2-11-3034 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-3034 Määruse kuupäev Narva, 12. mail 2011.a Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkoste määrami

§ 229lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus.

SA Narva Haigla ekspert Ilona Kalugina poolt 07.02.2011.a koostatud ekspertiisiakti nr 26 kohaselt kannatab V M vaimuhaiguse- paranoidse skisofreenia, all. V M ei ole suuteline aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, pisitehingutega tuleb ta toime. Eksperdi arvamusel vajab isik eestkostet (t. lk 25-26).

1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on piiratud teovõimega ja tema üle tuleb seada eestkoste. Avaldaja palus määrata V M eestkostjaks L Z. V M esindaja ei ole avaldusega nõus ning palus jätta avaldus rahuldamata. Avaldaja on 15.04.2011 täiendavalt esitatud seisukohas leiab, et V M vajab eestkoste seadmist, kuna ta ei tule iseseisvalt toime paljude igapäevaste toimingutega. Isikul on 80 % töövõimetus ja raske puue. Eestkostja peaks korraldama V M igapäevaelu, hooldust ja ravi, kaitsma tema õigusi.
2. PKS § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. PKS § 206 lg 1 kohaselt, eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenust.
3. Avaldaja on põhjendanud eestkoste seadmist muu hulgas ka eestkostet vajava isiku nimel tehingute tegemise vajadusega. Menetlusosalised on nõustunud eestkostja määramisega. Kohus hinnanud esitatud tõendeid, nõustub avaldusega. Eestkostjaks määratav isik tegelikult täidab eestkostja ülesandeid.
4. PKS § 174 lg 2 sätestatud asjaolusid, mille kohaselt L Z ei saa määrata eestkostjaks, kohus ei tuvastanud. Et L.Z saaks teha eestkostet vajava isiku nimel tehingud, kohus rahuldab avalduse ja

§ 526

lg 2, lg 3 alusel määrab teda eestkostjaks eestkostetava kõigi asjade ajamiseks kuni 12.05.2016.a. Kohus otsustab eestkoste pikendamise avaldaja või eestkostja avalduse alusel, kui selleks ajaks ei ole ära langenud edaspidine eestkoste vajadus.

1. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, välja arvatud elukondlikud pisitehingud summas mitte üle 30 euro kuus, mistõttu tuleb lugeda, et V M on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Menetluskulud
2. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita 4

§ 172

lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda. 22.

§ 172

lg 3 teise lause järgi isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Selle säte alusel kohus jätab kohtupsühhiaatriaekspertiisi kulud Eesti Vabariigi kanda. 23. Kuna Viru Maakohtu 26.01.2011.a kohtumäärusega määrati eestkoste seadmise menetluses esindaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, siis

§ 172lg 3 teise lause alusel jätab kohus ka esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Teatavakstegemine 24. Lähtuvalt

§ 531

lg 1 ja lg 2, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus teeb eestkostemenetlust lõpetava määruse teatavaks ka eestkostetavale ja tema esindajale. Kohus ei pea määruse põhjendust isiklikult eestkostetavale teatavaks tegema, kui see võib eestkostetava tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või eksperdiarvamuse kohaselt tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele. 25. Kohus teeb määruse teatavaks ka isiku elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele, samuti muudele

§ 532lõikes 1 nimetatud isikutele, kelle kohus menetluses ära kuulas.

Kohtumäärus tuleb teha teatavaks avaldajale, puudutatud isikutele ning V M esindajale. 26. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel

, § 525 lg 1, lg2, § 526, § 531 lg 1, lg 2, § 661 lg 2 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik 5