) §-dest 196 lg 2, 399 lg 1 p 1 ja 2 ning 416 lg 1. Kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt, on laenajal laenulepingu üldtingimuste p 1.4 alusel õigus nõuda laenusaajalt viivist
lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt.
lg 1 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p.3.3. ja 7 kohaselt on seega viivise määraks 22 % aastas ehk 0,060 % päevas. Seisuga 28.05.2010.a. on viivis kokku 1762 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-dest 76 lg 1 ja 3; 82 lg 2; 94 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1 ja 416 lg 1 taotleb hageja kostjalt 3574 krooni väljamõistmist, millest laenu põhiosa võlgnevus on 23780 krooni, intressivõlgnevus 2838 krooni ja viivis 1762 krooni. Kostja vastuväited Hagiavaldus koos lisadega ja kohtumäärus on 29.juulil 2010.a kostjale kätte toimetatud (tl.31). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). 2
Tulenevalt
lg 1 võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud atrbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka
Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.16-25) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale kokku 28 380 krooni, millest laenu põhiosa võlgnevus on 23 780 krooni, intressivõlgnevus 2838 krooni ja viivis 1762 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuivõrd alates 1.jaanuarist 2011.a. kehtib Eesti Vabariigis rahaühikuna euro, siis kohtuotsuse resolutsioonis on väljamõistetavad summad esitatud eurodes. Menetluskulude jaotus TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse menetluskulude kostja kanda jätmiseks ning kuna menetluskuluks on vaid hageja poolt tasutud riigilõiv – 5000 krooni (sealhulgas maksekäsu kiirmenetluses 750 krooni), peab kohus võimalikuks määrata kindlaks tagaseljaotsuses ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täielikult kostja kanda. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.