Obsah (8)

§ 660§ 661§ 187§ 429§ 428§ 432§ 173§ 150

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 14.märts 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-10-46826; AS Võhma ELKO versus Priit Viilup; hagi põhinõude

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustus

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus. Täiendavad otsustused
2. Seoses menetlus lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 95,87 eurot hageja kontole nr 1120097439 Swedbank AS-s (selgitusse märkida tsiviilasja number), mis laekus hageja kontolt nr 1120097439 Swedbank AS-s 24.09.2010 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699; jaotada menetluskulud ja jätta need poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; 2.3 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
3. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse, sest kostja on võlgnevuse tasunud. Kohtu põhjendused Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (

§ 429lg 3).

Arvestades asjaolu, et kostjale ei ole hagi kätte toimetatud, siis puudub vajadus kostja teavitamiseks hagist loobumisest.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (

§ 429lg 1).

Arvestades menetluse asjaolusid on põhjendatud hagist loobumine vastu võtta ja menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist (

§ 150lg 2 p 2).

Kalev Kuningas Kohtunik 2