← Eesti

2-10-41090/25

Obsah (13)§ 37§ 65§ 7§ 67§ 66§ 38§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102§ 108§ 116

2-10-41090 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-41090 Otsuse kuupäev Rakvere, 14. märtsil 2011.a kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi L J’e ha

§ 37

, § 65, § 68, § 100, § 101, § 108: 1) lahutada abielu kostjaga; 2) välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis laste ülalpidamiseks kokku summas 278.02 eurot (4 350 krooni) kuus, s.o 139.01 eurot iga lapse kohta kuus tagasiulatuvalt alates 01.04.2010.a; 3) jagada ühisvara ja mõista kostjalt välja hageja kasuks ½ ühisvarast summas 17 575.70 eurot (275 000 krooni); 4)jagada kohtukulud pooleks. MENETLUSE KÄIK

  1. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
  2. Viru Maakohtu 11.10.2010.a kohtumäärusega vabastati hageja ½ riigilõivu tasumisest ja määrati tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 4 250 krooni.
  3. Hageja tasus riigilõivu 18.10.2010.a. KOSTJA VASTUVÄITED
  4. Hagimaterjalid on 26.11.2010.a kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kostja kohtu määratud ajaks kirjalikku vastust hagile ei esitanud.
  6. märtsil 2011.a, s.o vahetult enne kohtuistungit, esitatud vastuses kostjal ei olnud põhimõttelisi vastuväiteid elatise väljamõistmisele, kuid leidis, et laste vajadused on suurendatud ja tõendamata on hageja poolt laste ülalpidamiseks igakuiselt 4 350 krooni kulutamine. Abielu lahutamise osas võttis kostja hagi õigeks. Ühisvara jagamise osas tegi kostja kompromissiettepaneku, mille kohaselt elumaja xxxx jääks kostja ainuomandisse, kostja jätkaks AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist ja maksaks hagejale hüvitist 1/5 abielu kestel võetud laenu ulatuses ja ½ erastamise kuludest. KOHTUISTUNG
  7. Kohtuistungil hageja toetas hagi. Hageja seletuste kohaselt vastab tõele, et alates juulist 2007.a pooled elavad lahus. Hageja ei soovinud leppimisaega ega menetluse peatamist ja palus abielu lahutada. Elatise osas teatas hageja, et alates 01.04.2010.a kostja on andnud pojale 1 000 krooni ja ostnud lastele asju umbes 4 000 krooni eest. Hageja nõustus otsuse täitmisel selle summa arvestamisega. Hageja samuti nõustus kostja poolt pakutud kinnisasja väärtusega 300 000 krooni ja sellega, et jagatakse vahe, mis jääb alles pärast kinnistu turuväärtusest tagastamata laenu jäägi 1 845.73 eurot ja kostja poolt pärast abielusuhete lõppemist tasutud summa 3 500.20 eurot mahaarvamist. 3

(7)2-10-41090
  1. Kohtuistungil kostja nõustus hagiga elatise osas hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast. Kostja teatel abielu kestel omandatud kinnisasja väärtuseks on 19 173.49 eurot (300 000 krooni). Kuna abielulised suhted lõppesid juulis 2007.a ja sellest ajast alates maksab eluasemelaenu kostja, palus kostja arvata kinnistu väärtusest maha kostja poolt tasutud laenusummad 3 50.20 eurot ja tagastamata laenu jääk 1 845.73 eurot. Saadud vahest ½ hageja kasuks väljamõistmisega kostja nõustus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära poolte suulised seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise nõue
  3. Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti 12.08.1997.a (t. lk. 22). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, põhjusel, et koos abielu lahutamisega soovib ta ka ühisvara jagamist.
  4. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud perekonnaseaduse (

) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse.

§ 65

lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. 15. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt

§ 7lg 2).

Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt poolte abielulised suhted on lõppenud alates juulist 2007.a. Kostja kinnitab vastuses hagile, et poolte abielulised suhted on lõppenud. 16. Kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kuulas pooled kohtuistungil isiklikult ära. Hagi esitamine ei mõjutanud pooli, nende suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Menetluse peatamist pooled ei soovinud, nad ei taha abielusuhteid taastada. 17.

§ 67

lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kuna pooled üle kolme aasta elavad lahus ja kohtuistungil selgelt väljendatud poolte tahteks oli abielu lahutamine, siis sellises olukorras ei pea kohus menetluse peatamist otstarbekaks. Sellepärast kohus rahuldab hagi selles osas ja lahutab poolte abielu. Kohus selgitab pooltele, et

§ 66p 2 tulenevalt abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

Ühisvara jagamise nõue 18. Viru Maakohtu kinnistusosakonna 01.09.2009.a tõendi kohaselt 03.05.2001.a kanti kostja kinnisturaamatusse kinnistu xxxx, asukoht xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx omanikuna (t. lk. 13). Hageja nõudeks on abielu kestel omandatud kinnisasja jagamine, jättes kinnistu kostja ainuomandisse. 4

(7)2-10-41090 19.

§ 37lg 1 alusel varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Sama paragrahvi 3 lõike kohasel ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

  1. Hagiavalduses väitis hageja, et jagatava kinnisasja väärtuseks on 31 151.41 eurot (550 000 krooni). Pooled ei ole kohtule kinnistu hindamisakti esitanud. Kohtuistungil hageja on nõustunud kostja pakutud kinnisasja väärtusega 19 173.49 eurot (300 000 krooni). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Sellega on tuvastatud, et tegelikult poolte ühisvara turuväärtuseks on 19 173.49 eurot.
  2. AS-i SEB pank (endine AS Eesti Ühispank) ja kostja (laenusaaja) vahel 03.11.19997.a sõlmitud eluaseme laenulepingu nr 9274 alusel võttis kostja pangalt laenu 105 000 krooni elamu renoveerimiseks (t. lk. 85-88). Kostja seletuste kohaselt alates abieluliste suhete lõppemist juulis 2007.a, tagastab laenu koos intressidega kostja. Kuni 2011.a veebruarikuuni kostja on igakuiselt tagastanud laenu 81.49 eurot (1 275 krooni), kokku 3 585.56 eurot (81.49 x 44 kuud). Selle üle hagejal ei ole vaidlust. Ei ole hagejal vaidlust ka selle üle, et istungi toimumise aja seisuga oli tagastamata laenu jääk 1 845.73 eurot. (t. lk. 91).
  3. Tulenevalt

§ 38

ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Hageja on taotlenud jätta abielu kestel omandatud kinnistu kostja ainuomandisse, millega kostja on nõustunud. Eeltoodu alusel abielu kestel omandatud poolte ühisvara jagatava osa väärtuseks on 13 742.20 eurot (19 173.493 585.56- 1 845.73).

  1. TsMS § 440 lg 1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Sellepärast kohus rahuldab hagi ja jätab kogu ühisvara kostja ainuomandisse ja mõistab kostjalt hageja kasuks hüvitis enam saadud ühisvara eest summas 6 871.20 eurot (13 742.20 : 2). Elatise väljamõistmise nõue
  2. Sünnitunnistuste järgi laste J J ja H J emaks on L J ja isaks kostja. Hagiavalduse kohaselt lapsed on ema ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.
  3. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud

§ 96

alusel ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 esimene lause sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise 5

(7)2-10-41090 teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100

lg 4) 26.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so. 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus. Käesolevas vaidluses nõutakse kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud minimaalmäärast, s.o summas 139.01 eurot (2 175 krooni) lapse kohta kuus. Elatise minimaalmääras väljamõistmise nõudmisel ei pea kohus laste vajadusi üldse kontrollima. 27. Kohtuistungil kostja on võtnud hagi elatise osa õigeks. Kuna kostja ei täitnud seadusest tulenevat laste ülalpidamiskohustust ja kostja suhtes ei esine

§ 102

lg 2 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud aluseid elatise määra alla ½ Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäära vähendamiseks, siis TsMS § 444 lg 4 alusel kohus rahuldab hagi lihtsustatud vormis ja

§ 108

alusel mõistab kostjalt laste ülalpidamiseks elatusraha summas 139.01 eurot (2 175 krooni) iga lapse kohta kuus tagasiulatuvalt alates 01.04.2010.a kuni laste täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 01.04.2010.a lastele tehtud kulutused kokku 319.56 eurot (5 000 krooni).

  1. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel kohus omal algatusel tunnistab elatise väljamõistmise osas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  2. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses elatise hagi osas on hagejaks mitte laste ema, vaid lapsed ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Laste ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures lapsed elavad, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest

§ 97lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. Vanem on lapse seaduslik esindaja Ts

ÜS § 117 lg 2 ja

§ 116lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas tagama lapse isikuhooldusõiguse, sh. lapse õiguse elatisele. Ts

MS § 3 lg 2 kohaselt seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel käeolevas vaidluses elatise väljamõistmise osas tuleb lugeda hagejateks lapsed, hagejate seaduslikuks esindajaks nende ema ja kostjaks laste isa.

  1. Kohus selgitab laste seaduslikule esindajale, et kostja varalise seisundi või laste vajaduste muutumisel on võimalik esitada laste nimel kostja vastu uus hagi elatise määra muutmiseks MENETLUSKULUDE JAOTUS
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 alusel asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise 6

(7)2-10-41090 suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
  1. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Viru Maakohtu 11.10.2010.a kohtumäärusega vabastati hageja ½ riigilõivu tasumisest. Hageja tasus riigilõivu 271.62 eurot (4 250 krooni), millest 159.77 eurot (2 500 krooni) abielu lahutamise hagi eest. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus hageja poolt abielu lahutamise eest tasutud riigilõivu 159.77 eurot tema enda kanda.
  2. Hageja on tasunud ühisvara jagamise nõudelt riigilõivu summas 111.85 eurot (1 750 krooni). TsMS § 126 lg 21 teise lause alusel ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Käesoleva kohtuotsuse punktis 23 on tuvastatud, et hageja ainuomandisse jääb 6 871.20 eurot ühisvarast, millest 1/10 moodustab 687.12 euro. Seega RLS lisa 1 järgi tuleb hagihinnalt 639.11 eurot kuni 958.67 eurot tuli tasuda riigilõiv 191.73 eurot. Hageja on hagiavaldustes taotlenud jätta menetluskulud pooleks. Seega jätab kohus hageja tasutud riigilõiv 111.85 eurot hageja enda kanda ja TsMS § 179 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt riigituludesse riigilõiv 79.88 eurot (191.73 - 111.85).
  3. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus
  4. mail 2011.a Nooremreferent /allkiri/ Ifret Mamedguseinov Tea Toming Tea Toming 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.