) § 15 lg 3 alusel. A. S. vaidlustas kahjunõude läbivaatamatult tagastamise (
Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna vangla kohustamist võtta menetlusse kahjunõue/taotlus ning sisuliselt 26.08.2009 kahju hüvitamise nõudele vastata, kuna taotlus 17.12.2009 läbivaatamatult temale tagastati Tallinna vangla poolt seoses puuduste kõrvaldamata jätmisega. Tallinna Halduskohus võttis A. S. kaebuse menetlusse ning lähtudes 07.06.2010 esitatud kaebuse täpsustusest menetles kaebust kohustamiskaebusena poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. 07.06.2010 kaebuse täpsustuses leidis kaebaja, et kuna kohus ei saa läbi vaadata kahju hüvitamise nõuet, sest haldusorgan on selle läbivaatamatult tagastanud
lg 3 alusel, siis on kaebuse esitaja sooviks Tallinna vangla kohustamine võtta menetlusse tema põhjendatud kahju hüvitamise nõue, kuna põhjendamatu läbi vaatamata jätmine takistab kaebuse esitajal kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumist. Sellest tulenevalt peab kohus käesolevas asjas tuvastama, kas vangla poolt kaebajale kahjunõude läbivaatamatult tagastamine
lg 3 alusel oli õiguspärane ning kas kohustamisnõude esitamine kohtule on põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse kohaselt esitas A. S. Tallinna vanglale kahju hüvitamise nõude. A. S. esitas 26.08.2009 Tallinna vanglale kahjunõude, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 krooni. Kaebuse esitaja seostas temale kahju tekitamise vangla poolt sõnumi saladuse kaitse rikkumisega ning tema eraellu tungimisega. Kahju hüvitamise nõue tagastati vangla poolt põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud. Kaebaja on seisukohal, et ta esitas vanglale põhjenduse, millega kõrvaldas puudused, kuid vangla esitatut ei arvestanud ja põhjendamatult tagastas läbivaatamatult tema kahju hüvitamise nõude. Kaebuse esitaja leiab, et Tallinna vangla tagastas tema kahju hüvitamise nõude efektiivselt oma jõupositsiooni ära kasutades ning sellega vangla loodab ilmselgelt sellele, et kaebajal kaob huvi ja tahtmine tegeleda edaspidi kaebustega. Kuna kohus ei saa läbi vaadata kahju hüvitamise nõuet, sest haldusorgan on selle jätnud läbi vaatamata, siis on kaebaja sooviks Tallinna vangla kohustamine vastama tema põhjendatud kahju hüvitamise nõudele, kuna põhjendamatu läbi vaatamata jätmine takistab kaebuse esitajal kahju hüvitamise nõudega kohtu poole pöördumist. Kaebuse esitaja taotleb Tallinna vangla kohustamist võtta tema kahjunõue menetlusse ning sisuliselt läbi vaadata, kuna selle läbi vaatamata jätmine võtab temalt võimaluse pöörduda kahjunõudega kohtu poole. 2 VASTUSTAJA SEISUKOHAD Tallinna vangla on seisukohal, et tulenevalt Vangistusseaduse (VangS) §-st 97 lg 1 vahistatule saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud kirjad, avatakse vanglateenistuse ametniku poolt vahistatu juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt on keelatud kontrollida vahistatu kirju ja telefonikõnesid kaitsjale, õiguskantslerile, prokurörile, kohtule ja Justiitsministeeriumile. Vahistatu juuresolekul kontrollitakse üksnes seda, et kirjas ei oleks vangla sisekorraeeskirjaga keelatud esemeid, sõnumite sisu ei kontrollita. Seega, kuna Maksu- ja Tolliametit ei ole märgitud VangS §-s 97 lg 3, siis käitus Tallinna vangla õiguspäraselt, kui avas vahistatu juuresolekul Maksu- ja Tolliametilt saabunud kirja. Nimetatud põhjusel on kaebuse esitaja väide, et Tallinna vangla rikkus sõnumi saladuse kaitset ning tungis tema eraellu, alusetu. Kaebuse esitaja märgib kaebuses, et ta selgitas Tallinna vanglale kahju hüvitamise nõudest puuduste kõrvaldamise kirjas, et temal ei ole nii kiiret ja lihtsat ligipääsu Tallinna vangla poolt nõutud andmetele ning palus, et vangla kontrolliks ise kaebuse esitaja kirjavahetuse kaardile tehtud kandeid. Kaebuse esitaja lisab, et Tallinna vangla ei suvatsenud ise midagi kontrollida ning tagastas tema kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult. Tallinna vangla selgitab, et kaebuse esitaja esitas 26.08.2009 Tallinna vanglale kahju hüvitamise nõude, milles märkis, et kuna Tallinna vangla ametnik avas talle Maksu- ja Tolliametilt, SEB Pangalt ja Swedbank´lt saabunud kirjad, tungis vangla sellega tema eraellu ja rikkus sõnumi saladust. Tallinna vangla 23.10.2009 kirjaga nr 1-13/43727-2 tagastas kahju hüvitamise nõude puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud kirjas palus Tallinna vangla, et kaebuse esitaja täpsustaks, millal talle edastatud kirjad olid avatud, kes oli ametnik, kes talle kirjad avatult andis ning keda ta teavitas sellest, et talle edastati kirjad avatult. Ühtlasi palus Tallinna vangla kaebuse esitajal välja tuua konkreetsed asjaolud ja kuupäevad, millal rikkumised aset leidsid. Kuigi puuduste kõrvaldamise kirjas juhtis kaebuse esitaja Tallinna vangla tähelepanu asjaolule, et vahistatu kirjavahetuse kaardil on nõude menetlemiseks vajalikud andmed kirjas, ei saanud Tallinna vangla nimetatud väitega nõustuda. Nimelt selgus kaebuse esitaja kirjavahetuse kaarti kontrollides, et kaebuse esitajale on Maksu- ja Tolliametilt saabunud kirjad kuupäevadel 30.06.2009; 02.07.2009 ja 17.08.2009, Swedbank´lt 21.07.2009 ning SEB Pangalt 21.07.
) §-le 15 lg 3. Vangistusseaduse (VangS) §-s 11on sätestatud Haldusmenetluse seaduse kohaldamine, mille lõike 1 alusel käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse Haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Haldusmenetluse seaduse (
) § 14 lg 1 kohaselt Haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse haldusorganile avaldus (taotlus) vabas vormis. VangS § 11 lg 8 ütleb, et vagla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud Riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Sama sätte lõige 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.
lg 6 näeb ette, et haldusorgan tagastab taotluse läbi vaatamata: 1) kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata; 2) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.
lg 1 ütleb, et haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lõike 2 kohaselt kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Vastavalt lõikele 3 kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja A. S. esitas Tallinna vanglale kahju hüvitamise nõude (taotluse), märkides taotluses, milles seisneb temale vangla poolt tekitatud kahju. Tema taotlusest nähtub, et kahju tekitamine oli seotud temale Swedbank´st, AS SEB Pangast ning Maksu-ja Tolliametist saadetud kirjade avamisega, millega väidetavalt sekkuti A. S. eraellu ja rikuti sõnumi saladust. Kaebaja väitel tekitati temale sellega moraalne kahju, mille hinnanguline väärtus oli 50 000 krooni (3195, 58 EUR). Puuduste kõrvaldamise kirjale vastates märkis A. S., et ta ei tea, kes kirjad avas ja kes vanglas selle eest vastutab ning viitas kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardile, millel peaksid need andmed olema, kuid kuna temal seda kaarti ei ole, siis ta ei saa neid andmeid vanglale esitada. Kohtu arvates A. S. taotlusest (kahju hüvitamise nõudest) võis välja lugeda, milles seisneb tema kahju ning millega ta seda seostab, samuti oli näidatud ka kahju suurus (moraalse kahju puhul on see hinnanguline). Kohus nõustub kaebajaga, et vastustajale vajalikud andmed olid kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardil olemas, mis nähtub ka kohtule esitatud kaardi väljavõttest. Samuti vanglale peab olema teada isik, kes kinnipidamisasutuses vastutab kinnipeetavate kirjavahetuse eest ning milline ametnik andis A. S.-le need vaidlusalused kirjad üle ja millisel kujul, st kas avatult või kinniselt. Kõiki neid asjaolusid on vanglal võimalik menetluse käigus kontrollida, kuna vanglal on kõik vajalikud andmed olemas. Kaebaja esitas taotluse vabas vormis, nagu seadus seda ette näeb ning kirjeldas asjaolusid ja põhjendas oma seisukoht nii nagu oskas. Samuti viitas kaebaja tõenditele, mida tema käsutuses ei ole, kuid on vanglal olemas. Vastustaja tagastas taotluse läbivaatamatult alusel, mis ei võimalda isikul pöörduda kahju hüvitamise taotlusega halduskohtu poole. VangS § 11 lõige 81 ütleb, et kui vaie või taotlus 5 tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Sellest oligi tingitud A. S. pöördumine halduskohtu poole kohustamiskaebusega, mis seisneb vastustaja kohustamises kaebaja taotlust läbi vaatama. VangS § 11 lg 8 alusel on vagla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud Riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Viidatud säte annab kinnipeetavale õiguse vaidlustada vangla otsustust kohtus. Riigivastutuse seaduse (RVS) § 7 sätestab vastutuse alused, mille § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebuse esitaja oma taotluses väitis, et kirjade avamisega sekkuti tema eraellu ning rikuti sõnumi saladust, millega alandati ka tema väärikust. Kaebuse esitaja sellekohastele väidetele saab anda hinnangu, st neid väiteid sisuliselt hinnata, haldusmenetluse käigus. Vangla tagastas taotluse seda menetlusse võtmata
Seadus võimaldab seda teha siis, kui taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vastas puuduste kõrvaldamise kirjale tähtaegselt. Vangla poolt ei olnud põhjendatud nõuda kaebajalt teavet selle kohta, kas ta kirjade avamise toimingut on eelnevalt vaidlustanud vaidemenetluse korras, kuna kahjunõude esitamisel ei ole see oluline. Kahjunõude esitamist seostatakse üldjuhul mingi toimingu või haldusaktiga, mis on seotud väidetava kahju tekkimisega ning neid võib vaidlustada koos ühes menetluses, kui toiming või haldusakt on aluseks kahjunõude esitamisel. Asjaolu, kas need on põhjuslikus seoses ning kas kahjunõue/taotlus on põhjendatud või mitte, saab vangla hinnata üksnes taotluse läbivaatamisel. Menetletavas asjas aga tagastati taotlus läbivaatamatult alusel, mis ei võimalda isikul kohtu poole pöörduda, mis on oluline isiku põhiõiguste piirang, seega peab olema igati motiveeritud. Kohus kaebuse materjaliga tutvudes leiab, et
lg 3 alusel taotluse läbivaatamatult tagastamine ei olnud käesoleval juhtumil piisavalt põhistatud ning kaebuse esitaja poolt kohustamisnõude esitamine kohtule on põhjendatud. Tallinna vanglal tuleb A. S. poolt esitatud kahju hüvitamise nõue/taotlus menetlusse võtta, mille käigus saab vastustaja otsustada, kas selle esitamine on põhjendatud või mitte. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.