KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Epp Haabsaar Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 11.märts 2011.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasi L K hagi L K vastu abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemiskorra määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Hageja: L K (isikukood XXX, elukoht: XXX) Hageja esindaja: Kalle-Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, ScalaCity, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn) Kostja: L K (isikukood XXX, elukoht: XXX) Kolmas isik: L K (isikukood XXX, elukoht: XXX) – esindaja Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ, Keemia 23-1, 10616 Tallinn) kompromissi kinnitamine Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses 2-10-64765 RESOLUTSIOON I. Kinnitada L K ja L K vahel sõlmitud lapsega suhtlemise kord alljärgnevalt:
- Lapse elukohaks on Ema elukoht.
- Laps veedab isadepäeva Isaga ja emadepäeva Emaga.
- Isal on õigus veeta Lapsega kahel korral kuus periood reede õhtust, mil Isa võtab Lapse koolist või Ema elukohast, esmaspäeva hommikuni, mil Isa saadab Lapse kooli hiljemalt kella 8.00-ks või Ema elukohta kella 11.00-ks. Isa ja Ema lepivad järgmise kuu perioodid kokku iga kuu
- kuupäevaks arvestades, et isadepäeva nädalavahetuse veedab laps isaga ning emadepäeva nädalavahetuse veedab laps emaga.
- Punktis 3 nimetatud kohtumisi ei toimu, kui Emal on vaja lapsega osaleda perekondlikul tähtpäeval ning täiendav kohtumine leiab aset Isa poolt valitud ja Emale sobivatel päevadel vähemalt kuu aja jooksul.
- Isal on õigus veeta Lapsega täiendavalt aega perekondlikel tähtpäevadel, mille tähistamise toimumise kohta teatab Isa Emale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt viis päeva. Teates peab olema märgitud tähtpäev ja selle toimumise aeg. Muus vormis kui allkirja 1 vastu teate üleandmise puhul (näiteks e-posti teel) peab Isa teate saatmisest teavitama Ema ka SMS-i teel. Laps veedab käesolevas punktis nimetatud perekondliku tähtpäeva tähistamisele järgneva öö Isa juures, kes saadab Lapse kooli järgmise päeva hommikul hiljemalt kella 8.00-ks või juhul, kui järgmine päev on puhkepäev, Ema elukohta hiljemalt kella 12-ks.
- Käesolevas leppes loetakse perekondlikeks tähtpäevadeks tähtpäevi, mis on seotud lapse vanavanavanemate või nende alanejate sugulastega, s.h. sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulek, kooli/ülikooli lõpetamine ja muud sarnase iseloomuga tähtpäevad.
- Nii Isa kui ka Ema võivad Lapse viia puhkusereisile kokku kuni kaheks nädalaks aastas. Isa teavitab reisist Ema vähemalt nädal aega ette. Lapse viibimist puhkusereisil loetakse mõjuvaks põhjuseks punktides 3 ja 5 nimetatud kohtumiste ärajäämisel. Pärast puhkusereisilt naasmist veedab laps puhkusereisi päevade arvuga võrdse arvu päevi teise vanemaga ning ei toimu punktides 3 ja 5 ettenähtud kohtumisi.
- Isal on lisaks punktides 3, 5 ja 7 toodud kohtumistele õigus veeta koolivälisel ajal Lapsega 28 päeva aastas, maksimaalselt 2 nädalat korraga, kooskõlastades perioodi kellaaja täpsusega kolm kuud enne perioodi algust Emaga ning arvestades mõlema vanema tööandja puhkusegraafikuid.
- Jaanilaupäeva ja vana-aasta õhtu alates kella 11.00-st kuni järgmise hommiku kella 12ni veedab Laps kordamööda Isa ja Emaga, arvestades, et 2010.a vana-aasta õhtu ja jaanilaupäeva veetis Laps Emaga.
- Oma sünnipäeva
- aprilli veedab Laps alates kella 11.00-st puhkepäeval või alates õppetöö lõppemisest koolipäeval kuni sünnipäeva päeva järgse päeva hommikul kella 11.00-ni või kooli minekuni kordamööda Isa ja Emaga, arvestades, et 2011 sünnipäeva veedab Laps Emaga.
- Jõululaupäeva veedab Laps
- aastal ja sellele järgneval igal teisel aastal Emaga ning 25.-
- detsembri Isaga selliselt, et
- detsembril võtab Isa lapse kell 11.00 ning
- detsembri hommikul saadab lapse kooli või hiljemalt kella 11.00-ks Ema elukohta.
- aastal ja sellele järgneval igal teisel aastal veedab Laps jõululaupäeva Isaga selliselt, et Isa võtab lapse Ema elukohast
- detsembril kell 20.00 ning saadab tagasi Ema elukohta
- detsembril kella 11.00ks, ning
- -
- detsembri Emaga.
- Pooled kinnitavad, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
- Pooled loobuvad kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse peale kaebuse esitamise õigusest ja paluvad käesolevat kokkulepet käsitleda vastava avaldusena TsMS § 630 lg 2 alusel.
- Kompromissleping on koostatud ja allkirjastatud kahel lehel kolmes originaaleksemplaris, millest üks eksemplar jääb kummalegi Poolele ning üks esitatakse kinnitamiseks Harju Maakohtule. II Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-64765 lapsega suhtlemiskorra määramise osas. III Menetluskulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on L K hagi L K vastu abielu lahutamiseks ja lapsega suhtlemiskorra määramiseks. 11.03.2011.a otsusega kohus lahutas poolte abielu. 2 Kuivõrd pooled on lapsega suhtlemise korra osas saavutanud kokkuleppe, siis esitasid pooled kohtule kinnitamiseks poolte vahelise kompromissi lapsega suhtlemiskorra määramise osas. Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss lapsega suhtlemiskorra määramise osas kuulub kinnitamisele ning menetlus lapsega suhtlemiskorra määramise osas lõpetamisele. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisti. Seega tuleb menetluskulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Seega ei või pooled käesolevale määrusele määruskaebust esitada. Epp Haabsaar Kohtunik 3