TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1935 Määruse kuupäev 06.12.2010 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu Asja läbivaatamine kirjalik men

§ 11lg 31 p 5).

1. Määruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Viru Vanglale.
2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Määruskaebuse võib esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471).

Asjaolud Tartu Halduskohtule on saabunud Jaak Reinomägi kaebus Viru Vangla vastu (haldusasi nr 3-10-1935). Kaebus on pealkirjastatud „Kaebus Viru Vangla distsiplinaarmenetluse protokollide mitte registreerimise õigusvastasuse kindlakstegemiseks“. J. Reinomägi märgib kaebuses, et viibib 2009.a aprilli kuust alates Viru Vanglas, kus tema suhtes on teostatud „lugematu arv“ distsiplinaarmenetlusi, milledele on järgnenud distsiplinaarkaristuste määramine. J. Reinomägi väitel ei registreeritud distsiplinaarmenetluse protokolli asjaajamiskorra ühtsed alused kohaselt, mis kaebaja arvates võimaldas korduvalt vanglateenistujatel peale 1 tema arvamuse andmist enne antavat haldusakti moondada ja teha see kuritegelikult vanglale meelepäraseks.

§ 7

lg 1 kohaselt võib esitada isik kaebuse kohtule toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks kui tal on selleks põhjendatud huvi. J. Reiniomägi märgib, et on taotlenud vaide korras distsiplinaarmenetluse protokollide registreerimist edaspidi, et tagada oma õigused, vabadused, kuid vangla on jätnud vaietele tähelepanu osutamata. Kaebuses Jaak Reinomägi taotleb kõigi tema suhtes teostatud distsiplinaarmenetlustes antud protokollide mitteregistreerimise osas õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse esitaja väitel annab see tuvastus temale õigusliku aluse taotleda vanglalt edaspidi protokollide registreerimist, mis välistab vanglateenistujatel vastavalt soovile moondada protokolli. J. Reinomägi palub kohtul välja nõuda vanglalt kõik tema suhtes teostatud distsiplinaarmenetluse protokollid koos lisadega. Kaebuse täpsustuses J. Reinomägi selgitab, et kaebuse eseme õigusvastasuse kindlakstegemine on temale oluline seoses eelseisva kohtuistungiga, kus tuleb arutusele tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamise küsimus. Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 31 p 5 kohaselt halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Halduskohus leiab, et Jaak Reinomägil ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust nõudega kõigi tema kohta Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluste protokollidega seonduvalt (kaebuses märgitud kujul). J.Reinomägil on õigus esitada iga karistuse määramise käskkirja peale vaie vangla direktorile ning esitada oma põhjendused vaidemenetluses. Samuti on vaidemenetluse läbimisel J. Reinomägil võimalik vaidlustada igat distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kaebusega halduskohtus ning konkreetse käskkirja vaidlustamiseks esitatud kaebuse menetlemisel vaatab halduskohus läbi ka distsiplinaarmenetluse materjalid. Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt ei ole menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus reeglina võimalik. Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku aktiga (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi lahendid 3-3-1-8-02 p 5, 3-3-1-38-03). Menetlustoimingu vaidlustamine on siiski lubatav seaduses otsesõnu sätestatud juhtudel (vt eelkõige Riigikohtu 21.06.2010 otsust haldusasjas nr 3-3-1-39-10 ja selles viidatud lahendeid). 21.10.2010 kohtumääruses (nr 3-3-1-56-10) on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et ka menetlusliku rikkumise esinemise puhul on tõhus õiguskaitse tagatud karistuse määramise käskkirja tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamise raames. 2 Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Antud juhul ei ole tegemist keeruka vaidlusega , mistõttu puudub vajadus kaebust menetlusse võtta, et anda asjale põhjalik analüüs.

§ 11

lg 31 p-i 5 eesmärk on eelkõige kõrvaldada menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades, on võimalik perspektiivitu kaebuse suhtes kohaldada

§ 11lg 31 p 5 sätet (Riigikohtu halduskolleegiumi kohtumäärus 3-3-1-20-10).

Eeltoodust lähtudes kaebuse esitajal ei ole ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, järelikult kohus tagastab

§ 11lg 31 p 5 alusel kaebuse selle esitajale.

Maare Aloe kohtunik 3