Haldusasi nr 3-10-1043 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 11.04.2011.a Tallinn Haldusasja number 3-10-1043 Haldusasi A.A.i kaebus Kaitseväe Staabi- ja Sidepataljoni 24.03.2010.a käskkirjale nr 83P „Distsiplinaarkaristuse määramine” Asja läbivaatamise kuupäev 22.03.2010.a Menetlusosalised Kaebaja A.A. Vastustaja Kaitseväe Staabi- ja Sidepataljon, esindaja Kristiina Valgi-Kopti RESOLUTSIOON Jätta A.A.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kaitseväe Staabi- ja Sidepataljoni (SSP) staabiülem-pataljoniülema asetäitja pataljoniülema ülesannetes 24.03.2010.a käskkirjaga nr 83P „Distsiplinaarkaristuse määramine” kohaldati Kaitseväe Peastaabi (KVPS) staabikaitseteenistuse I saabikaitsegrupi grupiülem, vanemseersant A.A.i suhtes kaitseväe distsiplinaarseaduse (KVDS) § 15 lg 2 p 1 alusel teenistusalase käsu süülise täitmata jätmise eest distsiplinaarkaristust vali noomitus (käskkirja p 1; tl 39p-40p). Käskkirjast nähtub järgmine: „vanemseersant A.A. jättis 110900MAR10 süüliselt täitmata oma vahetu ülema, vanemseersant Henry Ley teenistusalase käsu, osaleda kaitseväelase varustuse kontrollis, mida viis läbi pataljoniülem, major Veikko Kannel’i käsul pataljoniveebel, staabiveebel Vahur Hanko ning millel osalemine oli kohustuslik kõikidele pataljoni kaitseväelastele. Vanemseersant A. ei teatanud oma vahetule ülemale ka takistavatest asjaoludest. Vahetu ülema, vanemseersant Ley käsule, kirjutada teenistusalase käsu täitmata jätmise kohta seletuskiri vaidles, vanemseersant A. vastu ning teatas, et tema seletuskirja ei kirjuta, lõpuks siiski kirjutas. Oma 11MAR10 seletuskirjas kirjeldab vanemseersant A., et ei võtnud osa varustuse kontrollist, kuna vanemseersant Ley oli andnud talle käsu osaleda 11MAR
- Pärast vahetust on temale ette nähtus puhkeaeg ja ilmnes isiklik erakorraline vahejuhtum isiklikus elus ning ei saanud kontrollist seetõttu osa võtta. Vanemseersant A. 110900MAR10 varustuse kontrollist puudumine tema alaealise lapse haigestumise tõttu olnuks vabandatav juhul, kui ta oleks takistavast asjaolust eelnevalt teavitanud oma vahetut ülemat, vanemseersant Ley’d. Ekslik on vanemseersant A.’i arvamus, et pärast teenistustoimkonna lõppu ei ole tal kohustust täita oma vahetu ülema teenistusalaseid käske. Varustuse kontrolli aeg, 110900MAR10 sai vanemseersant A.’ile vahetu ülema poolt määratud seetõttu, et asjaosaline ise ei avaldanud soovi teiseks kontrolli ajaks, samuti ei teavitanud, et talle määratud aeg ei sobi. Pataljoniülema käsk, viia läbi kaitseväelaste varustuse kontroll, oli aga täitmiseks kohustuslik kõikidele pataljoni kaitseväelastele, sh vanemseersant A.’ile. Vanemseersant A.A.’i tegevus on kvalifitseeritav distsiplinaarsüüteona § 8 lg 1 alusel, mille kohaselt kaitseväelase distsiplinaarsüütegu on seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmata jätmine või nende mittekohane täitmine”.
- A.A. esitas 23.04.2010.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles arvestades 22.03.2011.a täpsustust (tl 72), taotleb SSP staabiülem-pataljoniülema asetäitja pataljoniülema ülesannetes 24.03.2010.a käskkirja nr 83P „Distsiplinaarkaristuse määramine” p 1 tühistamist. Kohus võttis kaebuse menetlusse 17.05.2010.a ja tunnistas vastustajaks SSP (tl 15). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebuses leitakse, et süüdistus on arusaamatu. Kaebaja tööaeg on 24-tunni põhine ja graafikujärgne ning kokkuvõtlikult on kaebaja igakuised töötunnid täis. Kõik ületunnid tuleb vormistada käskkirjaga. Kuna kaebaja sai oma lapse haigestumisest teada alles toimkonna lõppemisel, siis ei olnud tal võimalik sellest eelnevalt vanemseersant Henry Leyd teavitada. Käskkirjas ei ole määratletud, millisest seadusest või määrusest distsiplinaarsüüteo paragrahv pärineb. Vanemseersant H. Ley ei ole arvestanud kaebaja õigust puhkeajale töölepingu seaduse § 51 lg 5 alusel. Distsiplinaarmenetlus ei vasta seadusele, kuna juurdlusmaterjal on puudulik.
- Vastustaja palub jätta kaebuse täielikult rahuldamata. Vastustaja leiab, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kaitsevägi on toiminud õiguspäraselt kohustades kaebajat osalema kaitseväelasele kohustuslikul varustuse kontrollil tema 2010.a esimese kvartali väljatöötamata töötunni ajal, mille eest on kaebajale teenistustasu välja makstud. Kaebajal oli piisav aeg ja võimalused valida endale sobivaim aeg varustuse kontrolliks ning ootamatult ilmenud takistuse korral teavitada sellest oma vahetut ülemat. Kaebus on põhjendamatu ja selle väited ei anna alust SSP 24.03.2010.a käskkirja nr 83P „Distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgnevatel põhjendustel halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. 5.1 Kaevatava haldusakti järgi seisneb kaebaja distsiplinaarsüütegu vahetu ülema teenistusalase käsu - osaleda 11.03.2011.a algusega kell 09.00 toimunud kaitseväelase varustuse kontrollis süülises täitmata jätmises (tl 39p, 75). Nimetatud käsk anti kaebajale KVPS staabikaitseteenistuse ülema vanemseersant Henry Ley poolt elektrooniliselt 04.03.2010.a (tl 47-47p, 77). Asjas puudub vaidlus, et kaebaja on jätnud kirjeldatud käsu täitmata (tl 72). 2 5.2 Kaebaja põhjendab käsu mittetäitmist tema alaealise lapse haigestumisega ning sellega, et käsu andmisel ei arvestatud kaebaja õigusega puhkeajale. Esiteks, on kaebaja väide, et käsu mittetäitmine oli tingitud tema alaealise lapse haigestumisest, paljasõnaline ja tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et tema alaealine laps oli kõnealusel ajal haigestunud. Teiseks nähtub asjas kogutud andmetest, et kaebajal oli piisavalt aega informeerimaks oma vahetut ülemust väidetavast erakorralisest asjaolust ja paluda temalt luba väeosast lahkumiseks. Nimelt puudub vaidlus, et kaebaja lõpetas toimkonna 11.03.2010.a kell 08.15 (st 15 minutit ametlikust lõpuajast varem) ja lahkus väeosast kell 08.25 (tl 74-75). Kuna kaebaja sai enda väitel lapse haigestumisest teada toimkonna lõpul (tl 3), jäi talle kuni varustuse kontrolli alguseni (kell 09.00) vahetu ülemuse informeerimiseks aega 45 minutit. Eeltoodud asjaolud viitavad kohtu hinnangul sellele, et käsu mittetäitmiseks oli tõenäoliselt muu põhjus. Kohtuistungil selgus, et puudub vaidlus ka selles, et kaebaja suhtes kohaldati ajavahemikul 01.01.2010.a kuni 31.03.2010.a summeeritud tööaja arvestust, kokku 304 töötundi, ning et kõnealuse toimkonna lõpuks sai kaebajal täis 303 töötundi (tl 74). Seega pole õige kaebuse väide, et kaebaja igakuised tööajatunnid olid toimkonna lõpuks täis. Õigus on kaebajal aga selles, et vaidlusaluses kaitseväelase varustuse kontrollis osalemisega, oleks ületatud seadusega kaadrikaitseväelasele kehtestatud töötundide arvu päevas. Nimelt sätestab kaitseväeteenistuse seadus (KVTS) § 168 lg 4, et kaadrikaitseväelase töötundide arv (teenistusülesannete katkestamatu täitmine) päevas ei või üldjuhul ületada 13 tundi, v.a selle paragrahvi lg-s 6 toodud juhtudel. Kaitseväelase varustuse kontrollis osalemist viidatud lõikes toodud loetelus ei sisaldu. Puudub vaidlus, et KVTS § 168 lg 6 p 2 alusel on kaebaja toimkonna pikkus 25 töötundi ning et kaitseväelase varustuse kontrollis osalemist toimkonna hulka ei arvata (tl 75). Seega olnuks kõnealuse toimkonna lõpuks (kell 08.30) kaebaja 25 töötundi täis, mistõttu osalemine kell 09.00 alanud kaitseväelase varustuse kontrollis ületanuks kaadrikaitseväelasele seadusega kehtestatud töötundide arvu päevas. Kohtu hinnagul on kaebajale 04.03.2010.a antud käsu näol osaleda 11.03.2010.a kell 09.00 algaval kaitseväelase varustuse kontrollis tegemist KVTS § 168 lg-s 4 sätestatud piirangu rikkumise tõttu keelatud käsuga KVTS § 34 lg 1 p 1 mõttes. 5.3 Käesolevas asjas tuvastatud asjaolu, et kaebajale 04.03.2010.a antud käsu näol osaleda 11.03.2010.a kell 09.00 algaval kaitseväelase varustuse kontrollis, oli tegemist keelatud käsuga KVTS § 34 lg 1 p 1 mõttes (vt p 5.2), ei vabastanud kaebajat nimetatud käsu täitmisest. Nimelt tuleb KVTS § 34 lg 2 kohaselt keelatud käsk täita. Selline kaitseväelase kohustus on Kaitseväe ülesannetest ja tema sõjaväelisest korraldusest tulenevat eripära arvestades põhjendatud, kuivõrd tagab Kaitseväe juhtimiseks vajaliku distsipliini. Ühtlasi sätestab KVTS keelatud käsu saajale sellest ettekandmise kohustuse (§ 34 lg 3). 5.4 Kuivõrd kaebajat karistati ühe madalaima karistusega, siis ei muuda karistamist õigusvastaseks ka asjaolu, et kaebajale ei olnud selle eelselt tagatud haldusmenetluse seaduse § 40 lg-s 1 sätestatud õigust olla enne haldusakti andmist ära kuulatud. Vastustaja seisukoht, et nimetatud õigus kaitseväe tegevteenistuses olevale kaitseväelasele üldse ei laiene on ekslik. Tegemist on osaga hea halduse põhimõttest, millega tuleb arvestada ka kaitseväelase distsiplinaarvastutusele võtmisel. 5.5 Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et SSP staabiülem-pataljoniülema asetäitja pataljoniülema ülesannetes 24.03.2010.a käskkirja nr 83P „Distsiplinaarkaristuse määramine” tühistamiseks vaidlustatud osas puudub alus.
- Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. 3 Indrek Paukštys Kohtunik 4