← Eesti

3-10-540/14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2010.a. Haldusasja number 3-10-540 Haldusasi S J kaebus Tallinna Vangla toimingu (ajavahemikul 16.03.2009-29.04.2009 oli Tallinna kambris nr 208 temperatuur alla 18 kraadi) õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming S J taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu halduskohtu 06.09.2010.a määruse peale. RESOLUTSIOON

  1. Jätta rahuldamata S J taotlus riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu halduskohtu 06.09.2010.a määruse peale.
  2. Tagastada määruskaebus. Saata määruse tõlge kaebuse esitajale Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tartu Halduskohtusse saabus 02.03.2010 S J kaebus Tallinna Vangla toimingule (ajavahemikul 16.03.2009-29.04.2009 oli Tallinna kambris nr 208 temperatuur alla 18 kraadi) õigusvastasuse tuvastamiseks ja kahju hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et vangla on oma tegevusega rikkunud eluruumidele esitatavaid üldnõudeid, mis on kehtestatud 26.01.1999 Vabariigi valitsus määrusega nr 38 „Eluruumidele esitatavad nõuded“ ja VangS § 45 lg 1 „…vajaliku temperatuuri….“ nng Rec

(2006)Euroopa Karistuseeskirjade § 18-t. Tartu Halduskohtu 15.03.2010.a määrusega tagastati S J vaidemenetluse läbimata jätmisega (HKMS § 11 lg 31 p 1). kaebus seoses kohustusliku 2 25.03.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule määruskaebuse, kus palus 15.03.2010 kohtumäärus tühistada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Tartu Halduskohtu 25.03.2010 määrusega võeti kaebaja määruskaebus menetlusse ja vabastati ta riigilõivu tasumisest. Tartu Ringkonnakohus oma 28.05.2010 määrusega rahuldas S J määruskaebuse ja tühistas Tartu halduskohtu 15.03.2010 määruse ning saatis asja tagasi Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamise ettevalmistamiseks. Tartu Halduskohtus oma 06.09.2010 määrusega lõpetas antud asjas menetluse HKMS § 12 lg 3 alusel. Halduskohus leidis, et kaebuse esitaja sai Tallinna Vangla 28.09.2009 kirja kätte, millega jäeti tema kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, tulnuks kaebajal kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 01.11.
  1. Kaebus saabud Tartu Halduskohtule alles 02.03.
  2. Seega on kaebus esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja esitas 21.09.2010 Tartu Halduskohtu määruse peale määruskaebuse, kus palub tühistada 06.09.2010 määrus ja vabastada ta riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega. Tartu Halduskohus leiab, et riigilõivust vabastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selle üle, et S J on maksejõuetu. Halduskohtule esitatud taotluses riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 06.09.2010.a kohtumäärusele märgib kaebaja, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. HKMS § 91 lg 1 kohaselt kohus võib, mitte ei pea isikut täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse vabastama, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-40-07 märkinud, et HKMS § 91 lg 1 ei kohusta maksejõuetut isikut igal juhul vabastama riigilõivu tasumise kohustusest, vaid annab selleks kohtule üksnes õiguse. Samas lahendis leidis Riigikohus ka, et riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel peab kohus võtma lisaks taotleja maksevõimele arvesse ka muid asjakohaseid kaalutlusi (p 10). Üheks selliseks kaalutluseks on kohtu eelhinnang kaebuse eduväljavaadete kohta. Riigilõivu eesmärk on muuhulgas vältida kohtule läbimõtlematute kaebuste esitamist. Kui maksujõuetu isik vabastataks riigilõivust ka ilmselgelt perspektiivitute kaebuste esitamisel, jääks riigilõivu see eesmärk saavutamata. Lahendites nr 3-3-1-83-07 ja 3-3-1-95-08 on Riigikohus leidnud, et hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta, so hindama kaebuse esitamisega taotletavat eesmärki ning selle saavutamise võimalust. Maksejõuetu isiku saab jätta riigilõivust vabastamata üksnes juhul, kui kaebusega kaitstavat õigust ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on ilmselt perspektiivitu. Kaebaja on küll tõendanud käesolevas haldusasjas oma maksujõuetust, kuid esitatud määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja selle läbivaatamata jätmisel ei jääks kaebaja olulised õigused kaitseta. 3 Kuna kaebaja väitel puuduvad tal vahendid riigilõivu tasumiseks, ei anna halduskohus uut tähtaega riigilõivu tasumiseks, vaid tagastab määruskaebuse selle esitajale. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.