KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31.märts 2011.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-10-1676 Tsiviilasi S. P. S. P. esindaja K. P. H. P. alaealistele lastele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende Hagejad: S. P. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxx; S. P. - isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xx-x Hagejate seaduslik esindaja: K. P. 4800x, elukoht xxxxx xxxxx xx-x Kostja: H. P. xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxx esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Mõista H. P. xx.xxxxxxxxxx xxxx välja elatis S. P. xxxxxxxxxxx) kasuks igakuiselt xx (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni S. P. saamiseni xx.xxxxxx xxxx.x.x mitte vähem, kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Mõista H. P. xx.xxxxxxxxxx xxxx välja elatis S. P. xxxxxxxxxxx) kasuks igakuiselt xx (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 01 senti kuni S. P. saamiseni xx.xxxxxxxxxx xxxx.x.x mitte vähem, kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 31.märtsist 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide kohaselt on kostjalt hageja kasuks alaealiste laste S. P. S. P. Põlva Maakohtu 26.mai 2005.a. tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis 26x krooni kuus. Nimetatud elatis ja laste teise vanema K. P. ei ole enam käesoleval ajal piisav laste vajaduste rahuldamiseks. Lisaks igapäevasele toidule vajavad lapsed riideid, jalatseid, raamatuid, mänguasju, alates 2010.a. sügisest käivad mõlemad lapsed koolis, mille tõttu kulutused suurenevad veelgi. Neil asjaoludel on hageja pöördunud kohtu poole, taotledes H. P. väljamõistetud igakuise elatusraha suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, mis oli hagi esitamise ajal 4350 krooni kuus kahele lapsele. Hagiavalduses on hageja taotlenud elatise suurendamist alates hagi esitamisest, s.o. 12.jaanuarist 2010.a. , 0x.detsembril 2010 kohtule esitatud avalduses on K. P. tagasiulatuvalt elatisraha nõudmisest ja taotlenud elatise suurendamist alates xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. Kostja vastuväited Kostja on hagile vastanud suuliselt kohtuistungil (protokoll tl.12), tunnistades hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt ei võimalda H.P. varanduslik seisund taotletud ulatuses elatist maksta. Abielu ajal töötas ta metsamehena, kuid nüüd ei saa tervise tõttu enam sellist tööd teha. Alates 01.11.200x töötab kostja A. S. T. miinimumpalgaga. Kostja hinnangul saab ta lastele elatiseks anda igakuuliselt 1000 krooni. 16.04.2010.a. toimunud kohtuistungil (protokoll tl.16) on kostja nõustunud K. P. laste ülalpidamiseks igakuuliselt xx krooni maksmisega. Kohtutäituri juures on tema vastu sissenõudmisel nõudeid kokku xx 000 krooni ulatuses, sealhulgas elatise võlg. Kostja on olnud töötu, on tööbüroo kaudu saanud ABC kategooria juhiload, mis võimaldavad tal hetkel töötada autojuhina. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § x p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, seega tuleb alaealised Sandra ja S. P. lugeda hagejateks, kuid kuna neil puudub tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 202 lg 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tsiviilkohtumenetlusteovõime, esindab neid PKS § 120 lg 1 alusel tsiviilkohtumenetluses nende ema K. P. väljamõistmisel juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva PKS §-dest x, x, 100, 101 ja
- Vastavalt PKS § x on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § x p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Juhul, kui vanem ei ole oma muid kohustusi ja 2
(3)varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta vastavalt PKS § 102 lõigetele 1 ja 2 sätestatule kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel. Tl.5 olevate sünnitunnistuste ärakirjadega on tõendatud, et S. P. on sündinud xx.xxxxxx .a. ja S. P. xx.xxxxxxxxxx xxxx.a. ning nende vanemad on H. P. K. Pavlov. Põlva Maakohtu tagaseljaotsusega 26.maist 2005.a. (tl.8-10) on H. P. mõistetud elatis K. P. igakuiselt 26x krooni alaealiste S. P. S. P. . OÜ T. R. .10.2010.a. tõendist (tl.1x) nähtub, et H. P. ettevõttes autojuht-teenindajana põhipalgaga xxx krooni kuus. Palgast peetakse kinni elatis K. P. xx krooni kuus ning kohtutäitur O.K. 700 krooni. Tööandja arvel on H.P. võimalik kasutada telefoni, tööriietust ning autot töölt koju ja kodust tööle sõiduks. K.Pavlov on esitanud 0x.12.2010 kohtule kirjaliku avalduse (tl.23), et ta taotleb elatise suurendamist lastele alates xx.xxxxxxxxxx xxxx, seega loobub esitatud nõudest elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt. Hageja on nõustunud kirjaliku menetlusega. Võttes aluseks ülaltoodud asjaolud ja kohtule esitatud tõendid, leiab kohus, et kostja poolt seni makstav elatis ei ole ilmselgelt piisav laste ülalpidamiseks ning elatist tuleb suurendada seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o. xx,01 eurot ühele lapsele kuus ( ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära). Kostja sissetulek palga näol on vastavalt tööandja poolt väljastatud tõendile xxx krooni, s.o.376,82 eurot. Arvates nimetatud sissetulekust maha elatise – kokku 278,02 eurot, jääks tema enda vajaduste rahuldamiseks x,8 eurot, kuid arvestada tuleb asjaoluga, et kostja saab tööandja arvel kasutada telefoni, sõidukit tööle- ja kojusõiduks ning talle võimaldatakse tööriietus. Alaealistel lastel – 8-aastasel S. P. ja x-aastasel S. P. ei ole võimalik oma majanduslikku olukorda kuidagi parandada, nende vajaduste rahuldamine sõltub täielikult vanematest. Kostjal töövõimelise isikuna on seevastu kohustus otsida täiendavaid võimalusi oma sissetulekute suurendamiseks, et tagada endale ja oma lastele vähemalt miinimummäärale vastav ülalpidamine. Vastavalt PKS § 102 lg 1 ja 2 ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu. Kohus võib elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära vaid mõjuvatel põhjustel, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik 3
(3)