Obsah (6)

§ 46§ 54§ 60§ 50§ 61§ 11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 15.04.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-2487 Haldusasi OÜ HH & SS kaebus

) § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse Haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui

-s või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 46

lg 2 kohaselt peavad haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid olema kirjalikud ning põhjendatud. Kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt

4. peatükis sätestatule.

§ 46

lg 3 p 5 kohaselt peavad haldusaktis sisalduma haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 3 lg 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja - vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Maksuhaldur ei ole andnud korralduse täitmiseks mõistlikku tähtaega. Maksuhalduriga suhtlemine ei kuulu maksumaksja põhikohustuste hulka. Saades reaalselt korralduse 24.09.2010 ning kui ümbrikul on väljasaatmistähtaeg 22.09.2010, siis jääb kaebuse esitajale väga vähe aega oma tööd ümber korraldada, selleks, et minna maksuhalduri vastuvõtule.

§ 54

lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest. Korralduse täitmise tähtaeg on ebamõistlikult lühike ja liigselt koormav maksumaksja jaoks. Maksuhaldur ei ole oma korraldust vajalikus ulatuses põhjendanud.

§ 60

lg 1 teise lause kohaselt võib maksuhaldur vajadusel kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Seaduse kohaselt ei ole maksuhalduri suva, kuidas ta teavet nõuab. Üldreeglina võib maksuhaldur saata teabenõude ja nõuda teavet kirjalikult. Vajadusel võib ta kohustada maksukohustuslast ilmuma maksuhalduri juurde, kuid ta peab põhjendama, miks tal on see vajadus. Vaadeldes korraldust, selgub sellest, et maksuhalduril on teabe nõudmise tahtmine, kuid miks ta kohustab maksumaksja esindajat ilmuma maksuhalduri juurde, see jääb korraldusest selgumata. Selgub, et korraldus on selles osas põhjendamata. Liiatigi on kaebuse esitaja juba kaks korda eelnevalt maksuhalduri juures käinud täitmaks oma kaasaitamiskohustust. Maksuhaldur ei saa nõuda korduvalt teavet. Kaebuse esindaja on täitnud korraldused nii 2010 juuni (04.08.2010 korraldus) kui ka 2010 juuli (01.09.2010) osas. Samuti kohustati eeltoodud korraldustega kaebuse esitajat ilmuma maksuhalduri juurde, mida kaebuse esitaja ka tegi. 21.09.2010 korraldusega kohustatakse kaebuse esitajat uuesti esitama teavet 2010 juuni ja juuli kohta, samuti kohustatakse kaebuse esitajat uuesti ilmuma maksuhalduri juurde. Eeltoodu osas ei ole korraldust põhjendatud, miks kutsutakse kaebuse esitaja uuesti maksuhalduri juurde ja miks küsitakse talt lisainformatsiooni. Samuti ei ole maksuhaldur põhjendanud, miks ta ei saa teostada avalikku võimu ja riiklikku järelvalvet maksumaksja jaoks vähem koormaval viisil, s.t. saates täiendavad küsimused.

§ 60

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Kaebuse esitaja on seisukohal, et maksuhaldur on oma õiguse teabe nõudmiseks 2010 juuni ja 2010 juuli kuu osas realiseerinud. Kaebuse esitaja on viidanud

§-ile 60 lg 1, mille teise lause kohaselt võib maksuhaldur vajadusel kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Samas on kaebuse esitaja viidanud, et sellekohase kohustuse õiguslik kui ka faktiline alus puudub, seega ei ole võimalik ka oma kaebust piisavalt põhjendada, kuna kaebuse esitaja ei oska arvata, mis võib olla kaebuse esitaja kohalekutsumise vajalikkuse põhistuseks. Seda ei ole ka maksuhalduri esindaja toonud vastuses kaebusele välja. Kaebuse esitaja peab vajalikuks lisada, et korraldused on 2 täidetud teabe andmise osas, kuid vaidlus on selles, et maksumaksja esindaja kutsutakse kolmandat korda maksuhalduri juurde, samas asjas, samadel asjaoludel. Kaebuse esitaja on toonud ka kaebuse asjaoludes välja, et 21.09.2010 teavitas kaebuse esitaja esindaja maksuhalduri esindajat, et ta ei soovi elektronposti teel menetlusdokumentide kättetoimetamist ja soovib nende toimetamist ettevõtte asukohta kirja teel (

§ 54lg 3).

Kaebuse esitaja soovis esitamisele kuuluvat teavet saada haldusakti kujul.

§ 54

lg 3 kohaselt saadetakse dokument menetlusosalise soovil tema poolt näidatud menetlusposti aadressile. Käesoleval juhul ei ole vastustaja tõendanud ega näidanud, et kaebuse esitaja soovib suhelda, või et ta oleks suhelnud elektronposti vahendusel. Samuti on maksuhalduri jutt info dubleerimisest jätkuvalt pahatahtlik.

§ 54

lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaadeldes korralduse näidet, nähtub, et korraldus anti 21.09.2010. Nähtuvalt postitamisteatisest (lisatud) on kiri postitatud 22.09.2010.

§ 50

lg 1 kohaldatakse tähtaja arvutamisel Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) vastavaid sätteid. TSÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt algab

§ 54

lg 6 toodud tähtaeg, mille kohaselt loetakse registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest. Seega algab tähtaja kulgemine

1. septembrist ja kaebuse esitajale loetakse kiri kätteantuks 28.09.2010 aastal. Kaevatavas korralduses antakse korraldus ilmuda kohale 27.09.2010, seega üks päev varem kui kiri loetakse seaduse kohaselt kätteantuks. Vastustaja väited elektronkirjaga dubleerimisest on mõttetud, asja venitavad, ja kohut eksitavad. Seega puudub ka vajadus kontrollida vastustaja poolt punktis 1.
2. toodud asjaolu – reaalset kättesaamise ajahetke, kuna seadus loeb kirja kätteantuks 5 päeva möödumisel. Vastuse punktis 1.
3. toob vastustaja esindaja pahatahtlikult välja asjaolu, et maksuhaldur saada nõuda korduvat teavet. Vastustaja on väitnud eelnevalt, et ta on igati täitnud seadust ja edastanud kaebuse esitajale korraldused vastavalt seadusele, s.h. viidates asjakohatult nõukogu liikmele kättetoimetamist käsitlevale Riigikohtu lahendile. Nüüd on vastustaja omaks võtnud kaebuse esitaja seisukoha ja toob välja hoopiski sisemised protokollid, mida pole eelnevalt esitatud, ja kus vastustaja väidab, et kaebuse esitaja on lubanud vastuse konkreetsele küsimusele justkui meili teel edastada. Samas ei saa sellisel järeldusel olla igikestvat jõudu ja tagajärge. Kui kaebuse esitaja võis sellisel seisukohal ka olla, siis hiljem on ta tulenevalt hilisemast maksuhalduri esindaja pahatahtlikkusest ning ebapädevast ja ebaseaduslikust käitumisest andnud väga selge signaali, et ta ei suhtle muul viisil kui ainult seaduses lubatud viisil, s.t. maksumaksjale saadetakse kirjalikult motiveeritud korraldus. Maksuhalduri esindaja toob pahatahtlikult välja väited järgnevalt “Sellise järelduse võib teha juba ka seetõttu, et 13.09.2010 läbi viidud menetlustoimingu käigus (13.09.2010 protokoll) vastas kaebuse esitaja kolmele esimesele esitatud küsimusele põiklevalt, lubades hiljem vastused edastada maksuhaldurile e-posti teel, mida ta siiski hiljem ei teinud. Protokollist nähtuvalt olid ka järgnevatele küsimustele antud vastused üldsõnalised ja ebamäärased, mistõttu pidi kaebuse esitaja juba 13.09.2010 seletuse andmisel mõistma, et varem või hiljem tuleb tal 13.09.2010 antud ebamääraseid vastuseid maksuhaldurile ka sisuliselt täpsustada. Sellest tulenevalt on vastustaja hinnangul seletatav ka kaebuse esitaja ootamatu meelemuutus maksuhalduriga edaspidise suhtluskanali valimisel, s.o pärast maksuhalduri poolt 16.09.2010 edastatud e-kirja.” Sellisele seisukohale on võimalik jõuda ainult sündinud ja ebapädeval bürokraadil. Tänapäeval on ametnikule antud väga suur voli, mis erafirmas võrduks juhi ametikohaga. Maksuhaldur ütleb kuidas on õige äri ajada ja kellega tuleb äri ajada. Samas ei saa erasfääris kunagi juhiks nii ebapädev inimene, kes ei suuda loogiliselt ja usutavalt oma seisukohta väljendada. Eeltoodust tulenevalt on ka bürokraadi seletus omapärane omanäoliste seas ja ei peaks kuuluma maksuametist väljasaatmisele. Maksuhalduri arvates on sellised tähelepanekud ja 3 järeldused normaalsed, kuid sellised tähelepanekud ja mõttevälgatused peaks jääma nende seinte vahele kus on nende koht, s.t. sinna kus neid luuakse. Vastus ja tõde peitub asjaolus, et maksuhaldur kontrollib raamatupidamist ja käibemaksu tasumist kalendrikuude kaupa. Kui me räägime keskturul seene ja kurgi müümisest siis on selge, et täna osteti ja homme müüdi. Kui me räägime käivetest üle 10 miljoni eesti krooni kuus ja ühest tehingust mis on 1 kuni 2 miljonit, siis tehakse tavaliselt leping ühes kuus ja ligikaudu 6 kuud varem kui esitatakse arve. Sel põhjusel on tavaliselt kergem anda vastus kontoris, sest minnes maksuhalduri juurde peab lisaks koopiatele võtma ammendava vastuse andmiseks kaasa ka viimaste kuude raamatupidamisdokumentatsiooni. Tundub suhteliselt lihtne lause, kuid kui ühe kuu kohta on keskmiselt 1.5 A4 kausta pabereid siis peab kaasa võtma keskmiselt 5 kuu dokumendid, ehk siis 7.5 A4 kausta, kus on lossimispaberid, arved, tollideklaratsioonid, üleandmise aktid, lepingud etc. Kaebaja ei pea maksuhalduriga meili teel suhtlust vaid soovib, et maksuhaldur esitab talle kirjaliku motiveeritud otsustuse kas siis korralduse või otsuse näol seaduses toodud tähtaegadel. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et kuna maksuhalduriga suhtlemine on väga tähtis siis on vajalik olla kindel, et kirjad jõuavad kohale. Samas on elektronsüsteemid ja e-riik suht ebakindel andmete säilitamise ja saamise osas, seega on maksuhalduriga suhtlus kirja teel igati kindlam kui elektronposti vahendusel. Kaebuse esitaja ei oska midagi öelda seoses elektronkirjavahetusega, sest ta ei ole kunagi pidanud ja ei kavatse maksuhalduriga elektrooniliselt kirjavahetust pidada. Hoolimata pikast selgitusest ei ole mitte ükski maksuhalduri esindaja siiani toonud tõendina välja maksumaksja esindaja e-kirja maksuhaldurile ja selget nõustumist pidama ekirjavahetust. Vastustaja sellekohane seisukoht on tõendamata. Vastustaja viide, et kaebuse esitaja ei ole täitnud 04.08.2010 korraldust nr 12.2-3/5592-1 on pahatahtlik – vastustaja on andnud sellekohase maksuotsuse, järelikult on vastustaja teinud kõik vajalikud toimingud. Maksuhalduri esindajal on probleeme mõistetest arusaamisega. Nii väidab vastustaja: “vastustaja hinnangul on kaebuse esitaja võtnud ka ekslikult tähtpäeva arvutamise aluseks 23.09.2010 kuupäev, jättes tähelepanuta, et korraldus väljastati 21.09.2010” saamata aru asjaolust, et korralduse peal on koostamise kuupäev, mitte korralduse väljastamise kuupäev. Korralduse väljastamise kuupäev on teatavasti ümbrikul. Vastustaja väited reaalse vaidluse olemasolust ei põhine seadusel ja on otsitud. Nii ei saa avaliku võimu teostamisel tugineda hiljem ja enne asjaolule, et sisuliselt ei ole vaidlust. Maksuhalduri esindaja ei saa anda hinnangut kaebuse esindaja hõivatusele, vaid peab lähtuma seaduses toodud tähtaegadest. Kaebuse esitaja juhib kohtu tähelepanu asjaoludele millest tulenevalt loeb vastustaja 21.09.2010 korralduse nr 12.2.-3/5592-6 andmise kehtiva õiguse kohaselt ning nii formaalselt kui materiaalselt õiguspäraseks. Kaebuse esitaja üritas neid üles lugeda, kuid nendeks on terve viimane lõik vastustaja vastuses, mis iseenesest juba näitab, et korraldus on poolikult motiveeritud. Viimases lõigus toob vastustaja välja asjaolud, et ta ei ole justkui korduvat teavet nõudnud, kuid samas ei too ta välja ka mitte ühtegi asjaolu, mis õigustaks uuesti kaebuse esitaja kohalekutsumist maksuhalduri juurde. Vastustaja on omaks võtnud, et ta on küsinud korduvaid küsimusi, viimases lõigus asub ta ka seisukohale, et ta võibki küsida erinevatel meetoditel erinevaid küsimusi, kuid siiski ei ole vastustaja põhjendanud, miks peab nende korduvate küsimuste jaoks maksumaksja uuesti minema maksuhalduri juurde. Viimasest lõigust kumab välja maksuhalduri esindaja mõtteviis – “Samas on vastustaja seisukohal, et vastustajale ei saa ette heita tõendite kogumise reeglite rikkumist, kuna keelatud ei ole seletuste võtmisel (mida veel ei ole toimunud) küsimuste esitamine erinevates dokumentides ja õigusvastane ei oleks ka see, kui maksuhaldur paluks analoogilistele küsimustele vastata korduvalt, või et küsimuste sõnastus või järjekord seejuures varieerub.” Kaebuse esitajale tundub, et nimetatud lõik näitab, et maksuhaldur ei teosta haldust vähem koormaval viisil ja ei ole mingilgi määral näidanud, et ta oleks selleks võimeline. Sest hoolimata

§-st 54 lg 2, mis ütleb, et juriidilistele isikutele saadetakse dokument registrisse kantud aadressile ja hoolimata

§-st 46, mis ütleb, et maksuhaldur annab seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte, nähtub maksuhalduri vastusest, et maksumaksja püütakse kinni ja kaebuse esitajale edastatakse informatsiooni nii telefoni teel, meili teel, kirja teel, kohale kutsutuna kohal olles või ka muul viisil, kuid mitte ainult seaduses sätestatud 4 järgides. Kui maksumaksja esindaja on kinnitanud, et talle ei meeldi eeltoodud alternatiivsed viisid aktiivse suhtlemise jaoks, siis tuuakse välja väriseva käega antud väljapressitud seletustest kunagi lubadus vastata ühele konkreetsele küsimusele, mitte informatsiooni edastada, meili teel. Kaebaja taotleb vaidlustatud korralduse tervikuna tühistamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja selgitab oma vastuses kaebusele ja kaebaja täiendavatele seisukohtadele, et OÜ HH & SS on kaebuses teinud üldsõnalisi etteheiteid ning ei ole oma seisukohta sisus põhjendanud. Üksnes üldsõnaliste etteheidete tegemine ei võimalda kontrollida kaebaja poolt väidetud haldusorgani tegevuse õigusvastasust ja haldusakti tühisuse tuvastamist. PMTK jätab antud seisukoha kui ilmselt asjakohatu tähelepanuta. OÜ HH & SS on seisukohal, et korralduse täitmiseks ei ole antud mõistlikku tähtaega. PMTK selle väitega ei nõustu. Korraldus on isikule kohale toimetatud lihtkirjaga, seega pole võimalik kontrollida selle reaalset kättesaamise ajahetke isiku poolt. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et isik sai selle kätte hiljemalt 24.09.2010 nagu kaebuses väidetakse. PMTK selgitab, et isikule toimetati korraldus vahetult selle andmise järgselt ka e-posti aadressil sven@jurist.ee ehk siis info korralduse andmise kohta pidi isikule olema teada juba hiljemalt 22.09.2010, mitte 24.09.2010 nagu väidab kaebaja. Viidates eelmainitule ei ole korrektne kaebajal väide, et tal pole võimalik olnud korraldust tähtaegselt täita selle täitmiseks antud ebamõistlikult lühikese tähtaja tõttu. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebajal oli teadmine maksuhalduri soovitavast ning hiljem korraldusega nõutavast infost olemas juba 17.09.

1. Sellele viitavad maksuhalduri edastatud e-kirjad (16.09.2010 ja 21.09.2010), mille kättesaamist on isik ise möönnud. 17.09.2010 saab lugeda 16.09.2010 maksuhalduri e-kirja isikule kätte toimetatuks tulenevalt Riigikohtu praktikast. Riigikohus on lahendis 3-2-1-123-07 punktis 12 väljendanud seisukoha, millal tuleb lugeda e-posti teel edastatud teade kättesaaduks. E-postiga saadetud teate saab lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kolleegiumi arvates on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Interneti-püsiühendus või mitte. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Lisaks peab PMTK vajalikuks rõhutada, et maksuhaldur on dubleerinud isikule info edastamist, et kindlustada selle jõudmine maksukohustuslaseni. E-kirja teel kirjaliku korralduse sisu edastamine saab siinkohal teenida üksnes maksukohustuslase täiendava teavitamise eesmärki (näide maksuhalduri rakendatavast heast haldustavast). E-kiri jõuab adressaadini loetud minutite jooksul, maksukohustuslane saab seega kirjalikus korralduses sisalduva info kätte varem, kui see jõuaks posti teel tema tegevuskoha aadressil. See tagab maksukohustuslasele täiendava aja maksuhalduri edastatud infole reageerimiseks ning ühtlasi annab võimaluse täiendava aja jooksul koguda ning esitada need tõendid, mis tõestavad maksukohustuslase positsiooni. E-kirja mitte jõudmisel adressaadini edastatakse loetud minutite jooksul veateade, et e-kirja ei õnnestunud kohale toimetada (e-posti süsteemide ülesehitusest tingituna). Maksuhaldur selliseid veateateid e-kirja saatmisel maksukohustuslasele saanud ei ole. Maksuhalduri korraldus on täitmiseks kohustuslik. Kaebaja ei vabane nimetatud korraldusega nõutud informatsiooni esitamisest isegi juhul kui kohus peaks käesoleva korralduse tühistama. Maksukorralduse seadusest tulenevalt on PMTK-l õigus anda maksukontrollis informatsiooni saamiseks korraldusi. Menetlusökonoomikast lähtuvalt oleks kaebajal olnud võimalik esitada taotlus korraldusega pandud kohustuse täitmise tähtaja pikendamiseks ehk taotleda täiendavat tähtaega, millal oleks kaebajal reaalne korraldus täita. OÜ 5 HH & SS ei ole pidanud vajalikuks seda teha. Kaebaja väidab, et PMTK ei ole korraldust vajalikus ulatuses põhjendanud Maksuhaldur vaidleb kaebajale vastu. Riigikohus on
2. märtsi 2002 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-13-02 p-s 14 märkinud järgmist: Koormava haldusakti põhjendus peab sisaldama nii faktilist kui ka õiguslikku motivatsiooni. Faktilises motiveeringus peavad olema ära näidatud asjaolud, mis toovad kaasa akti aluseks oleva õigusnormi kohaldamise. Kolleegiumi hinnangul on ühtlasi oluline faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine, mis peab haldusakti adressaati ja aktiga tutvujat veenma, et juhtumi asjaolud koostoimes kohaldatavate õigusaktidega toovad tõepoolest kaasa just sellesisulise haldusotsustuse tegemise. Kui analüüsida OÜ-le HH & SS tehtud korraldust, siis seal on ära toodud korralduse tegemise õiguslik alus (

§ 60lg 1).

Samuti on korralduses esitatud need faktilised asjaolud, mille tarvis haldusakti kohustavat iseloomu on tarvis rakendada. Korralduse lõigus 3 ja 4 on faktiline ja õiguslik motivatsioon omavahel loogiliselt seotud ning isikule on pandud konkreetne kohustus esitada

1. a juuni ja juuli majandustehingute kohta informatsioon. Maksuhaldur on seisukohal, et vaidlustatud korraldus on adressaadi jaoks selge ja üheselt mõistetav. Mööda ei saa minna ka asjaolust, et kui kohus peaks tõesti leidma, et maksuhalduri väljastatud haldusaktis esinevad vead, siis kas HMS § 58 tõttu võiks puududa alus tühistamiseks. Ainuüksi menetlus- ja vorminõuetele viidates ei ole võimalik õiguspärase haldusakti tühistamist taotleda. OÜ HH & SS hinnangul ei saa maksuhaldur nõuda korduvalt teavet. OÜ HH & SS käsitlus korduva teabe nõudmise osas on meelevaldne. Maksuhaldur ei nõua 21.09.2010 korraldusega nr 12.2-3/5592-6 sama teavet, mida on nõutud 04.08.2010 korraldusega nr 12.2-3/5592-1 (lisa 3). Nimetatu on kergesti tuvastatav võrreldes kahte korraldust, mis maksukontrollimenetluses on kaebajale antud. Käsitledes kaebaja väidet, et miks ei teosta maksuhaldur avalikku ja riiklikku võimu vähem koormaval viisil, siis maksuhaldur on seda teinud. Kaebaja ei ole soovinud antud vormis maksuhaldurile kaasa aidata, vaid on soovinud korralduse väljastamist. Väita nüüd kaebuses, et maksuhaldur on lähtunud isikule ilmselgelt koormavast võimalusest ning isiku suhtes ei ole kohaldatud vähemkoormavat menetlustoimingut on pahatahtlik. PMTK rõhutab, et 21.09.2010 korraldus nr 12.2-3/5592-6 on faktiliselt ja õiguslikult motiveeringult õiguspärane ja täimiseks kohustuslik. Käesoleva ajahetke ehk 15.11.2010 seisuga ei ole OÜ HH & SS antud korraldust veel täitnud. PMTK viitab siinkohal Haldusmenetluse seadusele, mille § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni. Täitmiseks on kohustuslik ka õigusvastane, kuid kehtiv haldusakt. Haldusakti õigusjõu lõpetamiseks on vajalik selle kehtetuks tunnistamine, tulenevalt HMS § 60 lg 1 ja § 61 lg
2. Nimetatut on rõhutanud ka Riigikohus oma 13.11.2008 aasta lahendis nr 3-3-1-26-08 ning 12.10.2009 lahendis nr 3-3-1-50-
3. Käesoleval juhul on ainuvõimalik lähtuda käsitlusest, et tegemist on kehtiva haldusaktiga. Kaebaja ei ole seniajani suutnud esitada ja tõendada oma seisukohta, et PMTK 21.09.2010 korraldus nr 12.2-3/5592-6 on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane. Vastuseks kaebuse esitaja 07.02.2011 esitatud väidetele märgib vastustaja, et kuigi kaebuse esitaja väidab oma 07.02.2011 vastuse p-s 3, et ei ole mitte ühtegi meili saanud, siis 24.09.2010 kaebuse I osas p-s 3 kinnitab kaebuse esitaja vastupidist, nimelt et on saanud revidendilt 16.09.2010 küsimused meilile. Seega teadis kaebuse esitaja juba 16.09.2010 väga hästi, milliseid sisulisi küsimusi maksuhaldur vaidlustatud korralduse raames kaebuse esitajale 27.09.2010 esitada soovib juhul, kui ta oleks korralduses nimetatud ajal maksuhalduri juurde ilmunud. Vastustaja on veendunud, et ilmselt valmistasid eelnevalt e-postiga 16.09.2010 kaebuse esitajale edastatud küsimused tõenäoliselt ebamugavust või kimbatust nendele vastamisel, mistõttu soovis kaebuse esitaja usutavasti nendele vastamisest hoiduda. Sellise järelduse võib teha juba ka seetõttu, et 13.09.2010 läbi viidud menetlustoimingu käigus (vt lisa 13.09.2010 protokoll) vastas kaebuse esitaja kolmele esimesele esitatud küsimusele põiklevalt, lubades hiljem vastused edastada maksuhaldurile e-posti teel, mida ta siiski hiljem ei teinud. Protokollist nähtuvalt olid ka järgnevatele küsimustele antud vastused üldsõnalised ja ebamäärased, mistõttu pidi kaebuse esitaja juba 13.09.2010 seletuse andmisel mõistma, et varem või hiljem tuleb tal 13.09.2010 antud ebamääraseid vastuseid maksuhaldurile ka sisuliselt täpsustada. Sellest tulenevalt on vastustaja hinnangul seletatav 6 ka kaebuse esitaja ootamatu meelemuutus maksuhalduriga edaspidise suhtluskanali valimisel, s.o pärast maksuhalduri poolt 16.09.2010 edastatud e-kirja. Seega on 13.09.2010 maksuhalduri poolt protokollitud (vt lisa 13.09.2010 protokoll), s.h maksukohustuslase poolt maksuhaldurile teatatud eposti aadressi (sven@jurist.ee) nimetamine kaebuse esitaja poolt oma 07.02.2011 seisukohas nn suvaliseks, vastustaja hinnangul meelevaldne, kuna just nimetatud toimivat kontakti on kaebuse esitaja seaduslik esindaja 13.09.2010 maksuhaldurile ise, koos oma teiste kontaktandmetega nimetanud. Vastustajal puudub alus kahelda 13.09.2010 esitatud andmete õigsuses, sest oma 24.09.2010 kaebuse I osa p-s 3 kinnitab kaebuse esitaja jätkuvalt, et on saanud revidendi küsimused 16.09.2010 meilile, mistõttu ei saanud kaebuse esitajale olla teadmata ka 27.09.2010 kl 9:00 toimuma pidanud kohtumise eesmärk, sest kaebuse esitaja enda initsiatiivil ta enam alates 21.09.2010 küsimustele e-kirja teel vastata ei soovinud. See ei tähenda aga asjaolu, et 27.09.2010 toimuma pidanud kohtumise eesmärk kaebuse esitajale 21.09.2010 või hiljem, s.o kaebuse esitamise ajal 24.09.2010 teadmata oli, kuna nõutava teabe sisu olid kaebuse esitaja valduses juba enne (16.09.2010) korralduse andmise hetke. Eeltoodust võib seega vastustaja hinnangul järeldada, et kaebuse esitajal oli piisavalt aega 27.09.2010 esitatavatele küsimustele omapoolsete vastuste koondamiseks, mistõttu leiab vastustaja, et 21.09.2010 väljastatud korralduse täitmiseks antud 7päevane ajavahemik korralduse täitmise tähtpäevani oli ka üldlevinud praktikat arvestades mõistlik, mis ei rikkunud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Vastustaja täpsustab, et 13.09.2010 protokollist nähtuvalt on kaebuse esitaja teavitanud maksuhaldurit tema toimivatest kontaktandmetest ja mida kaebuse esitaja oma 24.09.2010 kaebuse I osa p-s 3 ja kaebuse edastamise e-kirjas 24.09.2010 on kohtule ja vastustajale ka kinnitanud. Samas on just kaebuse esitaja ise 13.09.2010 protokollist tulenevalt, avaldanud soovi edastada teavet ja dokumente maksuhaldurile eposti teel (vastupidiselt kaebuses märgitule) ning olukorras, kus maksuhaldur hiljem saadab maksukohustuslasele tema protokollitud lubadustele meeldetuletuse 16.09.2010 ka e-postiga, täpsustades lisaks ka teisi vajalikke aspekte, mida kaebuse esitajal tulnuks täiendavalt selgitada, on vastustaja seisukohal, et ei saa nõustuda kaebuse esitaja väidetava kaasaaitamiskohustuse nn perfektse täitmise väitega olukorras, kus 13.09.2010 selgituste andmisel lubab kaebuse esitaja esmalt vastused saata e-postiga, kuid hiljem sellest keeldudes nn uue korralduse vajalikkuse ettekäändel, jätab oma kohustused siiski täitmata. Vastustaja hinnangul võib kaebuse esitaja käitumist lugeda pigem pahatahtlikuks ja

§-s 56 sätestatu rikkumiseks, sest kaebuse esitaja järgnevat käitumist analüüsides võib jõuda järelduseni, et kaebuse esitajal ei olnudki plaanis 13.09.2010 e-posti teel maksuhaldurile lubatud küsimustele vastata, kuna esialgset 04.08.2010 korraldust nr 12.2-3/5592-1 ei ole kaebuse esitaja tänaseni lõpuni täitnud, s.o 13.09.2010 protokollis märgitud esimese kolme küsimuse vastuse osas. Kaebuse täienduses juurdleb kaebuse esitaja veel

§ 54

lg-s 6 sätestatud lihtkirja kättesaamise tähtaegsuse üle (vastustaja hinnangul on kaebuse esitaja võtnud ka ekslikult tähtpäeva arvutamise aluseks 23.09.2010 kuupäeva, jättes tähelepanuta, et korraldus väljastati 21.09.2010), jättes samas tähelepanuta asjaolu, et reaalselt selle üle sisulist vaidlust ei ole, kuna 24.09.2010 kaebuse I osa p-s 5 on kaebuse esitaja juba kinnitanud, et sai vaidlustatud korralduse faktiliselt kätte 24.09.2010. Seega oli vastustaja hinnangul kaebuse esitajal tegelikult võimalik mõistlikul ajavahemikul (24.09.2010 kuni 27.09.2010) oma tööd ümber korraldada selliselt, et vaidlustatud korralduse täitmiseks näidatud ajal ja kohta kohale ilmuda, kui ta seda soovinuks, sest vastasel juhul tulnuks kaebuse esitajal esitada maksuhaldurile

§ 50kohane taotlus vastava põhjendusega.

Eeltoodust tulenevalt saab vastustaja vaid järeldada, et kaebuse esitajal puudus sisuline põhjus menetlustähtaja pikendamiseks, kuna kaebajale 16.09.2010 e-postiga edastatud küsimustele mittevastamise soov, ei saa selliseks põhjuseks vastustaja hinnangul lugeda. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et korraldust on vajalikul määral põhjendatud, sealjuures on kaebuse esitajale eelnevalt edastatud e-postiga ka küsimused, millele kaebuse esitajal tulnuks tema soovil 27.09.2010 maksuhalduri ametiruumides vastata, mitte enam e-posti vahendusel. E-postiga ning vaidlustatud korralduse alusel nõutavat teavet ei saa pidada ka kaebuse esitaja poolt edastatavaks korduvaks teabeks, kuna käesoleva vastuse koostamise hetkeni ei ole kaebuse esitaja 7 maksuhaldurile ka 13.09.2010 lubatud ja 04.08.2010 korralduse alusel nr 12.2-3/5592-1 küsitud teavet täies mahus edastanud. Samas on vastustaja seisukohal, et vastustajale ei saa ette heita tõendite kogumise reeglite rikkumist, kuna keelatud ei ole seletuste võtmisel (mida veel ei ole toimunud) küsimuste esitamine erinevates dokumentides ja õigusvastane ei oleks ka see, kui maksuhaldur paluks analoogilistele küsimustele vastata korduvalt, või et küsimuste sõnastus või järjekord seejuures varieerub. Kuna kaebuse esitaja sai vaidlustatud korralduse kätte faktiliselt 24.09.2010 ja nimetatud teave edastati kaebuse esitaja seaduslikule esindajale eelnevalt ka 21.09.2010 telefoni teel ning eelnevalt oli kaebuse esitajal olemas ka e-postiga edastatud informatsioon 27.09.2010 vastustaja poolt küsitavate küsimuste kohta, siis puudus kaebuse esitajal vastustaja hinnangul reaalne takistus vaidlustatud korralduse täitmiseks korralduses nimetatud ajal, kohas või info osas, mistõttu peab vastustaja kaebuses toodud põhjendusi korralduse täitmise võimatuse, korralduse põhjendatuse puudulikkuse või korralduses antud tähtaja ebamõistlikkuse ettekäändel otsituiks, kuna reaalne takistus korralduse täitmiseks kaebuse esitajal faktiliselt puudus. Seetõttu on vastustaja kokkuvõttes seisukohal, et kaebuse esitajale 21.09.2010 väljastatud korraldus nr 12.2-3/5592-6 on antud kehtiva õiguse kohaselt ning on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja Tollikeskuse (PMTK) 21.09.2010 korraldusega nr 12.23/5592-6 kohustati OÜ HH&SS andma teavet 2010 juunis-juulis raamatupidamises kajastatud tehingute kohta. Maksuhaldur kutsus OÜ HH&SS esindusõiguslikku isikut teabe andmiseks maksuameti ametiruumidesse 27.09.2010 kell 09.00. Korraldus toimetati OÜ-le HH&SS kätte posti teel lihtkirjana, nagu kaebaja on seda soovinud, ning krüpteeritult juhatuse liikme Sven Soesoni eposti aadressil sven@jurist.ee. Korraldus jäi täitmata ning äriühingu esindaja maksuhalduri juurde määratud ajaks ei ilmunud ega taotlenud ka korralduse täitmise tähtaja pikendamist, sh uue aja määramist. Kaebaja väitel korralduse täitmise tähtaeg oli ebamõistlikult lühike ja liigselt koormav maksumaksja jaoks. Kaebaja väidab, et saades korralduse kätte 24.09.2010, jäi kaebajale väga vähe aega oma tööd ümber korraldada selleks, et minna maksuhalduri vastuvõtule 27.09.2010. Kohus selles kaebajaga ei nõustu. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2011 otsuses haldusasjas nr 310-633 ringkonnakohus märgib järgmist:„/…/Olukorras, kus kaebaja sai faktiliselt teabe/dokumentide esitamiseks antud korralduse kätte 03.12.2009 ja vajas korraldusega pandud kohustuse täitmiseks lisaaega, oli tal õigus ja võimalus taotleda

§ 61

lg 3 ja § 50 alusel kohustuse täitmise tähtaja pikendamist/…/“(selles asjas jäeti kaebaja postkasti teade tähtkirja saabumise kohta 01.12.2009). Käesolevas asjas kohus leiab, et kaebajal oli piisavalt aega oma tööasjade ümberkorraldamiseks selleks, et määratud ajal minna maksuhalduri juurde nõutud teabe esitamiseks. Menetletavas haldusasjas juhul, kui äriühingu esindaja mingil põhjusel ei saanud määratud ajaks ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse, siis oli tal tulenevalt Maksukorralduse seaduse (

) §-st 60 lg 6 ja §-st 50 õigus ja võimalus taotleda maksuametilt kohustuse täitmise tähtaja pikendamist. Korralduse lõpus on pädeva ametniku kontaktandmed olemas: telefoninumber, e-posti aadress. Kaebaja esindajal oli võimalus kas helistada või saata e-kiri, et kokku leppida uus aeg. Telefoni teel ja elektrooniliselt ametnikuga suhtlemine on kiire, mugav ja efektiivne vahend operatiivselt suhtlemiseks. Posti teel asutusega suhtlemine on aeganõudvam protseduur kui seda on telefoni või elektroonilisel teel suhtlemine. Kaebaja esindaja ei ole kohtule väitnud, et tal puuduks 8 telefoni või interneti kasutamise võimalus. Kaebaja esindaja väitel 21.09.2010 teavitas ta maksuhalduri esindajat, et ta ei soovi elektronposti teel menetlusdokumentide kättetoimetamist ning soovib nende toimetamist ettevõtte asukohta kirja teel. 22.09.2010 saatis maksuhaldur korralduse teabe saamiseks lihtkirjaga, mille kaebaja esindaja sai enda kinnitusel kätte 24.09.2010.

§ 54

lg 6 ütleb, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesoleval juhul saatis maksuhaldur korralduse välja nii posti teel lihtkirjana kui ka krüpteeritult e-kirjaga. Kaebaja esindaja ise väidab, et sai reaalselt korralduse posti teel kätte 24.09.2010, seega piisava ajavaruga, mis võimaldas tal korraldust tähtaegselt täita, kaebaja pool ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kaebaja esindaja poolt kohustuse täitmine oleks olnud takistatud objektiivsetel asjaoludel.

§ 46

lg 2 kohaselt haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud.

§ 60

lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Lõikes 2 öeldakse, et isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel. Lõike 6 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt §-le 50.

§ 11

lg 2 sätestab, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega. Kaebuse esitaja arvates maksuhaldur on oma õiguse teabe nõudmiseks 2010 juuni- ja juulikuu osas realiseerinud ning maksuhaldur ei saa nõuda korduvat teavet. Kohus selle väitega ei nõustu. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhaldur ei nõua kaebajalt sama teavet, mida on nõutud PMTK 04.08.2010 korraldusega nr 12.2-3/5592-1, milles võib veenduda kahe korralduse sisu võrdlemisel (korralduses nr 12.2-3/5592-1 nõutakse dokumentide esitamist maksustamisperioodi 2010 juuni kohta, korralduses nr 12.2-3/5592-6 teavet 2010 juunis ja juulis raamatupidamises kajastatud tehingute kohta). Maksuhalduri korralduses antud kohustuse täitmine on kohustuslik. Kaebaja esindaja ei ole menetletavas haldusasjas tõendanud kohtule, et ta oleks täiel määral kohustuse nõutava teabe esitamiseks täitnud või et selle kohustuse täitmata jätmine oleks olnud tingitud objektiivsete takistuste olemasolust. Kohus leiab, et kaevatav korraldus on piisavalt motiveeritud, oma sisult selge ja arusaadav ning puudub alus selle tühistamiseks (korraldusega maksuhalduri ametiruumidesse ilmumiseks määratud tähtaeg on möödas). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et korralduses antud kohustus teabe andmiseks 2010 juunis ja juulis raamatupidamises kajastatud tehingute kohta kehtib kuni selle täitmiseni (maksuhaldur võib määrata uue tähtaja kohustuse täitmiseks või kohustuse täitmata jätmise eest määrata sunniraha). 9 Kohus ülalöeldut kokku võttes asub seisukohale, et kaebuses toodud põhjendused ei ole piisavad kaebaja nõude rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 10