Obsah (4)

§ 11§ 9§ 10§ 15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-286 Haldusasi A. I.’i kaebus Eesti Vabariigi poolt tekitatud

§ 11lg 3).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 11lg 8, § 471 lg 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT:

1. Tallinna Halduskohtu 01.03.2011 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus märkis määruses muu hulgas: „Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, kes konkreetselt on see avalikõiguslik isik, kelle tegevusega kaebajale väidetavalt kahju on tekitatud /…/ Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pärast vanglast vabanemist
2. a pöördunud äravõetud rahasummaga seonduvate asjaolude osas selgituste saamiseks Harju Maakohtu poole ja saanud vastuse 09.03.
3. 22.11.2010 on kaebaja pöördunud elektronposti teel Justiitsministeeriumi poole ja saanud vastuse 02.12.
4. Kaebuse kahju hüvitamise taotlemiseks on kaebaja esitanud halduskohtule 03.02.2011.

§ 9

lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Olemasolevate andmete alusel on kohtul alust pidada kaebust mittetähtaegseks, isegi aegunuks. Kaebuses esitatud väidete kontrollimiseks nõudis halduskohus Harju Maakohtust (tookordne Tallinna Linnakohus) koopia 22.01.1996 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1/2-149/

1. Kuivõrd nimetatud otsusega kaebaja mõisteti süüdi ja temalt kinnipidamisel äravõetud 3100 USD otsustati pöörata tema tekitatud kahjude katteks, siis kui selle rahasummaga nii ei toimitud, nagu otsus ette nägi, siis pandi õigusevastane tegu toime juba kõnealuse otsuse jõustumisel. Tallinna Ringkonnakohtu
2. märtsi 1996 otsusega jäeti kaebaja süüdimõistmine ja korraldus äravõetud 3100 USD edasise kasutamise kohta jõusse. Et ringkonnakohtu otsust ei vaidlustatud, jõustus esimese astme kohtu otsus ringkonnakohtu otsuse kuulutamisel 27.03.
3. Tallinna Linnakohtu 22.01.1996 kohtuotsuse jõustumise fakti kinnitab asjaolu, et kaebusele lisatud Harju Maakohtu 09.03.2010 kirjast nähtuvalt 29.07.1996 kanti kõnealune summa Politsei Keskuurimisbüroo deposiitarvelt Tallinna ja Harju Täitevbüroo deposiitarvele nr 144901 Eesti Ühispangas (SEB Pank), st suunati täitemenetluses kasutamisse. Kui raha siiski ei kasutatud kohtuotsuse täitmiseks, siis pandi nimetatud õigusevastane tegu toime juba
4. a ja järelikult hagi aegumise üldine ja lõplik tähtaeg on möödunud. 10-aastast tähtaega ei ole võimalik ennistada isegi mõjuvatel põhjustel. Isegi, kui hagi aegumise (kahjunõude esitamise) üldine tähtaeg ei oleks möödunud, on kohtul alust arvata, et möödas on ka 3-aastane tähtaeg päevast, mil isik sai teada või vähemalt pidi teada saama talle kahju tekitamisest ja selle tekitajast. Vaatamata kinnipidamiskohas viibimisele oli kaebajal võimalik jälgida, kuidas toimub tema vastu esitatud materiaalsete nõuete lahendamine, ning ka kohustus tunda selle vastu huvi. Võib eeldada, et ka vanglas viibimise ajal tehti tema sissetulekutest kinnipidamisi tsiviilhagide katteks. Seega on arusaamatu kaebaja väide, et kaebaja asus äravõetud rahasumma liikumise ja kasutamise asjaolude kohta informatsiooni koguma alles pärast vanglast vabanemist
5. a. Kaebaja väitel ei ole ta vangistuses viibimise ajal saanud ühtegi teadet kinnipidamisel äravõetud rahasumma 3100 USD kasutamise ja liikumise kohta, samas ei selgu, kas ta esitas vastavaid järelepärimisi, ning kui mitte, siis miks keegi pidi talle niisuguseid teateid oma algatusel edastama. /…/ Kuigi kohus kontrollib alles eelmenetluses (st pärast kaebuse menetlusse võtmist), kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, peab kohus juba eelnevalt juhtima kaebuse esitaja tähelepanu võimalikule tähtaja rikkumisele. Nimelt, vastavalt

§ 10

lg-le 4, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused. Seega annab kohus kaebuse esitajale võimaluse esitada omapoolne seisukoht kaebuse tähtaegsuse küsimuses, milleks tuleb tal asjaolude selguse huvides täpsustada, konkreetselt millal, millise toiminguga ja kelle poolt talle kahju põhjustati ning millal ta kahjust ja seda põhjustanud isikust (kahju tekitaja) teada sai, kuna nimetatud asjaolu ei ole kaebaja kaebuses selgesõnaliselt märkinud /../ Kaebaja märgib, et on pöördunud kohtutäitur Kaire Põltsi poole ja saanud temalt vastuse, mille kohaselt kohtutäituril puudub teave vaidlusaluse rahasumma liikumise ja kasutamise kohta. Kaebajal tuleb täpsustada, millal ta kohtutäituri poole on pöördunud ja millal vastuse saanud, kui see oli kirjalik, siis esitada vastuse koopia. Ühtlasi kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et

§ 15lg 3 kohaselt kaebaja on kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega.

Juhul, kui kaebajal on dokumente, mis seonduvad kõnealuse 3100 USD äravõtmise ja/või selle kasutamisega ning kinnitavad kaebaja väidetud asjaolusid, siis tuleb need kohtule esitada. Tõendite esitamata jätmine ei ole küll kaebuse käiguta jätmise iseseisvaks aluseks, kuid võib hiljem põhjustada kaebaja taotluste ja/või kaebuse rahuldamata jätmise. Praegu jäävad paljasõnaliseks isegi kaebaja väited (süüdistused) selle kohta, et Tallinna Linnakohtu 22.01.1996 kohtuotsusega tema kahjude katteks pööratud summa 3100 USD ulatuses kahjunõue tema vastu ei ole vähenenud. Kokkuvõtvalt: kaebajal tuleb täpsustada, kes on see (need) avalik-õiguslik isik(ud), kes, millal ja mis toiminguga on kaebajale kahju tekitanud ning millal kaebaja kahju tekkimisest ja selle põhjustanud isikust teada sai. Kui kaebaja ei nõustu kohtu ülaltoodud arvamusega kaebuse tähtaegsuse osas, siis tuleb tal esitada oma vastav seisukoht, vajadusel ka tähtaja ennistamise 2 taotlus, samuti kinnitavad”. esitada asjaga seonduvad dokumendid jm materjalid, mis kaebaja väiteid 2. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kaebaja on kohtumääruse kätte saanud 07.03.2011. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oleks seega olnud 22.03.2011. 16.03.2011 esitas kaebaja taotluse kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks kuni 11.04.2011. Kaebaja ei ole kohtu antud tähtajal ega enda taotletud pikendatud tähtajal (kuni 11.04.2011) ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kõrvaldanud kaebuse menetlusse võtmist takistavaid puudusi, milllel kohus osundas 01.03.2011 määruses. 3.

§ 11

lg 3 kohaselt, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale.

§ 11

lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Neil asjaoludel, kuna kaebust ei ole võimalik ülalmärgitud oluliste puuduste tõttu menetlusse võtta, kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult, millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud (

§ 11lg 2 ja 3).

Hurma Kiviloo Kohtunik 3