Obsah (8)

§ 394§ 442§ 467§ 407§ 444§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2011, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Tsiviilasja number 2-11-

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

hagile. 1 Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15.98 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 23.03.2011 esitas Placet Group OÜ Viru Maakohtusse hagi N G` vastu põhivõlgnevuse, viivise ja intressi, s.o. kokku summas 255.64 euro nõudes. Hagiavalduse asjaolud 15.06.2010 sõlmisid hageja OÜ Placet Group ja kostja N G laenulepingu, mille alusel sai kostja 2000 krooni laenu ning kohustus laenu ja intressi summas 300 krooni tagastama hiljemalt 30.

2. Laenutaotluse esitamine kostja poolt toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning kostja kinnitas laenulepinguga nõustumist. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma laenu üldtingimustega. Laenu saamise järgmiseks tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Registreerumise kinnitamisega kinnitas laenutaotleja ühtlasi, et kõik tema poolt laenuandjale edastatud andmed on õiged ja kehtivad, tal puuduvad maksehäired ja tähtaegselt või nõuetekohaselt täitmata jäänud kohustused laenuandja või kolmandate isikute ees. Hageja poolt rahuldati kostja laenutaotlus 15.06.2010 ja laenusumma kanti kostja kontole panga maksekorraldusega üle. Kostjale oli saadetud e-posti teel vastavasisuline kinnitus koos arvega. Seega oli laenuleping sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 15 kalendripäeva – 30.06.2010 ja tagastamisele kuuluvaks summaks 2300 krooni (2000 krooni laenusumma ja 300 krooni käsitlemise kulu e. intress). Laenu tagastamise tähtpäevaks ei ole kostja laenu intressidega nõuetekohaselt tagastanud, samuti ei ole reageerinud laenuandja korduvalt tehtud meeldetuletustele. Kostja tegevusetusest tulenevalt esitas hageja kostja vastu nõude maksekäsu kiirmenetluse korras ja tasus ka avalduselt riigilõivu summas 750 krooni. Kohus jättis 03.10.2011 määrusega maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikule materjalide kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata. Hagiavalduse esitamise seisuga on muutunud sissenõutavaks põhisumma 127.82 eurot. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja 94 sätestatule on hageja hagiavalduses esitanud ka viivisnõude. Viivise määraks on lepingu üldtingimuste kohaselt kokkulepitud intressimäär , s.o. 300 krooni ehk 19,17 eurot. Viivise määraks on vastavalt (19,17 : 15) = 1,28 eurot päevas iga viivitatud päeva eest ning perioodil 01.07.2010 kuni 22.03.2011 oleks põhinõudelt arvestatavaks viiviseks 337.92 eurot. Hageja on piirdunud viivisnõudega summas 108.65 eurot. Hageja tugineb hagi õiguslikul põhjendamisel veel VÕS § 402, 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6 ning § 113 ja 94 lg 1 sätestatule. Hagi tõendamiseks on hageja hagiavaldusele lisanud ärakiri maksekorraldusest laenusumma ülekande kohta, laenutaotlus, laenulepingu üldtingimused, laenu kinnitus, maksehäireregistri raport, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, menetluskulude nimekiri. 2 II. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega hageja nõudele vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest

§ 407

kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja elukoha aadressile (xxxx) ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kätte antud kostjale isiklikult 02.04.2011. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 22.04.2011.

§ 394

kohaselt peab hagile vastuse esitamise tähtaeg materjalide kättetoimetamisel olema vähemalt 14 päeva ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,

§ 407

lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagiavalduses on nõuet õiguslikult põhjendatud. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingut. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt kui kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist, mille nõudmise korra ja alused sätestavad VÕS § 113 ja 94. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hageja poolt hagiavalduses märgitud nõude ulatuses, s.o. summas 255.64 eurot, s.o 3999.90 krooni, millest põhivõlgnevus on 127.82 eurot (1999.95 krooni), viivisvõlgnevus 108.65 eurot (1700 krooni) ja intress 19.17 eurot (299.95 krooni). 3 Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulusid tõendavad dokumendid, milleks on vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1000 krooni (63.91 eurot) ja õigusabikulud vastavalt ITM Inkasso OÜ arvele 22.03.2011 - summas 60 eurot, s.o. kokku 123.91 eurot). Kohus juhindus otsuse tegemisel

§ 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 27. 27. mail 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 4