← Eesti

3-08-2281/58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 13.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-08-2281 Haldusasi A. B. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 14.08.2008 maksuotsuse nr 12-5/392 tühistamiseks Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 01.03.2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus 18.11.2010 Asja läbivaatamise aeg Menetlusosalised Kaebuse esitaja: A. B., esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.03.2010 otsus haldusasjas 3-08-2281 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12.01.

  1. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lõike 2 ja § 59 lõike 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 14.08.2008 maksuotsusega nr 12-5/392 kohustati A. B. tasuma perioodi 01.01.2007 kuni 29.02.2008 käibemaksu summas 1 116 937 krooni, tulumaksu summas 108 553 krooni ja sotsiaalmaksu summas 213 840 3-08-2281 krooni. A. B. tegutses kontrollitaval perioodil kahel tegevusalal, müües mustikaid ning osutades transporditeenust
  3. a kokku 7 455 510.95 krooni väärtuses ning maksukorralduse seaduse (MKS) § 19 lõke 1 alusel tekkis tal kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena 17.07.2007, mil mustikate müügi kohta väljastati OÜ P. rekvisiitidega arve nr
  4. Müüdud mustikate ja osutatud transporditeenuse käive kuulub deklareerimisele maksustatava käibena, millelt tuleb arvestada tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 15 lg 1 alusel 18protsendilist käibemaksu. Nimetatud nõuet rikkudes rikkus A. B. KMS § 24, § 29 ja § 38 nõudeid. Kuna A. B. mingeid dokumente ettevõtluskulude kohta ei esitanud, määras maksuhaldur MKS § 94 lõikest 1 lähtudes tulumaksu hindamise teel, arvestades sarnaste ettevõtete majandusnäitajatega. Lisaks tuleb A. B. maksta sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 7 lõike 1 alusel 33 % aastatulu 656 256 krooni pealt sotsiaalmaksu.
  5. A. B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 14.08.2008 maksuotsuse nr 12-5/392 tühistamiseks. Vastustaja omistas õigustamatult kaebajalt teenust tellinud OÜ P. käibe kaebajale. Transporditeenuse teostamise kohta oli kaebajal aga OÜ P. juhatuse liikme O. K. sõlmitud suuline töövõtuleping ning O. K. maksis kaebajale sularahas kokku ca 20 000 krooni. Kaebaja jättis nimetatud sissetuleku deklareerimata, kuna see on väiksem maksuvabast tulust. Nõustuda ei saa ka vastustaja seisukohaga, et kaebaja kasutas OÜ P. rekvisiite arvete kirjutamiseks üksnes sooviga varjata oma ettevõtlust ning hoiduda maksude maksmisest. Tegelikult oli kaebajal OÜ-le L. ja OÜ-le B. osutatud transporditeenuste eest OÜ P. nimel arvete väljastamiseks O. K. nõusolek. Lisaks helistas O. K. kontrollaktist nähtuvalt
  6. oktoobris AS S. esindajale V. J. ja teatas, et nüüd on OÜ P. käibemaksukohustusega kõik korras. Eelnevast järeldub, et OÜ-ga P. tegeles mitte kaebaja, vaid O. K..
  7. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. OÜ P. rekvisiitidega arvetest, kaalulehtedest ja pangakonto väljavõtetest nähtuvalt ostis AS S. OÜlt P. mustikaid läbi selleks volitatud kaebaja. O. K. seletustest nähtuvalt koostas kaebaja peale marjade ülekaalumist lisaks mustikate müügiarved ning sai endale enamuse müügist laekunud rahast. Viimase kahe arve eest jättis AS S. tasumata, sest avastas, et OÜ P. ei ole käibemaksukohustuslane. OÜ-l P. ei olnud mustikate müügiga AS-le S. vähimatki puutumust. Lisaks mustikaärile tegeles kaebaja veel transportteenuse osutamisega AS-le B. ning OÜ-le L., mille kohta koostas ta arved OÜ P. nimel. Kaebaja kinnitas oma 01.04.2008 seletustes, et füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtluse tarbeks oli ta O. K.lt soetanud üksnes OÜ P. rekvisiitidega arved. OÜ-l P. puudus aga
  8. aastal majandustegevus.
  9. Tallinna Halduskohtu 01.03.2010 otsusega rahuldati A. B. kaebus. Kaebaja ei ole OÜ P. nimel ettevõtlust teostanud. Vastavalt 16.07.2007 sõlmitud AS S. ja OÜ P. vahelisele lepingule oli marjade müüjaks OÜ P. ning tema esindajaks juhatuse liikme poolt antud volituse alusel kaebaja. O. K. poolt allkirjastatud lepingu alusel toimus mustikate ost-müük AS-le S. OÜ P. nimel äriühingu juhatuse liikme teadmisel ja heakskiidul. Asjaolu, et O. K. oli teadlik ja nõus OÜ P. majandustegevusega, näitab ilmekalt ka O. K. 23.10.2007 kirjalik seletus vastustajale, kus ta lisaks eelnevale kinnitab, et tema koostas ka OÜ P. rekvisiitidega mustikate ostu-müügi arved, millele ta pani alla pitsati ja oma allkirja ning võttis pangast mustikate eest laekunud raha välja ja andis kaebajale. Praktiliselt samadel seisukohtadel on O. 2

(6)3-08-2281 K. ka oma 21.01.2008 antud seletuses. Tehingute tegemist OÜ P. nimel kinnitab samuti ka kaebaja. Neil asjaoludel tuleb mustikate ostu-müügitehingud omistada kaebaja asemel OÜ-le P.. Äriühingu poolt tehingute tegemist ei välista ka asjaolu, et selle seaduslik esindaja ja juhatuse liige on volitanud teatud toiminguid tegema isiku, kes ei kuulu äriühingu töötajate ringi. Juhatuse liige ei vabane sellega vastutusest äriühingu tegevuse eest maksude arvestamisel ja tasumisel. Tekkinud maksuõiguslikud vastutusprobleemid seoses mustikate ostu- ja müügitehingutega tulebki vastustajal lahendada lähtudes äriseadustiku (ÄS) vastavatest sätetest. Samas on O. K. 23.10.2007 vastustajale juba seletanud, et ta on teadlik oma KMS-st tulenevast kohustusest deklareerida ning tasuda koostatud arvel näidatud käibemaks. Kuigi kaebajal puudus OÜ-le L. ja OÜ-le B. transportteenuse osutamiseks OÜ P. kirjalik volitus, on O. K. võtnud kontole laekunud raha välja ning andnud selle üle A. B.ile, saades ise vastutasuks väiksemaid summasid. Seega ei ole transporditeenuste osutamine OÜ-le J. ja OÜle L. OÜ P. nimel toimunud ilma selle äriühingu juhatuse liikme teadmata ja heakskiiduta. Seadusliku esindaja kirjaliku volituse puudumine ei välista tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 alusel ka nende tehingute omistamist OÜ-le P.. Seega lasus OÜ P. juhatuse liikmel kohustus arvestada ja tasuda makse tulenevalt äriühingu tegevusest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 01.03.2010 otsus tühistada. Halduskohus on rikkunud kohtumenetlusnorme sellega, et võttis menetlusse kaebuse, millelt oli maksmata RLS § 56 lõikes 13 nimetatud riigilõiv, mille kohaselt oleks kaebaja pidanud maksma halduskohtule riigilõivu summas 5000 krooni. Seadusega ettenähtud riigilõivu tasumata jätmine on HKMS § 45 lg 1 punktist 1 tulenevalt kaebuse läbivaatamata jätmise aluseks. Nii V. J., A. P. kui ka O. K. seletusest nähtub üheselt, et kaebaja oli tehingute initsiaator ja ettevõtlussfääris faktiliselt tegutsenud isikuks. OÜ P. on antud tehingutes osutanud üksnes arvete ja sularaha pangakontolt väljavõtmise teenust. O. K. selgitustest nähtub, et kogu arvestust tehingute üle pidas tema asemel kaebaja, kellele O. K. kohustus viima ka ülekantud rahasummad. Lisaks maksis kaebaja O. K. tasu arvete kirjutamise ja pangakontolt väljavõtmise eest. Kaebaja väited, et tema ei pidanud mustikate hinna osas läbirääkimisi, on ümber lükatud nii V. J. kui ka O. K. seletustega. Juhul, kui kaebaja oleks olnud ainult transporttööline, polnuks kaebajal vajadust uurida ostjalt seda, mis hinnaga mustikaid ostetakse. Ka ei oma transporttööline õigust pidada läbirääkimisi A. P. palkamiseks võimaliku alltöövõtu osas. OÜ-le B. tehtud teenustööde osas on äriühingu esindaja R. P. andnud 27.02.2008 ütlused, millest võib välja lugeda, et OÜ P. rekvisiitidega arve alusel tehtud teenustööde tegemiseks tegi pakkumuse kaebaja. Kaebaja oli ühtlasi ka isikuks, kellele edasine teenuseosutamise leping üles öeldi ja kes arve tõi. Seega on seletus kinnituseks kaebaja initsiatiivist ettevõtlusega tegelemisel transportvedude alal ning tõendiks selle kohta, et OÜ P. rekvisiite ja arvet kasutas kaebaja vaid oma ettevõtluse varjamiseks. OÜ-le L. tehtud teenustööde kohta on äriühingu esindaja N. B. andnud 21.02.2008 ütlused, et transportteenuste veoleping sõlmiti OÜ L. ja kaebaja vahel. Kaebaja rääkis võimalusest teostada vedusid firma nimel. Seletusest nähtub ka, et sarnaselt tehingutega AS-ga S. ning 3
(6)3-08-2281 OÜ-ga B., koostas arved kaebaja. Kuivõrd kaebajal puudus volitus lepingute sõlmimiseks ning kaebaja ei olnud ka OÜ-ga P. töösuhetes, on tema poolt otsuste tegemine teenuse hinna määramiseks märgiks kaebaja ettevõtlusest. Kaebaja poolt 01.04.2008 antud seletustes on kaebaja ise kinnitanud, kuidas toimus arvete koostamine ja raha jaotamine ning et tehingute tegemise initsiaator oli kaebaja. OÜ P. juhataja tegeles üksnes tühjade arvete allkirjastamisega. Teenused ja teenuste mahu, sh hinna, kirjutas arvele kaebaja või koostati arve kaebaja etteütlemisel. Halduskohtu seisukoht, et O. K. kiitis tehingute tegemise heaks, mistõttu ei saa täiendavat maksukohustust panna ka kaebajale, on väär. Juhul kui maksukohustuse olemasolu rajada pelgalt TsÜS §-le 118, muutuks tehingute majandusliku tõlgendamise reegel sisutühjaks ning laialtlevinud ostja-müüja kaasustes ei saaks ühtegi äriühingut ka maksustada. Kohtu väide, et maksuvõlgnikud peaksid vastutusprobleemid lahendada lähtudes ÄS-st, on ebaõige. Kohus oleks pidanud lähtuma tegelikult MKS §-st 40 ja §-st
  1. Kohtuotsusest jääb selgusetuks, miks on ainuõige omistada kaebaja tehingud just OÜ-le P.. O. K. oli oma käitumises nagu iga teine variäriühingu juhatuse liige. Seega antud olukorras, kus oli võimalik kindlaks määrata tehingute tegelik tegija, kuulus hindamisele tehingute majanduslik sisu ning õiglane oligi maksustada tehingute taga olnud isikut, kes omandas muuhulgas ka tehingutest saadud kasu. Lisaks on kohus lähtunud valest alusest, et tegemist oli üldvolitusega. Äriühingu poolt välja antud volitus ei olnud mitte üldvolitus, vaid volitus üksnes mustikate üleandmiseks.
  2. A. B. palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Õige ei ole maksuhalduri seisukoht, et ettenähtud riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse läbivaatamise aluseks. Maksuhaldur on eelnimetatud puudusele tähelepanu juhtinud põhjendamatult hilja. Halduskohus on tõendeid õigesti hinnanud. Tehingute tegijaks oli OÜ P., sest kogu tegevus toimus OÜ P. juhatuse liikme teadmisel ja nõusolekul. OÜ P. oli andnud kaebajale üldvolituse. Halduskohus on õigesti leidnud, et maksuhaldur peab maksuõiguslikud vastutusküsimused lahendama vastavalt äriseadustiku sätetele. Maksuhaldur ei lükka oma motiveerimata seisukohaga, et tehingute juhtijaks ja tegijaks oli kaebaja, ümber kohtuotsuses tuvastatut, et OÜ P. juhatuse liige oli tehingutest teadlik ning aktsepteeris kõiki äriühingu nimel toimunud tehinguid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu apellatsioonkaebuses välja toodud menetlusnõuete rikkumisele halduskohtu poolt. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud kaebuse 12.11.2008 ning tasunud riigilõivu 80 krooni. Halduskohus on võtnud kaebuse 27.11.2008 menetlusse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 13 alusel tuli
  4. aastal vastavalt kaebuselt riigilõivu tasuda 5000 krooni. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et tasumata riigilõiv on HKMS § 45 alusel halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja on viidanud HKMS § 45 lg 1 p-le 1, mille kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtusse, kui asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siinkohal silmas peetud 4
(6)3-08-2281 mittenõuetekohase ettevalmistava menetluse läbiviimist. Riigilõivuseadusega on ette nähtud muud vahendid vähemtasutud riigilõivu sissenõudmiseks (RLS § 16-18).
  1. Asjas ei ole sisulist vaidlust selle üle, et vaidlusalused tehingud tehti OÜ P. seadusliku esindaja O. K. teadmisel. Vaidlus taandub eelkõige küsimusele, kas ka maksuõiguslik vastutus peaks tekkima OÜ-l P. olukorras, kus tehingute tegemist juhtis A. B.. Ringkonnakohus hindab esmalt, kas üldse on alust omistada toimunud ettevõtlust A. B. ning seejärel analüüsib vastavate tõendite hindamise tulemuse maksuõiguslikku tähendust.
  2. TuMS § 14 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandus- ja kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. KMS § 2 lg 2 sätestab, et ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemusest. Olukorras, kus A. B. kasutas OÜ-d P. maksuhalduri kirjeldatud viisil, saab OÜ P. ettevõtluseks pidada üksnes oma äriühingu rekvisiitide kasutamise võimaldamist ning raha vahendamist, samas kui mustikate müük tuleb lugeda A. B. ettevõtluseks. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et A. Bl oli mustikate müümisel suurem roll kui OÜ P. seaduslikul esindajal O. K. ning ka initsiatiiv hakata mustikaid müüma tuli A. B., kuid samas ei saa olukorras, kus äriühingu seaduslik esindaja on kõik toimunud tehingud heaks kiitnud, lugeda kogu majandustegevust üksnes A. B. ettevõtluseks. O. K. on maksuhaldurile andnud seletuse, et nõustus A. B. koostööd tegema, kuna viimane lubas talle kolmandiku mustikaärist tulevast summast. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist lubadust pidada tavapäraseks eeldusel, et OÜ P. näol oli tegemist vaid variühinguga. Maksuhaldur on O. K. tegevust põhjendamatult alatähtsustanud. Nii on A. P. (osutas samuti transporditeenust OÜ-le P.) selgitanud, et mustika veo asjus helistas talle kas O. K. või A. B., kusjuures O. K. sõitis temaga mõnel korral Tartusse kaasa, et kontoris asju ajada. Marjade sihtkoha ütles talle samuti O. K.. Töö eest sai tasu kas O. K. või A. B.. AS-s S. käimist rohkem kui ühel korral kinnitab ka O. K.. Oluline on veel märkida, et kuigi O. K. selgituste kohaselt koostas ta arveid A. B. juhiste järgi ning ka pangakontolt välja võetud raha andis A. B. kätte, on seletustest nähtuvalt O. K. olnud siiski üldjoontes kursis mustikamüügi asjaoludega. AS S. poolt on ütlusi andnud V. J., kes nägi O. K. vaid ühel korral, so 16.07.2007, kui sõlmiti leping mustikate ostu-müügi kohta ning AS S. nõudmisel koostati OÜ P. volitus A. B.. Samas helistas O. K. V. J.
  3. a oktoobris, et kinnitada, et OÜ P. käibemaksukohustusega on nüüd kõik korras. O. K. tundis ära ka AS S. töötaja R. R., kelle sõnul käis O. K. Pärnu külmhoones OÜ P. arveid allkirjastamas. Maksumenetluses ega kohtumenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et eeltoodud isikute seletused ei vastaks tegelikkusele. Arvestades eeltoodud asjaoludega, leiab ringkonnakohus, et OÜ-d P. ei ole alust pidada tavapäraseks variühinguks, kes toimunud ettevõtlustegevuses üldse ei osalenud. A. B. võis olla äritegevuse juhiks, kuid ka OÜ P. osalus selles oli kantud konkreetsest majanduslikust huvist (kolmandik mustikate müügist saadavast tulust). Äriühingu majandustegevus ei pea seisnema vaid tema seaduslike esindajate vahetus tegevuses, vaid võib toimud ka käsundi teel. Seega ei ole õige maksuhalduri käsitlus, mille tulemusena on OÜ P. vabastatud kõigi majandustegevusega kaasnevate maksude tasumisest.
  4. Eeltoodud põhjendustel jääb maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Samuti ei ole põhjendatud maksusumma kehtima jätmine AS-ga B. ja OÜ-ga L. tehtud tehingute osas, sest vastav käive ei ületanud seadusega ettenähtu määra. 5
(6)3-08-2281 Kaire Pikamäe Viive Ligi Oliver Kask Jõustunud Riigikohtu 26 05 2011 otsuses nr 3-3-1-23-11 toodud muudatustega RESOLUTSIOON
  1. Jätta Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus rahuldamata.
  2. Jätta Tallinna Halduskohtu
  3. märtsi
  4. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
  5. detsembri
  6. a otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-08-2281 muutmata. Muuta eelnimetatud otsuste põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  7. Arvata kautsjon riigituludesse. 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.