KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2011. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3149 Haldusasi MTÜ Edutainer kaebus Sihtasu

§ 6

uurimispõhimõte,

§ 40

lg 1 ärakuulamispõhimõte, aga samuti uurimispõhimõtte rakendamiseks

§ 38

lg 1 sätestatud haldusorgani õigus nõuda asja lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks tõendite ja andmete esitamist. 8.KIK on rikkunud menetluses hea halduse põhimõtet, sest ta ei selgitanud ise piisava põhjalikkusega välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja ei nõudnud vajadusel täiendavaid selgitusi. Samuti ei andnud KIK kaebajale võimalust esitada omapoolseid vastuväiteid ja selgitusi. Kaebuse väitel on ülaltoodud põhimõtete olulisust rõhutatud käesoleva asjaga sarnastes asjades Riigikohtu 14.01.2004 otsuses nr 3-3-1-82-03 p 17, 19.12.2006 otsuse 3-31-80-06 p.18-24, 29.05.2006 otsuse 3-3-1-23-06 p 15 ja 05.03.2007 otsuse nr 3-3-1-102-06 p

1. Samas on eespoolviidatud nõudeid KIK samas menetluses mõne küsimuse lahendamiseks järginud, esitades 26.04.2010 taotluses märgitud asjaolude kohta täiendava teabe saamiseks viis lisaküsimust,millest aga ükski ei puudutanud omafinantseernigu, projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu ning kaebuse esitaja majandusliku jätkusuutlikkusega seonduvaid küsimusi. 9.Taotluse rahuldamata jätmise põhjenduseks on sisuliselt asjaolu, et kaebuse esitajal on majandusaasta aruande kohaselt 4,9 milj krooni eest kohustusi kolmandate isikute ees, kuid nende kohustustega seonduvate asjaolude kohta ei ole KIK esitanud ühtki küsimust, mistõttu 2 ei ole kaebuse esitajal olnud võimalik põhjendada, miks teda võib kohustuste olemasolule vaatamata lugeda majanduslikult jätkusuutlikuks ja kuidas ta tagab omafinatseeringu ja projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu. 10.Vaideotsuses on põhjendanud KIK uurimis- ja ärakuulamispõhimõtte rikkumist eelkõige menetlusökonoomikaga ning väites, et täiendavalt asjaolude välja selgitamise vajadus tekib siis, kui esitatud dokumendid ei ole selged või taotluses esineb puudusi. Menetlusökonoomia ei õigusta haldusmenetluse põhimõtete ja normide rikkumist, samuti on põhjendamatu väide menetlusökonoomiast juhindumisest, järgimaks taotluste läbivaatamiseks sätestatud tähtaegu. Sealjuures ei ole toodud põhjendused takistanud KIK-il esitada kaebajale täiendavaid küsimusi26.04.2010, mis nende sisust tulenevalt eirasid nimelt menetlusökonoomiat, sest küsimused puudutasid taotluse sisulisi asjaolusid, mille esitamiseks puudunuks vajadus, kui KIK-i hinnangul oli kaebaja majanduslikult jätkusuutmatu ja tal puudus nõutav omafinatseering projekti elluviimiseks. 11.Kaebuse esitaja on maksevõimeline, majanduslikult jätkusuutlik ning suudab tagada projekti elluviimiseks vajalike vahendite ja omafinantseeringu olemasolu. KIK ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, kelle ees on kaebuse esitajal kohustused kokku summas 4,9 milj krooni ja millised on nende kohustuste tingimused ja sisu. Taotlusele lisatud majandusaasta aruande lisa kohselt on laenukohustuste maht 31.12.2009 seisuga kokku 4 506 559 krooni, millest 2 322 700 on lühiajalised laenud, 2 008 650 pikajalised laenud kuni 5 a ja 175 200krooni pikaajalised laenud üle viie aasta. Kõik kaebuse esitaja kreeditorid on kaebuse esitajaga seotud isikud, kes ei ole oma nõudeid kaebuse esitaja vastu esitanud ega ole huvitatud oma nõuete sellisel viisil teostamisest või sissenõudmisest, millega kaasneks kaebuse esitaja maksevõimetus, majanduslik jätkusuutmatus või võimetus tagada projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu. Kõik kreeditorid on esitanud vastavad deklaratsioonid, milles nad kinnitavad, et kohustuvad oma nõudeid teostama viisil, mis ei seaks ohtu kaebaja maksevõimet, majanduslikku jätkusuutlikkust ja võimet tagada projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu. Sealjuures on kreeditorid kinnitanud valmisolekut esitada kinnitused ükskõik millises KIK-ile sobivas vormis selle kohta, et nad kas loobuvad taotluse eraldamise korral ühepoolselt oma nõuetest või eraldavad sponsorlusena tagastamisele mittekuuluvaid täiendavaid vahendeid kaebaja kõigi võlgnevuste likvideerimiseks. Vastustaja ei ole kaebajat teavitanud, millises vormis kinnitused ja kellele adresseerituna oleksid aktsepteeritavad veendumaks kreeditoride loobumisest kõigist nõuetest kaebaja vastu. Seega ei ole õige ainuüksi põhjusel, et kaebajal on temaga seotud kolmandate isikute ees sissenõutavaks muutumata laenukohustusi summas 4 506 550 krooni, lugeda kaebajat maksevõimetuks, majanduslikult jätkusuutmatuks või võimetuks tagada projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu. 12.Kui vastustaja uurimis- ja ärakuulamisprintsiipi rikkunud ei oleks, saanuks kaebaja esitada KIK-ile vastavad tõendid enne vastustaja otsuse tegemist.Deklaratsioonide hiline esitamine on otseselt tingitud vastustaja rikkumistest. Seda seisukohta toetab Riigikohtu lahend 3-3-1-8006, samuti on meetme määruse § 11 lg 3 ammendav loetelu dokumentidest, mida kaebaja vastustajale tohtis esitada, samas sätestab meetme määruse § 11 lg 6 vastustaja õiguse ja võimaluse lisadokumentide küsimiseks ja seeläbi viitab ka uurimisprintsiibi rakendamise võimalusele ja kohustusele. 13.Ka kaebuse esitaja võlgade ja ettemaksete osas ( majandusaasta aruande lisa nr 5) ei ole vastustaja esitanud kaebajale ühtki selgitustaotlustMuude võlgade osas on kreeditorideks 3 valdavalt kaebuse esitajaga seotud isikud, kes on esitanud deklaratsioonid, ülejäänud summade osas ei ole tegemist sissenõutavaks muutunud kohustustega. Arvestades kaebuse esitaja käsutuses olevaid vahendeid, ei saa kohustuste olemasolule tuginevalt lugeda kaebajat maksejõuetuks. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige KIK-i järeldus, mille kohaselt kuluks suurem osa projekti omafinatseeringule mõeldud summast kaebuse esitaja seniste laenu- ja võlakohustuste täitmiseks. Kaebaja on taganud omafinatseeringu olemasolu ja on seda tõendanud. 14.Seoses audiitori aruande ja audiitori märkustega kaebuse esitaja bilansile 31.12.2009 seisuga märgib kaebaja, et audiitoril ei ole MTÜ bilanssi kontrollides võimalik kontrollida bilansis märgitud kohustuste tingimusi, sisu ja seda, milliste kreeditoride ees on kohustused võetud. Ühingu maksejõuetust ei tähenda see, et audiitori aruande kohaselt on ühingu netovara miinuses. Audiitortegevuse seaduse § 54 tulenevalt on aruande näol tegemist dokumendiga, milles vandeaudiitor avaldab teatud piiratud informatsioonile tuginedes vaid oma arvamuse. Sellist seisukohta toetab ka seaduseelnõu seletuskiri.Põhjendamatu on seisukoht, et audiitori arvamuse esitamise korral puudub vajadus lisaandmete küsimiseks, kuna ainuüksi audiitori arvamusele tuginedes ei saa hinnata isikut majanduslikult jätkusuutmatuks või pankrotis olevaks. 15.Kaebuse esitaja juhatus on kirjeldanud omafinantseeringu olemasolu dokumendis ”Arengudokument organisatsiooni keskkonnahariduslike tegevuste planeerimiseks”, samuti kaebuse esitaja poolt koostatud dokumendist ”Rakvere looduskeskus-akvaariumi haldamisega kaasnevate kulude ja tulude analüüs hoone kasuliku eluea jooksul” nähtuvalt kinnitas objekti haldamisega kasnevate kulude-tulude analüüs taotleja majanduslikku,sh finantsilist jätkusuutlikkust. Eeltoodust tulenevalt on väär KIK-i seisukoht, et kaebaja ise on esitanud dokumente, mille põhjal saab teha absoluutse järelduse tema majandusliku jätkusuutmatuse ja omafinatseeringu puudumise kohta.Vastuolu audiitori arvamuse ja kaebuse esitaja juhatuse kinnituse vahel oleks saanud lahendada uurimisprintsiibi rakendamisega ja selgituste küsimisega. KIK on aga eelistanud subjektiivselt üht allikat teisele. 16.Vastustaja on põhjendamatult juhindunud kaebuse esitaja vastavuse hindamisel STS § 14 lg 1 p 1-3 sätestatud nõuetele nimelt 31.12.2009 seisust, mitte aga hilisematest tõenditest, jättes tähelepanuta 2010.a. pärinevad arvukad tõendid ( kaebaja kinnitused tema vastavuse kohta STS § 14 lg 1 p 1-3; Swedbank AS 18.02.2010 kinnitus rahaliste vahendite jäägist arvelduskontol seisuga 18.02.2010, 23.02.2010 laenuleping kaebuse esitaja ja Fausto Minerals OÜ vahel, mille kohaselt nõustus viimane laenama kaebuse esitajale projekti elluviimiseks täiendavalt veel 4 000 000 krooni). Juba 26.02.2010 seisuga oli kaebajal piisavalt rahalisi vahendeid, et tagada koheselt kogu nüutava omafinantseeringu olemasolu ja samaaegselt täita koheselt jka lühiajalistest kohustustest 93 %, täitmata jäänuks neist vaid 192 126 ,20 krooni, mille oleks kaebaja saanud tasuda jooksvast tegevusest saadava tulemi arvel 2010.a. jooksul ( s.t kui isegi mitte arvestada kreeditoride kirjalikke nõusolekuid nõudeid kaebajalt mitte sisse nõuda). III VASTUSTAJA SEISUKOHT 17.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja peab kaebust põhjendamatuks ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Konkreetses haldusmenetluses ei ole haldusmenetluse uurimis- ja ärakuulamispõhimõtet rikutud. Vaidlustatud otsus on tehtud kaebuse esitaja poolt kindlaks tähtajaks esitatud dokumentide, eelkõige kinnitatud 2009.a majandusaasta aruande ja audiitori järeldusotsuse 4 alusel. Kaebuse esitaja on saanud esitada ning ka esitanud koos taotlusega informatsiooni vastavalt väga täpsetele nõuetele meetme määruse §-s
2. Kaebuse esitaja tegevusest järeldub, et sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus selles, et taotluse esitamise hetkel ei vastanud kaebuse esitaja STS-i § 14 nõuetele, kuna pärast vaidlustatud otsuse tegemist on kaebuse esitaja teinud katseid reguleerida oma suhteid võlausaldajatega enda majandusliku jätkusuutlikkuse tekitamiseks. Seega oli antud juhul haldusorganil mõistlik eeldada, et lisaandmete saamiseks puudub vajadus, ta ei pidanud seetõttu andma kaebuse esitajale

§ 40

lg 3 p 2 alusel võimalust täiendavate vastuväidete esitamiseks ning seni esitatud informatsiooni põhjal võib väita, et ka sellise võimaluse andmine ja vastuväidete esitamine ei oleks vaidlustatud otsust mõjutanud. 18.Ekslik on kaebuse väide uurimis- ja ärakuulamispõhimõtte rikkumisest kui olulisest menetlusveast, mis peab tooma kaasa vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise.Nimetatud põhimõtted on haldusmenetluse üldised põhimõtted, mille kohaldamisel konkreetses haldusmenetluses tuleb lähtuda menetlusega seotud asjaoludest, menetlust reguleerivatest õigusaktidest ja teistest haldusmenetlust reguleerivatest põhimõtetest. Meetme määrus § 11 loetleb asjaolud, mida peab taotleja tõendama ja mille kinnituseks dokumente esitama ning meetme määrus on piisavalt detailne selles osas, mida taotluse esitajatelt oodatakse ja mida tuleb taotlejal määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks esitada. Taotlejal ei ole keelatud esitada ka muid olulisi dokumente peale meetme määruse § 11 loetletute, ka ei nõuta nimetatud paragrahvis loetelud asjaolude tõendamist kitsalt määratletud dokumentidega. Seega erines kaebuse esitaja olukord juhtudest, kus haldusotsus on tehtud subjekti kaasamata või tema teadmata.Just sellistel juhtudel on kohtud üldjuhul tuvastanud ärakuulamisõiguse rikkumise. 19.STS ja meetme määruse regulatsioonide eesmärgiks on võimalikult suure hulga informatsiooni kogumine kohe menetluse alguses. Praktikas tekib tihti vajadus küsida taotlejalt lisainformatsiooni või kuulata ära kaebuse esitaja arvamus või vastuväited vastuoluliste küsimuste puhul ning sel viisil rakendab KIK ärakuulamispõhimõtet, tehes seda ka kaebaja esitatud taotluse osas. Ärakuulamispõhimõtte kohaldamine ei ole absoluutne menetluse nõue, ses osas sätestab erandi

§ 40lg 3 p 2.

20.Kuna kaebuse esitaja tegevust ja seda iseloomustavaid faktilisi asjaolusid on taotluses ja selle lisades põhjalikult ja ammendavalt kirjeldatud, puudus vajadus täiendavate vastuväidete kuulamiseks kaebaja maksevõimelisuse ja majandusliku jätkusuutlikkuse osas.Juriidilisel isikul projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu ja tema majandusliku jätkusuutlikkuse hindamiseks on üldtunnustatult kohased ja piisavad dokumendid majandusaasta aruanne ja seda aruannet auditeerinud audiitori hinnang aruandele.Käesoleval juhul andsid need dokumendid selget informatsiooni ning vajadust lisaselgituste järele ei tekkinud, mistõttu kohaldus

§ 40lg 3 p 2.

Seetõttu ei esitatud ka taotleja majandusliku olukorraga seonduvaid täiendavaid küsimusi 26.04.2010 kirjas. 21.Kaebuse esitaja majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus viitasid üheselt tema maksejõuetusele pankrotiseaduse § 1 lg 2 tähenduses. Kaebaja pidi teadma, et toetuse rahuldamise eelduseks on taotleja maksevõimelisus ja majanduslik jätkusuutlikkus ning ta ei saanud eeldada, et haldusorgan hakkab temalt küsima mingeid võimalikke tõendeid, mis võiksid lükata ümber juba tema poolt esitatud tõendeid. Vastustaja hinnangul võis ta antud juhul eeldada, et taotlusele on lisatud kõik andmed, mis võiksid selgitada või ümber lükata majandusaasta aruandest ja audiitori järeldusotsusest nähtuva. 5 22.Kaebuse viited Riigikohtu lahenditele 3-3-1-23-06 ja 3-3-1-102-06 ei ole asjakohased, sest käsitlevad menetlusi, kus menetlusosaline oli jäetud täielikult kaasamata haldusmenetlusse, mille puhul kaasamine on ilmne.Riigikohtu lahend 3-3-1-80-06 käsitleb sisuliselt käesolevast haldusasjast teistsugust olukorda, kus haldusorganil oli vaja selgitada kahe taotleja omavahelist seotust ja kaubaturge ning tegemist oli küsimusega, mida ainult esitatud dokumentide alusel otsustada ei saanud. Sealjuures haldusorgan küsis seisukohta Euroopa Komisjonist.Eeltoodust tulenevalt ei saanud ka kohalduda

§ 40lg 3 p 2.

Viidatud lahendist ei tulene ka, et haldusorgan oleks pidanud andma taotlejale võimaluse muuta faktiline olukord nõuetekohaseks, mida käesoleval juhul heidab kaebaja vastustajale ette.

1. Vaidele lisatud, pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist koostatud deklaratsioonid ei saanud mõjutada KIK-i lõppotsust taotleja maksevõimelisuse ja jätkusuutlikkuse osas.Vaidlustatud otsus tehti taotluse esitamise ajal kehtinud olukorras ja kaebaja enese poolt esitatud dokumentide alusel.Meetme määruse kohaselt peab kõik asjakohased dokumendid esitama taotlusvooru tähtajaks. Teiseks ei ole esitatud deklaratsioonid juriidiliselt siduvad ja kaebaja maksejõulisusele tegelikku garantiid ei anna.Kaebaja soovitud viisil käitumise korral oleks KIK-i poolt olnud tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Kaebaja ei ole näidanud, kuidas sai või oleks saanud tema täiendavate vastuväidete ärakuulamata jätmine käesoleval juhul lõppotsust mõjutada. 24.Väär on väide, et vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata peamiselt menetlusökonoomiale tuginedes ning et menetlusökonoomia õigustab teiste haldusmenetluse printsiipide eiramist.Vastustajal puudus vajadus lisatõendeid koguda, mitte ei jätnud ärakuulamispõhimõtet rakendamata menetlusökonoomiale tuginedes. Menetlusökonoomiaga seoses tuleb arvestada ka menetluse eesmärgiga, milleks ei ole toetuse andmine kõigile nõuetele vastavatele taotlejatele. Efektiivsuse huvides kontrollis KIK taotleja ja taotluse vastavust paralleelselt, seega ei ole õige väita, et menetlusökonoomia printsiip jäi rakendamata.
2. Seadusandja tahteks on, et taotleja majanduslikku võimekust kaalutaks igakülgselt ja ka tulevikku suunatult. Arvestades investeeringu suurust peaks kaebuse esitaja mõistlikult ettenähtav majanduslik jätkusuutlikkus hõlmama pikemat perioodi kui viis aastat. Seda tõendab ka meetme määruse § 11 lg 3 p 12, mille kohaselt taotlusele tuleb lisada rajatava või väärindatava infrastruktuuriobjekti haldamisega kaasnevate kulude ja tulude analüüs hoone kasuliku eluea jooksul. Lisaks toetab antud põhimõtet määruse „Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse kulude abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse määramise tingimused ja kord” § 11 lg-s 3 sätestatu, et kui projekti elluviimise käigus või projekti vara kasuliku eluea jooksul, aga hiljemalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse §-s 5 sätestatud tähtpäevani, tõstetakse projekti vara abil pakutava toote või teenuse hinda või tekib toetuse tulemusena uus tuluallikas, mida ei ole arvesse võetud, või väheneb projekti kogumaksumus, peab toetuse saaja koostama finantsanalüüsi, kui tulude laekumisi eelnevalt ette nähtud ei olnud, või olemasolevat finantsanalüüsi uuendama . 26.Taotlusele lisatud kaebuse esitaja
3. aasta majandusaasta aruandes on lisaks lühiajaliste ja pikaajaliste kohustuste ja varade kohta esitatud ka muu hulgas kaebuse esitaja maksevõimega seonduvad näitajad- lühiajaliste kohustuste kattekordaja, maksevõime kordaja,vahetu maksevalmiduse kordaja , mida tuleb majandusanalüüsi valdkonnas pidada väga nõrkadeks ning selliste näitajatega kaasnevate võimalike riskide tõttu ei saaks avaliku sektori toetuse andmist pidada põhjendatuks. 6 27.Kulude-tulude analüüsis ei ilmne kogu võetava laenu tagasimaksmine, mis suurendab maksejõuetuse riski. Kui aga lähtuda eeldusest, et praegu olemasolevaid võlgu ei makstagi tagasi, vaid need jäävad kehtima ning võlausaldaja võibolla ei teosta neid nõudeid viie aasta jooksul, siis ähvardab taotlejat (kaebuse esitajat) pidev maksejõuetuse oht, mis sõltub ainult võlausaldajate heatahtlikkusest ning nende äride edukusest.Kulude-tulude analüüsi kohaselt eeldab kaebuse esitaja, et iga aasta jooksul käib Rakvere looduskeskus-akvaariumil külastajaid 51 960, mis tagab rahavoo 3 588 000 krooni. Puuduvad alused sellise ennustuse üheseks hindamiseks, kuid kahtlemata on tegemist optimistliku hinnanguga, mis ei pruugi tegelikkuses täituda, Esitatud asjaolud viitavad riskile, et projekti tulud planeeritud mahus ei realiseeru ja vara opereerimise kulud saavad olema suuremad kui taotluses näidatud, mistõttu ei saa kaebuse esitajat pidada majanduslikult jätkusuutlikuks. Vastavad põhjendused kajastusid ülevaatlikult ka vaidlustatud otsuses ning vaideotsuses.
4. Vaidlustatud otsuse p-s 7 tsiteeritud audiitori järeldusotsuses viidatakse MTÜS §-le
5. Selle sätte kohaselt peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Asjaolu, et audiitor valdab mõnevõrra vähem informatsiooni mittetulundusühingu majandustegevuse kohta kui selle juhatus, ei tähenda, et audiitori arvamust tuleks lugeda piiratuks ja subjektiivseks ning seega ebausaldusväärseks. Struktuuritoetuste rakendusüksuselt ei saa eeldada põhjalikumat süvenemist kaebuse esitaja majandusolukorda kui audiitorilt. Kaebuse esitaja on kaebuses loonud ebaõige ettekujutuse audiitori rollist ja funktsioonidest majandusaasta aruannete auditeerimisel. Audiitori poolt aruandele antud hinnangu usaldusväärsuse tagavad muuhulgas AudS-st ja AE-st tulenevad nõuded audiitorile ja auditeerimisele. AE § 18 lg 2 sätestab näidisloetelu asjaoludest, mis viitavad auditeeritava ettevõtte tegevuse jätkuvuse küsitavusele. AE § 18 lg 2 p 1 kohaselt on üheks selliseks asjaoluks ka olukord, kus kohustused ületavad varasid või lühiajalised kohustused ületavad likviidseid varasid. Kaebuse esitaja 2009.a majandusaasta aruandele ei ole lisatud AE § 18 lg 3 p 1 nimetatud juhtkonna selgitust, millest võib järeldada, et kaebuse esitaja juhtkond ei pidanud vajalikuks ega võimalikuks selgitada, miks kaebuse esitajal on võimalik oma tegevust vaatamata audiitori poolt tuvastatule siiski jätkata. Eeltoodut arvestades oli lähtumine audiitori seisukohast ning selle alusdokumentidest antud juhul seega proportsionaalne ja otstarbekas. 29.Kaebuse esitaja arvamus majandusliku jätkusuutlikkuse kohta on subjektiivne arvamus, millel puudus faktiline alus ja mida seetõttu arvestada ei saanud. Võlausaldajate deklaratsioonid on juriidiliselt pelgalt deklaratiivsed ja mittesiduvad dokumendid, mis ei anna kaebuse esitaja maksevõimelisuse ja tegevuse majandusliku jätkusuutlikkuse osas mingit tegelikku ja reaalset garantiid. Kaebusega koos edastatud deklaratsioonidest võiks kreeditorid öelda lahti ilma mitte mingite sanktsioonideta. Mahukad invsteerimisprojektid peavad olema võimalikult pika perspektiiviga. Kaebuse esitajat majanduslikult jätkusuutlikuks pidada ei saa ning kaebaja majanduslikku jätkusuutlikust ei ole tõendanud ka hiljem kaebaja poolt esitatud dokumendid. Seega ka taotluse menetlemisel kaebaja täiendavate selgituste ärakuulamine ei oleks asja otsustamist mõjutanud. Isegi kui asuda seisukohale, et otsuses esineb motiveerimispuudusi ning kaebaja lisaseisukohti tulnuks põhjalikumalt käsitleda, on need puudused kõrvaldatud vaideotsusega. 30.Kõiki tõendeid on KIK hinnanud kogumis ja kaalutlusreegleid järgides. Asjaolu, et otsuses on rohkem kajastatud 2009.a. majandusaasta aruannet, tuleneb seööest, et nimetatud dokument koos audiitori arvamusega annavad antud juhul kõige rohkem informatsiooni kaebaja maksevõime ja majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. Kui kaebaja vastavus STS § 14 7 lg 1-3 oleks majandusaasta aruande koostamisele järgnevalt paranenud, oleks seda ka arvesse võetud. Käesoleval juhul kaebaja esitatud tõendid tema majanduslikku seisu võrreldes 31.12.2009 paremaks ei muutnud.
6. Kaebaja väidab, et ta oleks lühiajalised laenud summas 192 126,20 katnud jooksvast tegevusest saadud tulemist. Esitatud materjalidest ei nähtu senise jooksva tegevuse põhjal võimalusi selle teostamiseks, samuti ei ole võimalik neid kohustusi täita projekti tegevustuludest. Kaebaja märgitud laen ja arvel olev rahasumma ei parandanud kaebaja majandusliku jätkusuutlikkust. Pikajaliste laenude peaaegu täieliku tasumise asemel 1-5 aasta jooksul on kaebaja taotluse lisana esitatud projekti tulude-kulude analüüsi rahavoogude prognoosis näidanud 1 423 725 krooni tasumist laenu tagasimaksetena aastatel 2012-
7. Tähtaegselt

sätteid, arvestades struktuuritoetuse seadusest tulenevaid erisusi. Seega tuleb struktuuritoetuse menetluses järgida nii eriseaduse (STS) ja selle volitusnormi alusel kehtestatud meetme määruse menetlusnõudeid kui ka üldseadusena haldusmenetluse seaduse (

) sätteid. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et nii nagu seda on rõhutatud ka STS § 1 lg 5 , kohalduvad

sätted STS-is ettenähtud menetlusele arvestades struktuuritoetuse seadusest tulenevaid erisusi. Seega tuleb haldusmenetluse normide rakendamisel arvestada eriseadusega sätestatut, s.o. struktuuritoetuse menetluse erisusi ja eesmärki, samuti eriseaduse regulatsiooni üksikasjalikkust ja eripära. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et uurimis- ja ärakuulamisprintsiip on haldusmenetluse üldised põhimõtted, mille kohaldamisel konkreetses haldusmenetluses tuleb lähtuda menetlusega seotud asjaoludest, menetlust reguleerivatest õigusaktidest ja teistest haldusmenetlust reguleerivatest põhimõtetest. 8 Lisaks tuleneb STS § 16 regulatsioonist ning meetme määruse § 15 ja § 16 , et taotlusi hinnatakse ning hindamiskriteeriumide alusel saadud hindepunktide summeerimisel saadud koondhinnete tulemusena tekib taotluste paremusjärjestus, milles eespool olevate taotluste rahuldamise otsuse tegemisel arvestatakse muuhulgas taotlusvooru eelarve võimalusi. Eeltoodust järeldub omakorda, et käesolevas haldusasjas käsitletav struktuuritoetuse taotluse menetlus on konkursimenetluseks, mis seab teatud haldusorganile võrreldes tavapärase haldusmenetlusega teatud piirangud, mistõttu kohus jagab vastustaja seisukohta, et haldusorgan peab taotlejate nõustamise ja abistamise juures arvestama ka sellega, et haldusorgan peab jääma sõltumatuks ja erapooletuks ning lähtuma taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttest. 34.Kaebuse esitaja on uurimis- ja ärakuulamispõhimõtte rikkumise kui taotluse menetluses olulise menetlusvea kinnituseks viidanud mitmetele Riigikohtu lahenditele, milles on rõhutatud haldusmenetluse põhimõtete rakendumist struktuuritoetuste menetluses, samuti on käsitlust leidnud kõnealuste põhimõtete rikkumisega kaasnevad tagajärjed. Kohus leiab, et antud vaidluse puhul puudub vajadus viidatud kohtulahendite seisukohtade põhjalikuks analüüsimiseks kohtuotsuses. Nimelt ei ole käesolevas haldusasjas vastustaja vastu vaielnud sellele, et ka struktuuritoetuse taotluse menetluses rakenduvad haldusmenetluse üldised põhimõtted ning nagu on möönnud kaebuse esitaja, on vastustaja neid nõudeid samas menetluses ka järginud, kuigi mitte lahendamaks omafinantseeringu, projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu ja kaebuse esitaja majandusliku jätkusuutlikkusega seonduvaid küsimusi, mille alusel jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Vastustaja positsioon menetlusnõuete rikkumise üle toimuvas vaidluses rajaneb sellel, et vastustaja hinnangul esinesid käesoleval juhul alused

§ 40lg 3 p 2 rakendamiseks ning ärakuulamisõigust rikutud ei ole.

Kaebuse esitaja poolt osundatud Riigikohtu lahenditest ei tulene, et ärakuulamisõiguse rikkumine toob vääramatult igal juhul kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise; samuti ei tulene viidatud lahenditest, et menetlejal lasuv uurimispõhimõtte, ärakuulamisõiguse ja hea halduse põhimõtte järgimise kohustus välistab selleks aluste esinemisel võimaluse

§ 40lg 3 p 2 rakendamiseks.

35.

§ 40

lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Meetme määruse § 13 on pealkirjastatud ”Taotluse menetlemine rakendusüksuses ”ning näeb ette, et taotluse menetlemine koosneb selle registreerimisest, toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Meetme määruse § 14 lg 1 reguleerib taotluse ja taotleja vastavuse kontrolli kõnealuse meetme raames toetuse saamiseks ning sätestab, et sealjuures kontrollib rakendusüksus taotluse vastavust STS § 15 lg 1 ja meetme määruse § 11 ning taotleja vastavust STS § 14 lg 1 punktides 1-7 ja 9 ning meetme määruse § 10 sätestatud nõuetele. Meetme määruse § 11 lg 1 nähtuvalt esitatakse taotlus vastaval taotlusvormil, sama paragrahvi lg 2 sätestab nõuded taotlusele ja lg 3 toob loetelu taotlusele lisatavatest dokumentidest. Seega lähtuvalt nii STS kui ka meetme määruses sätestatust on struktuuritoetuse taotlemiseks sätestatud regulatsioon küllaltki detailne, sealjuures esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud andmed etteantud dokumendivormil. Eeltoodu annab haldusorganile kindluse , et kõik tähtsust omavad andmed on isik esitanud ning ainuüksi selleks, et selgitada, kas taotleja oleks veel midagi soovinud lisada, muude põhjuste puudumisel vajadust ei ole. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et regulatsioonide eesmärgiks on võimalikult suure hulga informatsiooni kogumine koheselt menetluse alguses ning et ideaalvariandis peaks taotlus ja 9 sellega koos esitatav informatsioon võimaldama rakendusüksusel küsimuste täpsustamiseta. asja otsustamist ilma 36.Ekslik on kaebaja arusaam nagu tuleneks meetme määruse § 11 lg 3 punktidest 1-12 ammendav loetelu taotlusele lisatavatest dokumentidest , mille koosmõjust STS § 14 lg 2 regulatsiooniga tuleneb, et kaebaja sai esitada vaid meetme määruse § 11 lg 3 viidatud punktides nimetatud dokumendid ja lisateavet sai taotleja esitada üksnes menetleja nõudmisel, mitte aga koos taotlusega omal initsiatiivil. Esmalt tuleb märkida, et meetme määruse § 11 lg 3 ei nimeta mitte kõigis punktides konkreetseid dokumente, sealhulgas ka punktis 2 on sätestatud kohustus esitada projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu olemasolu tõendavad dokumendid konkreetseid dokumente märkimata. Seega oli kaebuse esitajal võimalik lisada taotlusele need dokumendid, mida ta pidas omafinatseeringu olemasolu tõendamiseks vajalikuks ja seda taotleja valikut meetme määruse § 11 lg 3 regulatsioon ei takistanud . Teiseks sätestab STS § 14 lg 2 taotleja kohustused , sealhulgas menetleja nõudmisel lisateabe esitamiseks või omafinantseeringu või muude vahendite olemasolu kohta ning viidatud lõikes sätestatud kohustuste eesmärgiks on võimaldada menetlejal kontrollida taotleja või taotluse vastavust nõuetele, mitte ei tulene sellest sättest taotlejale keeldu näiteks meetme määruse § 11 lg 3 p 2 märgitud asjaolude tõendamiseks kõigi taotleja poolt vajalikuks peetud dokumentide esitamiseks. 37.Käesoleval juhul on KIK kaebuse esitaja STS § 14 lg 1 punktides 1 -3 sätestatud nõuetele vastavuse, s.o.kas taotleja on maksevõimeline, kas taotleja on majanduslikult jätkusuutlik ja kas taotlejal on projekti elluviimiseks vajalikud vahendid , kindlakstegemisel arvestanud kõigi menetlejale esitatud dokumentide ja teabega-taotluses ja taotlusele lisatud 2009.a. majandusaasta aruandes ning audiitori arvamuses kajastatuga, samuti 18.02.2010 Swedbank AS tõendiga pangakontol olevate rahaliste vahendite kohta ja 23.02.2010 Fausto Minerals Oüga sõlmitud laenulepinguga, kulude-tulude analüüsiga ning ka kaebaja kinnitusega . Kohtupraktika kohaselt eeldab ärakuulamispõhimõtte tõhus realiseerimine, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväiteid esitada ja tal peab olema võimalus esitada küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid ( nt otsus 3-3-1-80-06) . STS ja meetme määrus on piisava põhjalikkusega määratlenud taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamise asjaolud ( mis vajavad tuvastamist ), kuid samuti on meetme määruse § 11 nõutud dokumentidega sisuliselt määratletud otseselt või kaudselt tõendid, millest lähtuvalt haldusorgan otsuse teeb. Kuna kaebuse esitaja esitas ise dokumendid, mis viitasid kaebaja maksejõuetusele pankrotiseaduse § 1 lg 2 tähenduses, samuti oli ta teadlik , et taotluse rahuldamise eelduseks on taotleja maksevõimelisus ja majanduslik jätkusuutlikkus, on KIK põhjendatult eeldanud, et kaebaja on taotlusele lisanud kõik vajalikud andmed, mis võiksid selgitada või ümber lükata majandusaasta aruandes ja audiitori hinnangus avaldatu. Ainuüksi taotleja kinnitus tema vastavuse kohta STS § 14 lg 1 p 1-3 sätestatud kriteeriumidele, mida menetlejale esitatud dokumendid ei kinnitanud , ei ole käsitetav pisivea või vasturääkivusena taotluses, mida saanuks kõrvaldada selgitamisega, samuti ei ole sellised taotleja kinnitused käsitletavad tõenditena või andmetena. Asjas ei ole tuvastatud, et KIK oleks otsuse tegemisel tuginenud mingitele sellistele andmetele või dokumentidele, millest kaebaja teadlik ei olnud ( s.o.mida ta ise ei oleks esitanud). 38.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KIK ei ole rikkunud menetlusnõudeid selliselt, mis võisid viia ebaõigetele järeldustele ja sisuliselt ebaõige otsuseni. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist muu hulgas motiivil, et uurimis- ja ärakuulamisnõude kui oluliste menetlusnormide rikkumine mõjutasid asjas tehtud otsuse õigsust. Asjas esitatud 10 dokumentidest nähtuvalt on kaebuse esitaja vaidemenetluses saanud esitada täiendavad argumendid, mille tõttu tuleks teda pidada maksevõimeliseks ja majanduslikult jätkusuutlikuks , samuti projekti elluviimiseks vajalike vahendite ja omafinantseeringu omajaks. Lisaks on kaebaja saanud esitada vaidemenetluses esitada täiendavaid tõendeid, nimelt võlausaldajate poolt 28.07.2010 allkirjastatud ja KIK-le adresseeritud deklaratsioonid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isegi juhul, kui asuda seisukohale KIK-i poolt uurimisja ärakuulamispõhimõtte rikkumisele taotluse menetluses, on kaebuse esitaja saanud vaidemenetluses realiseerida ärakuulamisõigust ja kõrvaldada väidetavad vastustaja minetused menetluses uurimispõhimõtte järgimata jätmisega, seega on vaidemenetluses kaebuses väidetud haldusmenetluse puudused kõrvaldatud. Ainuüksi menetlus- või vormivead ei anna

§ 58

kohaselt alust nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul järgnes kaebuse esitaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisele ning sellega koos esitatud täiendavatele dokumentidele õigusliku hinnangu andmisele koosmõjus teiste esitatud dokumentidega vastustaja samasugune järeldus, et taotluse esitaja taotlejale kehtestatud nõuetele ei vasta. Seega isegi juhul, kui asuda seisukohale, et

§ 40

lg 3 p 2 sätestatud erandi kohaldamiseks alused puuduseid ja tegemist on menetlusnõuete rikkumisega, ei mõjutanud see käesoleval juhul asja otsustamist ning seega menetluslike rikkumiste tõttu vaidlustatud otsuse tühistamiseks alust (

§ 58) ei ole.

39.Kaebuses on tehtud etteheideteid KIK-i tegevusele taotluse menetluses ka seonduvalt taotluse läbivaatamise tähtajaga ning menetlusökonoomia ja menetluse efektiivsuse aspekist seoses 26.04.2010 vastustaja poolt täiendavate küsimuste esitamises taotluse kohta, milleks puudus vajadus, kui vastustaja hinnangul on taotleja majanduslikult jätkusuutmatu ja kellel puudub ka nõutav omafinantseering projekti elluviimiseks.Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et loogiliselt tuleb eeldada vaid selliste taotluste sisulist täpsustamist, kui eelnevalt on tehtud kindlaks taotleja nõuetele vastavus. Kaebuses vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel kontrollib kohus ka haldusakti andmise menetluse õiguspärasust, ent ülalnimetatud väidetavad rikkumised ei ole menetlusveaks, mis saanuks mõjutada asjas tehtava otsuse õigsust, vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist kaebuses taotletud ei ole, mistõttu ei käsitle kohus eespooltoodud küsimusi põhjalikumalt. 49.HKMS § 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.

§ 4

lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

§ 56

lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohtu 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 on rõhutatud: Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. 50.Vaidlus puudub selles, et meetme määruse § 14 lg 2 kohaselt tunnistatakse taotleja nõuetele vastavaks, kui ta vastab STS § 14 lõike 1 punktides 1-7 ja 9 ning meetme määruse § 10 sätestatud nõuetele, millele vastavust kontrollib rakendusüksus tulenevalt meetme määruse § 14 lg

1. STS § 14 § lg 1 kohaselt peab taotleja muu hulgas olema maksevõimeline ( p 1), 11 majanduslikult jätkusuutlik (p.2) ning taotlejal peavad olema projekti elluviimiseks vajalikud vahendid. Meetme määruse § 9 lg 1 kohaselt peab projekti omafinantseeringu minimaalne määr olema vähemalt 10 % projekti abikõlblikest kuludest, käesoleval juhul 5 423 745 krooni. Ülaltoodust järelduvalt tuli KIK-il taotleja vastavuse kontrollimiseks teha muu hulgas kindlaks STS § 14 lg 1 sätestatud nõuetele vastavus. Kohus leiab, et majandusliku jätkusuutlikkuse ja projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu tuvastamiseks ei ole KIK tuginenud ebausaldusväärsetele dokumentidele ega andnud ülemäärast tähendust seda mitte omavatele dokumentidele, samuti ei ole esitatud tõendeid jätnud tähelepanuta. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et esitatud dokumentide kogumist sisaldas majandusaasta aruanne ja lisatud audiitori arvamus kõige rohkem informatsiooni majandusliku jätkusuutlikkuse ja projekti elluviimiseks vajalike vahendite olemasolu tuvastamiseks. KIK on kaebaja STS § 14 lg 1 sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimisel põhjendatult arvestanud mitte üksnes STS § 22 p 12, mille kohaselt on toetuse saaja on kohustatud tagama projekti eesmärgi saavutamiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise ettenähtud tingimustel ja kooskõlas Nõukogu määruse (EÜ) 1083/2006 artiklis 57 sätestatuga vähemalt viie aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates või ENPI puhul vastavalt ühises rakenduskavas sätestatule , vaid ka sellega, et investeeringu mahtu arvestades peaks taotleja mõistlikult ettenähtav majanduslik jätkusuutlikkus hõlmama pikemat perioodi kui viis aastat. 51.Raamatupidamise seaduse § 25 lg 3 kohaselt kinnitavad majandusaasta aruande allkirjastamisega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikud majandusaasta aruandes esitatud andmete õigsust ja täielikkust, sealhulgas seda, et raamatupidamise aastaaruanne kajastab kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõikes 1 sätestatuga õigesti ja õiglaselt aruandekohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.RmtpS § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. RmpS § 15 lg 1 sätestab, et Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Arvestades seejuures majandusaasta aruande koostamise regulatsiooniga ja aruannete avaldamise eesmärkidega, siis on tegemist usaldusväärse ja kohase dokumendiga. Vastupidiselt kaebuse esitajale on kohus seisukohal, et majandusliku jätkusuutlikkuse hindamisel muu hulgas audiitori arvamusele tuginemine on proportsionaalne ja asjakohane ning selles kajastatu seadmine kahtluse alla põhjendatud ei ole. Audiitori arvamuse näol ei ole tegemist ükskõik millise kolmanda isiku arvamusega, vaid kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidega, kelle tegevus on täpselt reguleeritud ja kelle arvamusele on antud määravam tähendus kui ainult auditeeritava juriidilise isiku juhtkonnale teadmiseks esitatud piiratud informatsiooni tingimustes koostatud arvamus. Sealjuures on vastustaja põhjendatult osutanud asjaolule, et kaebuse esitaja 2009.a. majandusaasta aruandele ei olnud lisatud auditeerimiseeskirja § 18 lg 3 p 1 kohast juhtkonna selgitust . Audiitori arvamuse kohaselt on kaebuse esitaja netovara 31.12.2009 seisuga miinuses 4 946 350 krooni võrra ning tegemist ei ole ajutise olukorraga, sest see on kestnud neli aastat. Audiitor asus seisukohale, et kaebuse esitaja juhatus ei ole käitunud vastavalt MTÜS § 39, millise sätte kohaselt peab juhatus esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem vara kui võetud kohustusi.
2. Vastustaja on esitanud piisava põhjalikkusega selgituse, miks kaebuse esitaja poolt esitatud võlausaldajate deklaratsioonidega ei saa arvestada. Kohtu hinnangul on vastustaja 12 põhjendatult leidnud, et deklaratsioonid kaebaja maksevõimelisuse ja tegevuse majandusliku jätkusuutlikkuse osas tegelikku ja reaalset garantiid ei anna ning neid vastustaja järeldusi ei ole kaebuse esitaja ümber lükanud. Põhjendamatu on kaebuse esitaja tuginemine oma seisukohtade kinnituseks Mark Kantšukovi koostatud arvamuses väljendatud seisukohale, mille kohaselt peaks kreeditoride laenukohustusi käsitlema sisuliselt annetuse või sponsortoetusena ühingu põhikapitali, kui raamatupidamisandmetest sellist järeldust teha ei saa.
3. KIK on lähtuvalt kaebuse esitaja 2009.a. majandusaasta aruandest analüüsinud kaebuse esitaja majanduslikku jätkusuutlikkust ning on tuvastanud, et kaebuse esitajal on lühiajalisi kohustusi bilansis 2 768 395 krooni ning pikaajalisi kohustusi 2 183 850 krooni, sealjuures on varasid bilansis -4 946 350 krooni. Taotluse lisana on kaebaja esitanud tõendi pangakontol olevate vahendite kohta 4 000 013,8 krooni, samuti on kaebajal sõlmitud krediidileping Fausto Minerals OÜ-ga, mille kohaselt annab Fausto Minerals OÜ sihtotstarbeliselt laenu 4 miljonit krooni.KIK on otsuses arvestanud asjaoluga, et kaebaja vara ei kata tema kohustusi. Lisaks on arvestatud kaebuse esitaja maksevõimega seonduvaid näitajaid ( kattekordaja, maksevõime kordaja ja vahetu maksevalmiduse kordaja), mida majandusanalüüsi valdkonnas tuleb KIK-i hinnangul ( vaideotsus) pidada väga nõrkadeks ning avaliku sektori toetuste andmine võimalike riskide tõttu ei ole põhjendatud. Vastustaja on igati analüüsinud kaebuse esitaja majanduslikku jätkusuutlikkust ja maksevõimelisust ning on esitanud kohtumenetluses täiendavalt vastusena kaebuse täiendusele analüüsi ja selgitused, miks ka juhul, kui mitte arvestada kreeditoride kirjalike kinnitustega, ei muuda pangaarvel 18.02.2010 olnud summa ja 23.02.2010 võetud laen KIK-i järeldusi. KIK on arvestanud sellega, et kaebajal puudusid 2009 igasugused tulud ja majandusaasta lõpetati kahjumiga, samuti lõpetati kahjumiga 2008.a. Kaebuse esitajal puudusid 2009.a. rahalised vahendid jooksvate kohustuste täitmiseks ning kaebuse esitaja jättis tasumata intressid. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et vaatamata pangaarvel 18.02.2010 olnud summale ja 23.02.2010 võetud laenule oleks omafinantseeringu kõrval suudetud täita lühiajalised laenud vaid 93 % ulatuses, ent senise jooksva tegevuse põhjal lühiajalistest laenudest 192 126 ,20 krooni katmine ei nähtunud. Ka ei oleks seda summat olnud võimalik katta projekti tegevustuludega, sest taotluse kulude-tulude rahavoogude prognoosi kohaselt oleksid projekti tegevustulud 2010 ja 2011 puudunud. Samuti on vastustaja analüüsinud kaebuse esitaja pikemaajalist majanduslikku jätkusuutlikkust ja on esitanud põhjendused, miks ta leidis, et seda ei parandanud ka ülalnimetatud laen ja kaebuse esitaja arvel olev rahasumma . KIK leidis, et ka pangaarvel olnud rahasumma ja uue laenu alusel saadud 4 miljoni krooni kulutamisel omafinantseeringu ja lühiajaliste kohustuste täitmiseks oleks tulnud kaebajal tagada ka pikajaliste kohustuste täitmine, kuid kaebuse esitaja prognoosi kohaselt oleks ta tähtaegselt ( s.o.1-5 a jooksul) olnud tasunud 1 423 725 kroonist vaid 828 313 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja jätnud põhjendamatult tähelepanuta osa kaebaja esitatud tõendeid ning ei ole omistanud varasematele dokumentidele suuremat kaalu. Kohus leiab, et vaidlustatud otsus on motiveeritud ja diskretsioonivigadeta . KIK on arvestanud kõiki olulisi asjaolusid, tõendeid tähelepanuta ei ole jäetud ja kaalumine on toimunud ratsionaalselt.
4. Kuigi kohus leiab, et vaidlustatud otsus on piisava põhjalikkusega motiveeritud ning ka kaebaja ei ole väitnud, nagu jääks temale otsuse motiivid arusaamatuks, siis on vaideotsuses esitatud samade motiivide veelgi detailsem põhjendus ning vaidlustatud otsuse võimalikud puudused vorminõuetes asja otsustamist ei mõjutanud. 13 V MENETLUSKULUD
5. HkMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja kohtukulude nõuet esitanud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 14