MS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja leiab, et 1 000 krooni kuus kahe lapse peale kokku ei ole piisav elatisraha kuus ning soovib elatise suurendamist.
alusel on ülalpidamist andma kohustatud täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning § 97 p 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud alaealine laps. Vastavalt
lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel 2
lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kostja on esitanud kohtule sünnitunnistuse, mille kohaselt on kostjal lisaks hagejatele 18.06.2006.a sündinud poeg M, kes on samuti kostja ülalpeetav. Kohus ei arvesta kostja abikaasa tütreid kostja ülalpeetavatena, sest kostja isana nende sünnitunnistustele kantud ei ole ning lastel on isad, kes on kohustatud neile ülapidamist tasuma.
lõige 2 sätestab, et vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes ei ole põhjendatud. RT on käesolevaks ajaks saanud täisealiseks ning tal on iseseisev elatise nõude õigus, kui ta vastab
Hagiavalduse kohaselt on hageja netosissetulekuks ca 7 842 krooni kuus. Hagejal ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks lisaks alaealisele R Tammeoksale teisi ülapeetavaid. Kostja netosissetulekuks oli 5 772 krooni kuus ning kostjal on lisaks R alaealine poeg M. Kohtuistungil on kostja esitanud kohtule tõendi selle kohta, et ta on alates 06.12.2010.a töötuna arvele võetud ning tema sissetulekuks on perioodil 13.12.2010 kuni 08.09.2011.a töötutoetus 63 eurot kuus, millega kostja peab elatama enda ja lisaks veel poja M . Antud juhul on lapse ema majanduslikult paremini kindlustatud ja tal tuleb seetõttu katta suurem osa laste ülapidamise vajadustest. Kuna kohus hagi ei rahulda ning elatise suurust ei muuda, jääb poolte vahel kehtima Harju Maakohtu poolt 05.10.2007.a kinnitatud kompromiss. Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.