← Eesti

3-10-540/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2010 Haldusasja number 3-10-540 Haldusasi S J kaebus Tallinna Vangla toimingu (ajavahemikul 16.03.2009-29.0

§ 12lg 3 alusel.

Määruse tõlge saata kaebajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (

§ 11lg 8, § 471 lg 1, 2, 3).

ASJAOLUD 1. 03.03.2010 saabus Tartu Halduskohtusse S J kaebus Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on Tallinna Vangla oma tegevusega rikkunud eluruumidele esitatavaid üldnõudeid, mis on kehtestatud 26.01.1999 Vabariigi Valitsuse määrusega nr 38 "Eluruumidele esitatavad nõuded" ja vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 45 lg-t 1 ning Rec

(2006)Euroopa Karistuseeskirjade §-i
  1. Ajavahemikul 16.03.2009-29.04.2009 oli Tallinna Vangla kambris nr 208 temperatuur 18-st kraadist niipalju madalam, et kogu märgitud ajavahemikul oli kaebaja sunnitud kandma villaseid sokke ja nendes magama ning mõned kambrikaaslased magasid koguni soojades kampsunites. Tallinna Vangla rikkus oma tegevusega VangS §-i 4¹. 07.07.2009 esitas kaebaja taotluse kahju hüvitamise kohta Tallinna Vanglasse ning 28.09.2009 sai vastuse nr 1-13/
  2. Tartu Halduskohus tagastas 15.03.2010 määrusega S. J kaebuse haldusasjas nr 3-10-540 halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 11 lg 3’ p 1 alusel. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole S. J läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning seetõttu ei ole kaebust võimalik menetlusse võtta. VangS § 11 lg 5 ei kohusta läbima kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust, kui taotletakse vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, ent antud juhul on kaebaja lisaks palunud ka hüvitada talle tekitatud kahju ning kaebuse sisust nähtuvalt saab kohus lugeda kaebuse esitamise eesmärgiks just võimaliku kahjuhüvitise saamise. Vangla toimingu õigusvastasus on sama toiminguga tekitatud kahju üheks koosseisuliseks tingimuseks ning see, kas vangla käitus õigusvastaselt, tuvastatakse halduskohtule esitatud kahju hüvitamise kaebuses. Seega hõlmab kahju hüvitamise nõue ka õigusvastasuse tuvastamise nõude. VangS § 11 lg 8 kohustab kahju hüvitamise kaebuse puhul eelnevalt läbima kohtueelse menetluse. Tallinna Vangla vastas 08.03.2010 kirjaga nr 1-13/11651-1 halduskohtu järelpäringule, et vangla pole menetlenud S. J kahju hüvitamise taotlust seoses kambri nr 208 temperatuuriga. 06.07.2009 esitas S. J vanglale avaldusena pealkirjastatud pöördumise seoses kambri nr 208 temperatuuriga. Kuna Tallinna Vangla oli S. J samasisulistele avaldustele juba vastanud, siis registreeriti nimetatud pöördumine eelmiste avalduste järjena ning käsitleti S. J pöördumist selgitustaotlusena. Seega on Tallinna Vangla lähtudes pöördumise sisust lugenud S. J kaebuse selgitustaotluseks ning vastas sellele 28.09.

  1. Vanglale selgitustaotluse esitamine ei vasta VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslikule kohtueelsele menetlusele. Halduskohtul ei ole eelnimetatud sättest tulenevalt õigust võtta kaebust kahju hüvitamiseks menetlusse, kui eelnevalt ei ole esitatud kahju hüvitamise taotlust vanglale.
  2. Tartu Ringkonnakohtu
  3. mai 2010 kohtumäärusega tühistati Tartu Halduskohtu
  4. märtsi 2010 määrus ja saadeti haldusasi Tartu Halduskohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Kohtumääruses märgiti: „Kaebaja on Tallinna Vangla direktorile 06.07.2009 esitanud avalduse, milles leiab, et kambris olev temperatuur ei vasta normidele. Avalduse lõpus on kaebaja palunud oma avaldust lugeda kahju hüvitamise avalduseks VangS § 11 p 8 mõttes (tl 11). Tallinna Vangla 28.09.2009 kirja nr 1-13/31634-5 kohaselt on vangla avaldust käsitlenud selgitustaotlusena, milles taotletakse kahju hüvitamist. Vangla on leidnud, et kaebaja kompensatsioonitaotlus on põhjendamatu (tl 12). Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on põhjendamatult leidnud, et kaebajal on kahju hüvitamise kaebuse puhul läbimata kohtueelne menetlus. Nagu nähtub kaebaja 06.07.2009 avaldusest, on kaebaja esitanud Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja Tallinna Vangla on selle 28.09.2009 kirjaga rahuldamata jätnud. Seega on kohtueelne menetlus läbitud. Asjaolu, et Tallinna Vangla on lugenud kaebaja avaldust selgitustaotluseks, ei anna veel alust väita, et kaebaja ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlust, kuna vangla ise on sisuliselt vastanud, et jätab kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. Seega tuleb haldusasi saata Tartu Halduskohtule kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks“. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kirjeldatu alusel esitas S J Tallinna Vangla direktorile 06.07.2009 avalduse, milles leiab, et kambris olev temperatuur ei vasta normidele. Avalduse lõpus on kaebaja palunud oma avaldust lugeda kahju hüvitamise avalduseks VangS § 11 p 8 mõttes (tl 11). Vastustaja Tallinna Vangla on 28.09.2009 kirjaga nr 1-13/31634-5 kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätnud.

§ 12

lg 3 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Vastavalt VangS § 11 lõikele 8 saab kinnipeetav halduskohtult taotleda vaid sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamiseks ta haldusorgani (antud juhul Tallinna Vangla) poole pöördus ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kirjeldatu alusel on Tallinna Vangla 28.09.2009 kirjaga S. J kahju hüvitamise taotluse jätnud rahuldamata. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2008 kohtumääruses asjas nr 3-3-1-41-08 on punktis 8 leitud, et isik peab RVastS § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse läbimisel haldusorganis pöörduma menetluse tulemusega mittenõustumisel halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Sama lahendi punktis 10 on leitud, et tähtsust ei oma sealjuures see, kas dokumendil, millega taotlus rahuldamata jäeti, oli vaidlustamisviide või mitte ning kas järgitud oli haldusakti vorminõudeid. Arvestades, et kaebuse esitaja sai Tallinna Vangla 28.09.2009 kirja kätte, millega jäeti tema kahju hüvitamise taotlus rahuldamata, tulnuks kaebajal kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 01.11.2009.a. Kaebus saabus Tartu Halduskohtule alles 02.03.2010.a.

§ 12

lg 3 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Esitatud kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning seega kuulub haldusasja menetlus

§ 12lg 3 alusel lõpetamisele.

Ülle Polluks Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.