maksumenetluses kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, 14 3-10-1750 asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 68 lg 1 alusel võib maksuhaldur oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Maksuhalduril MKS § 72 lg 5 p 1 kohaselt õigus vaatluse läbiviimiseks kaasata spetsialiste ja eksperte. Samuti on revidendil tulenevalt MKS § 79 lg 2, § 80 lg 2 õigus revisjoni läbiviimisel ekspertide kaasamiseks. Eelpool käsitletud sätetest tulenevalt ei ole maksuhalduri kohustust ekspertiisi läbiviimiseks, vaid õigus otsustada kas ja milliseid tõendeid (sh ekspertiisi tegemise vajalikkust) peab ta vajalikuks koguda. Lähtudes § 150 lg 1 lasub maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja on teostanud kaebuses kirjeldatud eesmärgi täitmiseks (tuvastada alltöövõtu kasutamine) vajalikku ekspertiisi. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ehituspäevikuid ega kaetud tööde akte, mille koostamisele ja üleandmisele viitavad oma seletustes T. L ja R. P, ning mille alusel oleks võimalik hinnata kaebaja väiteid alltöövõtu kohta. Maksuotsuse p 2.3 on käsitletud tehinguid OÜ-ga B (tl 27, 27 pöördel). Kaebaja on kaebuses vaidlustanud maksuhalduri hinnanguid tehingutele OÜ-ga P (kaebuse p 6), OÜ-ga L (kaebuse p 7), OÜ-ga S (kaebuse p 8), TÜH-ga T (kaebuse p 9). Seega ei ole kaebaja vaidlustanud maksuotsuse p 2.3 käsitletud tehinguid OÜ-ga B (tl 27, 27 pöördel) ning seetõttu ei anna kohus õiguslikku hinnangut nimetatud äriühingu osas maksuotsuses tuvastatud asjaoludele. Kaebaja väidetel puudub antud juhul õiguslik alus käibemaksu- ja tulumaksu määramiseks. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, ei ole kaebaja esitanud väiteid ja tõendeid, mis lükkaksid ümber või seaksid kahtluse all maksuotsusega tuvastatud asjaolud või maksumenetluses kogutud teised tõendid. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, millistel põhjustel on tema poolt esitatud tõendid usaldusväärsemad kui maksuhalduri poolt kogutud tõendid. Hinnates maksuotsuses käsitletud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid on kaebaja väited maksuotsuses käsitletud tehingute toimumise kohta vastuolus maksuotsuses käsitletud tõendite ja tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt on maksuotsuses vaidlusaluste äriühingute poolt koostatud arved kaebaja raamatupidamises olnud kasutusel üksnes selleks, et näidata rahaliste vahendite liikumist, mitte seoses kauba või teenuse müügiga. Kaebuse väidetel saab maksuotsuses hinnatud tehinguid käsitleda näiliku tehinguna. TsÜS § 89 lg 2 kohaselt on näilik tehing tühine ning käibemaks tuleb sisse nõuda arvel käibemaksu märkinud isikutelt. MKS § 83 sätestab alused tühiste tehingute arvestamiseks maksustamisel. Käsitletud paragrahvi lg 1 kohaselt maksustatakse seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse 15 3-10-1750 maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel. Käesoleval juhul ei ole asjas vaidlust lepinguliste suhete sisu ja olemuse üle, kuna vaidlusaluste tehingute poolte vahel puudus tegelik tahe lepingut sõlmida. Maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt osalesid isikud maksupettuses, millest tulenevalt ei ole tõendatud tehingute olemasolu. Seega ei ole antud juhul tegemist näilike tehingute maksustamisega ning ei ole põhjendatud kaebaja nõue, et käibemaks tuleb sisse nõuda arvel käibemaksu märkinud isikutelt ning on alusetud kaebaja väited topeltmaksustamise kohta. KMS § 31 lg 1 kohaselt saab teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha arvata käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei ole vaidlusaluste tehingutega soetanud materajale ega ehitusteenust, liikusid vaid rahalised vahendid. Kontrolli käigus on tuvastatud, et vaidlusaluste tehingute kohta on koostatud arved on fiktiivsed, kaebaja on esitanud maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid käibedeklaratsioonides, suurendades tahtlikult käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu. Kuna maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt kaebaja maksumenetluses kontrollitud arvete alusel tegelikkuses kaupa ega teenust ei soetanud, ei saanud kaebaja olematut kaupa ja/või teenust ka oma ettevõtluses kasutada. Seega ei ole vaidlusaluste arvete puhul tegemist nõuetekohase arvega KMS § 37 mõttes ning kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 toodud korras KMS § 31 lg 1 alusel. Tulumaksuseaduse § 32 lg 1 alusel võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. Seega saab ettevõtlustulust maha arvata ainult dokumentaalselt tõendatud kulusid nõuetekohaste arvete alusel. Kohtupraktika kohaselt peab tulumaksuarvestuses kuludokument võimaldama tuvastada majandustehingu toimumise näidatud poolte vahel. Kontrolli käigus on tuvastatud, et kaebaja on teinud väljamakseid vaidlusaluste tehingute kohta koostatud arvetel näidatud kaupade ja teenuste eest, mille faktiline soetamine ei ole kontrolli käigus tõendamist leidnud. Seega ei ole tõendamist leidnud majandustehingute toimumine ning kaebaja raamatupidamises olevaid arveid ei saa lugeda nõuetekohasteks kuludokumentideks. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud tulumaksu määramine TMS § 51 alusel. Tulenevalt eeltoodust, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus selliseid vormi- ja menetlusnõuete rikkumist, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Seega on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. 16 3-10-1750 Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Annika Vendik Kohtunik 17