§-de 415 ja 420 alusel Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldada ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga poolte vahel 16.07.2004.a. sõlmitud elektrienergia müügilepingu nr 33200786-2 alusel ja kostja kohustus selle eest tasuma kokkulepitud tasu. Lepingu lahutamatuks osaks on tüüptingimused. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Tema võlgnevus hagejale viimase esitatud kolme arve alusel hagiavalduse esitamise seisuga on 1043,31 krooni. Elektrienergia müügi tüüptingimuste p 5.3 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,06% päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 18.11.2008.a. seisuga 262,91 krooni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. VÕS §-de 5, 8 lg 2, 76 lg 1, 94, 101 lg 1 p-de 1, 6, 108 lg 1, 113 lg 1, 208 lg 1 alusel taotleb hageja kostjalt võlgnevuse 1306,22 krooni (sealhulgas 1043,31 krooni võla ja seisuga 18.11.2008.a 262,91 krooni viivise) ning
alusel alates 19.11.2008.a tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,06% põhisummast - väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud
(tl 22),kuna tema elukohas ei olnud võimalik vastavalt
Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o. hiljemalt 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest, vastanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 1-2). Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik
lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitatud avalduses (tl 23) taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, puuduvad. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi lg 3 alusel asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise nõudmise õigus kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni tuleneb ka VÕS § 113 lg 1. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
alusel võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl.6-14) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tarbitud elektrienergia eest 1043,31 krooni ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 806,89 krooni (viivis kuni hagi esitamiseni 18.11.2008 – 262,91 krooni + viivis 19.11.2008-06.04.2011 543,98 krooni). Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 1850,20 krooni väljamõistmist ja
alusel viivise, mis ei ole kohtuotsuse tegemise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina (0,06 % päevas) põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades asjaolu, et alates 01.01.2011 on Eesti Vabariigis rahaühikuna kasutusel euro, arvestab kohus kostjalt väljamõistetavad summad ümber kursiga 1 euro = 15,6466 krooni. Seega kokku võlgneb kostja hagejale 118,25 eurot. Menetluskulude jaotus
lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirjas (tl.23) palunud jätta kostja kanda hageja menetluskulud riigilõivu 250 krooni, hageja õigusabikulud 750 krooni (ilma käibemaksuga) ja postikulu 60 krooni. Seega on kohtul võimalik
lg 3 alusel määrata käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt
Kohtuväliseks kuluks on
p 2 alusel ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja Lindorff Eesti AS töötaja kaudu. Hageja õigusabikulud on tulenevalt E. E. kinnituskirjast (tl 25) 750 krooni (millele lisandub käibemaks) iga nõude kohta, mille sissenõudmisel L. E. hagejat kohtumenetluses esindab. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 on kinnitatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Nimetatud määruse § 1 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul on maksimaalselt sissenõutav kulu 5000 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind tulenevalt
§-st 133 lg 1 on 1043,31 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 750 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista seega 1060 krooni (250+750+60) ehk 67,75 eurot.
§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.