KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-10-57280 Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2011.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi T. P. (esindaja L. P. kaudu) hagi nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
- aprill 2011.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja esindaja L. P. ja kostja T. K. RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista kostjalt T. K.lt, IK *, elukoht *, oma * sündinud poja T. P., IK *, elukoht *, ülalpidamiseks alates
- novembrist
- a ükssada kolmkümmend üheksa (139.-) eurot kuus kuni T. P. täisealiseks saamiseni *.
- Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord T. K. vastu elatise ASJAOLUD L. P. ja T. K. sündis * poeg T. P., kes elab koos emaga. Isa on poega aidanud minimaalselt ja ebakorrapäraselt, mistõttu on pöördutud hagiga kohtusse temalt regulaarse elatise väljamõistmiseks. T. P. on kasvav poiss, kes õpib koolis neljadele-viitele ning harrastab jalg- ja võrkpalli. Tal on tarvis korralikult süüa. Palju raha kulub ka riietele ja koolitarvetele. Ka harrastused on kallid, kuid poisi arenguks äärmiselt vajalikud. Ema on käesolevaks ajaks jäänud töötuks ning ei suuda enam üksi poja materiaalseid vajadusi rahuldada. Seetõttu soovis ta hagi esitamisel isalt poja ülalpidamiseks 3049- krooni ehk 194,87 eurot kuus. T. K. on aga samuti pikka aega töötu ning regulaarset sissetulekut ei oma, mistõttu ta hagiga ei nõustu. Tema hinnangul on ta võimeline äärmisel juhul tasuma lapse ülalpidamiseks 100.eurot kuus. HAGEJA NÕUE L. P. ja T. K. on sündinud* poeg T. P., kes elab koos emaga. Isa on poega aidanud minimaalselt ja ebakorrapäraselt, mistõttu soovib poeg endale ülalpidamise väljamõistmist kohtu kaudu. T. P. on kasvav poiss, kes õpib koolis neljadele-viitele ning harrastab jalg- ja võrkpalli. Tal on tarvis korralikult süüa. Palju raha kulub ka riietele ja koolitarvetele. Ka harrastused on kallid, kuid poisi arenguks äärmiselt vajalikud. Ema on käesolevaks ajaks jäänud töötuks ning ei suuda enam üksi poja materiaalseid vajadusi rahuldada. Kahjuks on ka isa käesoleval ajal tööta ning ametlikku sissetulekut ei oma. Seetõttu on hageja nõus leppima Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalse elatisega 139.- eurot kuus. Vähemaga ei ole aga lihtsalt võimalik hakkama saada. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostja kanda. KOSTJA ARVAMUS Kostja hagiga ei nõustu. T. K. saab küll aru, et poeg vajab elatist, kuid kuna on töötu, ei suuda ta ka minimaalset elatist anda. Ta on teinud juhutöid ja sellest ka veidi poega toetanud, kuid üle 100.- euro kuus ta kuskilt praegu välja ei pigista. Töötuna end registreerinud siiski ei ole. Ta on töötanud varem autojuhina, kuid selleks, et näiteks välismaale tööle minna, tuleks oma kvalifikatsiooni täiendada ja ümber õppida, kuid ka selleks napib rahalisi vahendeid. Seetõttu ta hagiga ei nõustu ning soovib elatise väljamõistmist alla alammäära. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud poolte ütlusi ja toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, eelkõige poolte sissetulekuid ning kasvava lapse vajadusi, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. L. P. ja T. K. sündis * poeg T. P., kes elab koos emaga. Isa on poega aidanud minimaalselt ja ebakorrapäraselt, mistõttu on pöördutud hagiga kohtusse temalt regulaarse elatise väljamõistmiseks. T. P. on kasvav poiss, kes õpib koolis neljadele-viitele ning harrastab jalg- ja võrkpalli. Tal on tarvis korralikult süüa. Palju raha kulub ka riietele ja koolitarvetele. Ka harrastused on kallid, kuid poisi arenguks äärmiselt vajalikud. Ema on käesolevaks ajaks jäänud töötuks ning ei suuda enam üksi poja materiaalseid vajadusi rahuldada. Seetõttu soovis ta hagi esitamisel isalt poja ülalpidamiseks 3049- krooni ehk 194,87 eurot kuus. T. K. on aga samuti pikka aega töötu ning regulaarset sissetulekut ei oma, mistõttu ta hagiga ei nõustu. Tema hinnangul on ta võimeline äärmisel juhul tasuma lapse ülalpidamiseks 100.eurot kuus. Seetõttu on hageja nõus leppima Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaalse elatisega 139.- eurot kuus. Vähemaga ei ole aga lihtsalt võimalik hakkama saada. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostja kanda. Perekonnaseaduse § 96 ja 97 lg 1 alusel on alaealisel lapsel õigust elatist saada ja § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 139.- eurot kuus. Seega ei saa 139.- eurone elatis kuus olla liiga suur. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanemate võimalustega. Mõlemad vanemad on käesoleval ajal töötud, kuid isa ennast töötuna registreerinud ei ole ning teeb juhutöid. Ta on terve tugev mees ning on võimeline töötama autojuhina või mõnel muul töökohal. Lapse huvides tuleb tal seetõttu töökoht leida ning vähemalt riigi poolt määratud minimaalset elatist anda. Tal on Kärdlas olemas ka oma kinnistu ning seetõttu on tema vastuväited minimaalse elatise tasumisele põhjendamatud ja see kuulub väljamõistmisele. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi ning mõistab T. P. igakuiseks elatise suuruseks tema isalt T. K. 139.- eurot kuus. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.