Obsah (10)

§ 440§ 444§ 468§ 367§ 630§ 173§ 162§ 1741§ 177§ 150

2-10-51639 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kostja õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2011. a, Jõgeva kohtumaja Tsi

) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja on sõlminud hagejaga kolm laenulepingut: 1) 04.12.2006.a laenulepingu nr 06-229395-VL, 2) 10.04.2007.a väikelaenulepingu nr 07-066537-VL ja 3) 30.04.2009.a laenulepingu nr

1. Hageja andis kostjale nimetatud lepingute alusel laenu kokku summas 81 341,
2. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt, ta jäi laenusumma ja intressi 2-10-51639 tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 13.11.2009.a. Hageja ütles lepingud üles 05.02.2010.a. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja arvestanud 27.12.
5. a seisuga viivist kokku 4050,62 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 28.12.2010.a kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 28.12.2010-10.05.2011 viiviste suuruseks (põhivõlg 20 538,93 krooni x 0,022 % x 134 päeva) 605,49 krooni, mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro=15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kohus välistab

§ 630

lg 2 alusel otsusele apellatsioonikaebuse esitamise, kuna pooled on apellatsioonikaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lg 1 kohaselt määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille põhjal on tema menetluskuluks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 319,56 eurot. Hageja taotleb kostjalt poole menetluses tasutud riigilõivust summas 159,78 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning riigilõiv taotletud ulatuses summas 159,78 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 177

lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles poole tasutud riigilõivust summas 159,78 euro tagastamist temale. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud.

§ 150

lg 2 p 3 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavakstegemist apellatsioonikaebuse esitamise õigusest. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus 2-10-51639 maksekäsu kiirmenetluses 20.10.2010.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 1843,47 krooni ja hagi esitamisel 27.12.2010.a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 3156,53 krooni, kokku tasutud riigilõivu 5000 krooni (319,56 eurot).

§ 150

lg 2 p 3 alusel tuleb hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 159,78 eurot tagastada. Maimu Laumets Kohtunik