← Eesti

3-10-399/13

Obsah (4)§ 26§ 92§ 31§ 93

3-10-399 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-399 Haldusasi R. N. (N.)

§ 26lg 1 p 1/.

Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt R. N.(N.) kasuks välja viimase kantud menetluskulude katteks 125 krooni (ükssada kakskümmend viis krooni ja 00 senti). Ülejäänud osas jätta kaebuse esitaja menetluskulud tema enda kanda /

§ 92lg 2/.

Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 02.07.2010, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. 1 Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi - PMTK) andis 05.11.
  2. a korralduse nr 12.2-3/2987-18, millega juhindudes maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-st 46 ning § 61 lg 1 ja lg 3 alusel kohustas R. N. andma maksumenetluses kirjalikku teavet vastamisega korralduses esitatud kolmeteistkümnele küsimusele hiljemalt 24.11.
  3. Korralduses märgitu kohaselt PMTK kontrollib OÜ P.R.K. Kinnisvara (registrikood 10911228) perioodi
  4. a jaanuari kuni juulikuu maksude arvestamise ja deklareerimise õigsust. Kontrolli käigus on selgunud, et OÜ Pusatec on müünud
  5. a jaanuari kuni juulikuus OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid. R. N. oli OÜ Pusatec juhatuse liige perioodil 04.07.
  6. a – 01.06.
  7. a. OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on vajalik saada täiendavalt teavet R. N.-lt, kui kolmandalt isikult, seoses sõiduautode müügiga /tl 11-13/.
  8. R. N. esitas 05.11.
  9. a korralduse peale vaide, mille Maksu- ja Tolliamet 06.01.
  10. a vaideotsusega nr 6-1/601-3 rahuldas osaliselt ning tunnistas kehtetuks PMTK 05.11.
  11. a korralduse osas, millega nõuti teavet OÜ Pusatec müügitehingute osas (korralduse küsimused 9, 10, 11), kuna korraldus on selles osas motiveerimata /tl 7-9/.
  12. 16.02.2010 R. N. esitas Tallinna Halduskohtule PMTK 05.11.
  13. a korralduse nr 12.2-3/2987-17 tühistamiseks kaebuse, mille kohus võttis menetlusse 25.02.2010 kohtumäärusega.
  14. 09.03.
  15. a kohtumäärusega kohus määras lahendada R. N.-i kaebus kirjalikus menetluses. 15.03.2010 esitas vastustaja kohtule kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 28-30/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja R. N. on seisukohal, et korraldus on õigusvastane ning vastuolus MKS § 61 lg 1 ja lg 2 nõuetega. Korraldusest ilmneb, et PMTK viib läbi OÜ P.R.K. Kinnisvara jaanuari juulikuu
  16. a maksustavate tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsust. R. N.-i kui OÜ Pusatec juhatuse liiget perioodil 04.07.2003-01.06.2009 on korraldusega kohustatud esitama kirjalikud selgitused OÜ Pusatec poolt müüdud sõiduautode kohta. R. N. on kinnitanud, et OÜ Pusatec on müünud OÜ-le P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid. Sõiduautode eest tasumine on toimunud pangakonto kaudu, mistõttu tehing ka maksuhalduri poolt kontrollitav. Maksuhaldur on kohustanud kaebuse esitajat esitama kirjalikud selgitused OÜ Pusatec poolt, sõiduautode soetamise asjaolude kohta (kust soetas, kuidas telliti, kes tellis, kus ja millal toimus autode üleandmine, kuidas toimus tasumine). Samuti on küsitud teavet OÜ Pusatec tegevuse kohta ning OÜ Pusatec pangakontol toimunud liikumiste kohta (Saksamaa äriühingutele tasumiste põhjuste kohta). Viitega MKS § 61 lg 1 ja 2 sätetele on kaebuse esitaja seisukohal, et maksuhaldur on väljunud kontrolli piirest, kuna kontrollimenetlus ei toimu OÜ Pusatec suhtes, vaid OÜ P.R.K Kinnisvara suhtes. Maksuhalduril ei ole õigust nõuda teavet OÜ Pusatec kohta. OÜ Pusatec poolt sõiduautode soetamise andmed ning pangakontol toimuv liikumine ei ole seotud OÜ P.R.K Kinnisvara kontrolliga. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, kuidas on maksuhalduri käsutusse sattunud 2 OU Pusateo pangakonto väljavõte. Tegemist on lubamatu tõendiga, mida et saa OÜ P.R.K Kinnisvara maksumenetluses kasutada. Korraldusest ei ilmne kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ning milliseid asjaolusid soovitakse kolmandalt isikult saadava teabega kindlaks teha. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temalt nõutud teave ei ole seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara maksude tasumise kontrolliga ning maksuhalduril ei ole õigust korralduses märgitud teavet kolmandalt isikult nõuda. Korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamine eeldab iseseisvat kontrollimenetlust teabe nõudmiseks kohustatud isiku suhtes. Korraldusega nõutud teavet ei ole ega saagi olla OÜ-l P.R.K Kinnisvara, mistõttu ei ole sellist teavet lubatud nõuda ka kolmandalt isikult. Maksuhalduri haldusaktile esitatud üldnõuded on sätestatud MKS §-s
  17. Riigikohtu halduskolleegium on oma määrustes haldusasjades nr. 3-3-1-14-97 ja 3-3-1-30-97 asunud seisukohale, et haldusakti motiveerimine on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel alusel on haldusakt antud. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel, sealhulgas kohtul, otsustada, kas haldusakt on seaduslik. Seega tagab haldusakti motiveerimine selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et korraldus rikub kaebuse esitaja õiguseid, on vastuolus seaduse, kohtupraktika ja hea haldustava nõuetega ning kuulub tühistamisele. Vastustaja PMTK leiab, et kaebus on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Osundades MKS § 10 lg 2 p 1, § 11 lg 1, § 59 lg 1 ning § 61 lg 1 ja 2 sätetele on maksuhaldur seisukohal, et R. N.-le antud korraldus teabe andmiseks on igati põhjendatud ja õiguspärane. Vaidlusaluses korralduses on märgitud, et OÜ Pusatec juhatuse liikme R. N. poole pöördutakse põhjusel, et kontrollida OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teavet ning saada täiendavat teavet, mis on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Korralduse põhjendustest nähtub, et enne korralduse andmist on maksuhaldur pöördunud teabe saamiseks kontrollitava isiku, OÜ P.R.K. Kinnisvara poole. Tallinna Halduskohtu 29.01.
  18. a otsuses haldusasjas nr 3-08-2332 p-s 17 on kohus leidnud, et MKS §-st 11 tuleneva uurimiskohustusega on hõlmatud ka maksuhalduri kohustus kontrollida maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud andmete usaldusväärsust. Maksuhaldur leiab, et korralduses märgitud kohustuse täitmine ei ole otseselt seotud sellega, kui usaldusväärseks pidas maksuhaldur kontrollitava isiku poolt maksumenetluses esitatud väiteid ning seetõttu ei pea korraldus sisaldama motivatsiooni selle kohta, kas maksuhalduril tekkis kahtlus kontrollitava isiku poolt esitatud väidete usaldusväärsuses. Arvestades asjaolu, et OÜ Pusatec müüs OÜle P.R.K. Kinnisvara sõiduautosid, mille kohta maksuhaldur kontrolli teostab, oli maksuhaldur MKS § 11 alusel õigustatud kontrollima OÜ P.R.K. Kinnisvara väidete õigsust korralduse esitamisega tehingute ajal juhatuse liikmeks olnud R. N.-le kui isikule, kellel oli võimalik kontrollitava esitatud väiteid tehingute toimumise kohta kinnitada või ümber lükata. On loogiline, et tehingu olemuse väljaselgitamiseks on asjakohane küsitleda tehingu mõlemaid osapooli, kuivõrd vastava müügitehingu asjaolud mõjutavad ilmselgelt kontrollitava äriühingu maksukohustust. Vastustaja ei leia, et korralduses märgitud küsimustega oleks maksuhaldur väljunud kontrolli piirest. Korralduses märgitud küsimused on seotud OÜ P.R.K. Kinnisvara (ostja) ja OÜ Pusatec (müüja) vaheliste tehingutega ning seda teavet peaks olema müüjal võimalik 3 maksuhalduri nõudmisel alati esitada, olenemata sellest kumma äriühingu osas kontrolli teostatakse. Seejuures ei leia maksuhaldur, et sellega piirataks või rikutaks kuidagi kaebuse esitaja õigusi. Maksuhaldur ei nõustu kaebuse esitajaga, et maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mida maksukohustuslasel endal ei ole. Sellisel keelul puuduks igasugune mõistlik põhjendus ning see oleks vastuolus ka menetlusökonoomika põhimõttega. Vastupidisel juhul ei oleks maksuhalduril võimalik lähtuda maksumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest ning maksude tasumise ja deklareerimise õigsuse kontroll osutuks paljudel juhtudel võimatuks (lõppseisukohta ei ole võimalik kujundada üksnes maksukohustuslaselt kogutud tõendite pinnalt). MKS § 61 lg 3 sätestab, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Korraldusest on selgelt välja loetav maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kaebuse esitaja poole pöördumise põhjus ja nimetatud info saamise vajalikkus (OÜ P.R.K. Kinnisvara perioodi
  19. a jaanuar kuni juulikuu maksude arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontroll). Korraldus on üheselt mõistetav ning vastab kõigile MKS §-s 61 lg-tes 1 ja 2 välja toodud tingimustele, kaebuse esitaja väited korralduse motiveerimatuse kohta on asjakohatud ja paljasõnalised. KOHTU PÕHJENDUSED
  20. Kaebusest nähtuvalt on R. N. vaidlustanud talle kui kolmandale isikule PMTK poolt tehtud teabe andmise korralduse põhjusel, et see on väidetavalt õigusvastane, st vastuolus MKS § 61 lg 1 ja lg 2 nõuete, kohtupraktika ja hea halduse tavaga ning rikub sellisena kaebuse esitaja õiguseid. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on väljunud kontrolli piirest, kuna kontrollimenetlus ei toimu OÜ Pusatec suhtes, vaid OÜ P.R.K. Kinnisvara suhtes, samuti ei ilmne korraldusest kolmanda isiku poole pöördumise põhjus ning milliseid asjaolusid soovitakse kolmandalt isikult nõuda. Seetõttu peab kaebaja korraldust ebapiisavalt motiveerituks ja arusaamatuks.
  21. Kohus alustab kaebuse põhjendatuse kontrolli asjassepuutuvate õigusnormide käsitlemisega. MKS § 10 lg 2 p 1 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Sama paragrahvi lõige 3 järgi maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1). Sama paragrahvi lõige 2 annab maksuhaldurile õiguse otsustada maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse üle ning koguda asja otsustamiseks vajalikke tõendeid, kusjuures maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud tõendite ja taotlustega. Vastavalt MKS § 59 lg-le 1 tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. 4 Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. MKS § 61 lg 1 kohaselt maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lõige 2 järgi enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule. Tulenevalt MKS § 46 lg 2 esimesest lausest haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt eelmärgitud haldusaktis peavad sisalduma: 1) maksuhalduri nimetus ja aadress; 2) haldusakti koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; 3) haldusakti andmise kuupäev; 4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress; 5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus; 6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus; 7) haldusakti täitmise tähtaeg; 8) muud seadusega sätestatud andmed.
  22. Kohus leiab, et formaalselt vastab kaevatud korraldus eelmärgitud vormi- ja sisunõuetele, sh on viidatud asjakohastele õiguslikele alustele ja ära on toodud ka faktiline põhjendus (korralduse
  23. lõik, mida on refereeritud käesoleva otsuse asjaolude p-s 1). Samas sisulisest küljest kohus osaliselt nõustub kaebajaga, et vastustaja on terve rea küsimustega väljunud kontrolli piirest ja asjatult koormanud pooleliolevasse maksumenetlusse otseselt mittepuutuvat isikut. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kolmas isik on küll MKS § 43 p 3 järgi maksumenetluses menetlusosaline, kuid erinevalt maksumaksjast ja/või maksu kinnipidajast ei ole kolmas isik maksukohustuse adressaat. Seetõttu on ka maksuhalduri õigused kolmanda isiku suhtes oluliselt kitsamad ja täpselt seaduses piiritletud, vaatamata MKS §-st 11 maksuhaldurile tulenevale üldisele uurimispõhimõttele. Siiski, ka uurimispõhimõte sunnib maksuhaldurit arvestama maksumenetluse eesmärgi ja isikute õigustega. MKS § 61 lg-test 1 ja 2 nähtub selgelt, et kolmanda isiku poole võib pöörduda saamaks teavet üksnes maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks ning vaid juhul, kui enne on samasisulist teavet nõutud maksukohustuslaselt. Kohtu arvates
  24. lõike algust: „Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole…“ ei saa tõlgendada nii, nagu seda on tehtud vaideotsuses: nagu oleks selle sätte mõte, et menetlus ei toimuks maksukohustuslase selja taga. Kohus näeb kõnealuse sätte mõtet siiski raamide seadmises kolmandate isikute asjatule ja piiranguteta tülitamisele. Eelkõige küsitakse ja saadakse teavet maksukohustuslaselt, kelle suhtes menetlust läbi viiakse. Kohtu seda järeldust toetab kaudselt Riigikohtu halduskolleegiumi 05.05.2010 otsuses haldusasjas nr 33-1-18-10 märgitu, mille kohaselt maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. „Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud 5 andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Tulenevalt MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhtes olulised asjaolud.“ Seega, vastupidiselt PMTK arvamusele, saab maksuhaldur kolmandalt isikult teavet küsida üksnes selles osas, milles ta kas maksukohustuslaselt piisavalt teavet ei saanud või äratab see maksuhalduris kahtlusi ja seetõttu tekib vajadus kontrollida maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud andmete usaldusväärsust. Kohus on seisukohal, et vaidlusalust korraldus on ka nimetatud aspektist lähtudes iseenesest piisavalt ja arusaadavalt motiveeritud, kuna sellest ilmneb selgelt, et R. N.-lt kui väidetava sõiduautode müüja OÜ Pusatec juhatuse tolleaegselt liikmelt soovitakse täiendavalt teavet seoses nende sõiduautode müügiga OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Järelikult oli tegemist maksukohustuse adressaadi antud teabe usaldusvääruse kontrolliga tehingu väidetava teise poole juures, mis on kohtu arvates eelmärgitut arvestades igati kohane ja vajalik.
  25. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et kõik korraldusega R. N.-le esitatud küsimused oleksid ühtviisi vajalikud ja kohased püstitatud eesmärgi suhtes. Kohus jagab täielikult vastustaja seisukohta selles, et tehingu olemuse väljaselgitamiseks on asjakohane küsitleda tehingu mõlemaid osapooli, kuivõrd vastava müügitehingu asjaolud mõjutavad ilmselgelt kontrollitava äriühingu maksukohustust. Seetõttu kohtu hinnangul on põhjendatud OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimiseks küsimused nr 1 ja 3-7, sest nende kaudu saab tuvastada, kas ja kuidas väidetavad sõiduautode müügi- ja ostutehingud OÜ Pusatec ja OÜ P.R.K. Kinnisvara vahel toimusid. Küll aga ei haaku eelmärgitud eesmärgiga ülejäänud pärast vaideotsust veel kehtima jäänud küsimused, mis viitavad pigem OÜ Pusatec kontrollimise menetlusele. Esiteks on väheusutav, et autode ostjalt küsiti või ta võis anda teavet selle kohta, kust OÜ Pusatec ise müüdavad autod soetas (vähemalt ei ole vastustaja seda tõendanud ega isegi mitte väitnud; ja miks pidi seda temalt küsima). Teiseks on küsimused suunatud tegelikult hoopis OÜ Pusatec usaldusväärsuse kontrollimisele mujalt allikatest saadud teabe põhjal. Seda kinnitavad selgelt küsimus nr 12, mis baseerub omakorda kolmandatelt isikutel (Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, edaspidi – ARK, ja OÜ Docs Eesti juhatuse liige) saadud infol OÜ Pusatec kohta. Samuti on sellekohaseks ilmekas näiteks küsimus nr
  26. Ka kohtule jääb arusaamatuks fakt, kuidas ja mis asjaoludel on sattunud maksuhalduri kätte OÜ Pusatec pangakonto väljavõte, kui nimetatud äriühingu suhtes ei viida läbi kontrolli (kontrolli toimumist peaks R. N. kauaaegse juhatuse liikmena aga teadma). Veelgi arusaamatum on selle väljavõtte kohta kaebajale küsimuste esitamine. Kohtu arvates saaks temalt kõnealuseid andmeid küsida üksnes OÜ Pusatec suhtes maksumenetluse läbiviimisel, mitte selles küsimuses uuritavate tehingute pooleks mitteoleva OÜ P.R.K. Kinnisvara poolt esitatud teabe kontrollimisel. Seega on PMTK nende küsimuste kaebajale esitamisel ilmselgelt väljunud kontrolli ja selle eesmärgi piirest ning on asunud varjatult kontrollima hoopis teise äriühingu tehingute tagamaid, esitamata korralduses vastavaid põhjendusi. Et vastustaja püüdis teise äriühingu kontrolli raames saada võimalikult palju teavet ühtlasi ka OÜ Pusatec kohta, seda näitavad ilmekalt juba vaideotsusega kehtetuks tunnistatud küsimused nr 9-
  28. Küsimused nr 2, 8 ja 12 on lisaks eelmärgitule (st et need ei saanud olla esitatud R. N.-le OÜ P.R.K. Kinnisvara kontrollimise raames) kaebajat ka asjatult koormavad, kuna küsitakse asjaolusid, mis on riiklike registrite kaudu tuvastatavad. Nii saanuks PMTK vajadusel, tulenevalt äriseadustiku § 4 lg-st 5, tutvuda OÜ Pusatec tegevusaladega äriregistri andmete ja/või äriühingu majandusaasta aruande põhjal. Samamoodi saanuks PMTK kaebajalt küsitud andmeid ARK-st, mille andmetele ta korraldusest nähtuvalt nagunii tugines. Nimelt näeb majandus- ja kommunikatsiooniministri
  29. augusti
  30. a määrusega nr 175 kehtestatud 6 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja“ § 3 lg 1 ette, et ARK teostab registritoiminguid omaniku või muu õigustatud isiku taotluse alusel, lg 4 annab aga ARK-le õiguse kontrollida esitatud andmete õigsust enne registrikande tegemist, samuti kontrollida andmeid välisriigi registreerimistunnistuse väljaandnud asutusest. Eeskirja paragrahvist 4 aga nähtub, et sõiduk registreeritakse omaniku või tema esindaja taotluse alusel, millele lisatakse muu hulgas sõiduki seaduslikku omandamist või kasutusvaldust tõendav dokument, kusjuures registreerimist ei teostata, kui omanikul puuduvad sõiduki omandiõigust või päritolu tõendavad dokumendid, sealhulgas päritoluriigi registreerimistunnistus. Seega ei saanud olla tegelikult kahtlust OÜ Pusatec omanikustaatuses ja seega võimaluses müüa sõiduautosid OÜ-le P.R.K. Kinnisvara. Ülaltoodut arvestades kohus rahuldab R. N. kaebuse osaliselt ja tühistab PMTK 05.11.
  31. a korralduse nr 12.2-3/2987-17 küsimuste nr 2, 8, 12 ja 13 osas. Seega ei pea kaebaja neile küsimustele vastama ja tema suhtes ei saa maksuhaldur selles osas kohaldada korralduses näidatud sanktsioone. Kohus peab vaidlustatud korraldust õiguspäraseks ja kaebaja õigusi mitterikkuvaks küsimuste nr 1 ja 3-7 osas.
  32. Kaebuse esitaja on palunud vastustajalt välja mõista menetluskulud.

§ 92

lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Ainukeseks R. N. kantud tõendatud menetluskuluks on kaebuse esitamiselt 15.02.2010 tasutud riigilõiv 250.- krooni /tl 10/. Kohus peab õiglaseks (

§ 92lg 10) mõista vastustajalt välja riigilõiv pooles ulatuses.

Tühistatud küsimuste arv on küll väiksem jõusse jäänutest, kuid eeldatavasti oleks vastuste maht ja ajakulu nende puhul suurem kui küsimuste nr 1 ja 3-7 puhul. PMTK ei ole kooskõlas

§ 93lg-ga 1 omapoolset kohtukulunõuet esitanud.

Hurma Kiviloo kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2010 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus osaliselt.
  2. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  3. juuli
  4. a otsus osas, millega tühistati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
  5. novembri
  6. a korraldus nr 12.2-3/2987-17 küsimuste nr 2, 12 ja 13 osas. Teha selles osas uus otsus, millega jätta kaebus selles osas rahuldamata.
  7. Muuta Tallinna Halduskohtu
  8. juuli
  9. a otsust menetluskulude jaotust puudutavas osas ja mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt R. N. kasuks välja menetluskulud summas 25 (kakskümmend viis) krooni. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.