lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Lähtudes eeltoodud regulatsioonist, hinnates menetluse kulgu ja selle käigus tehtud kompromissettepanekuid peab kohus õiglaseks jätta lepinguliste esindajate kulud poolte endi kanda, hageja poolt tasutud riigilõiv (12 750 EEK) hageja kanda. Kostjalt tuleb mõista välja riigituludesse riigilõiv, mille tasumisest hageja on vabastatud. Ekspertiisikulude tasumiseks on pooltele antud menetlusabi ja hagejal tuleb kulud tasuda aasta jooksul kohtulahendi jõustumisest (t.l. 221, I kd), kostjal tuli ekspertiisikulud tasuda osamaksetena hiljemalt 25.09.2010.a. (t.l. 258, I kd), maksed on tasutud osaliselt. Hagiavalduse kohtusse esitamisel oli hagi hind 1 726 000 krooni.
Arvestades kohtumenetluse käigus tuvastatud ühisvara väärtust nimetab kohus hagi hinnaks ühisvara jagamise nõudes 648 548, 50 EEK s.o. 41 441 EUR, millelt tasutav riigilõiv on 27 250 EEK s.o. 1741 EUR.
lg 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 3 kohaselt, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.