KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-49150 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom (eesistuja), Kaupo Paal ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2011 Tallinnas Tsiviilasi A. S. hagi M. S. vastu lapsele elatise saamiseks ja kostja vastuhagi isaduse kande vaidlustamiseks Tsiviilasja hind 40 500 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22.04.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. S. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. S. (i.k. XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-X XXXXX XXXXXXX), esindaja Tiiu Siig Kostja M. S. (i.k. XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X, XXXXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX ), esindaja adv Armand Reinmaa RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 22.04.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-49150 muutmata, kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud M. S. kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. TsMS § 174 lg.1 kohaselt võib menetlusosaline esitada esimese astme kohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetluskulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest. Asjaolud Poolte kooselust on sündinud XX.XX.XXXX tütar E. S., kes elab koos emaga. 29.09.2009 esitas A. S. hagi M. S. vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Hagi põhjenduste kohaselt ei ole kostja lapse ülalpidamisel teda viimase 6 aasta jooksul toetanud. Hageja on jäänud töötuks, mistõttu lapse ülalpidamine üksinda ei ole võimalik. Talle makstakse kuni 27.06.2010 hüvitist, mille suuruseks on 72,5 krooni ühe kalendripäeva kohta. Kulutused lapse ülalpidamisele kuus on ca 5000 kr.: eluasemele 800 kr., toidule 1000 kr., transpordile 200 kr., tervishoiule 200 kr., riietele-jalanõudele 1000 kr., sidekulud 500 kr. ja kooliga seotud kulutused 1000 kr.; lisaks karate trenn 300 krooni + kimono 500 krooni aastas, ning prillid 1480 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuuline elatis lapse ülalpidamiseks 4500 krooni alates hagi esitamisest. Kostja esitas vastuhagi isaduse kande vaidlustamiseks. Pärast DNA-ekspertiisi loobus kostja oma vastuhagist ja maakohus lõpetas 22.04.2009 määrusega kostja vastuhagis asja menetluse. Kostja nõustus lapse ülalpidamiseks tasuma elatist ca 3000 krooni kuus. Ta ei pea õiglaseks toetada lapse ülalpidamist suuremas osas, kui seda teeb lapse ema. Lapse kulutused riietusele ja koolitarvetele võiksid olla väiksemad hageja poolt näidatust; eluasemele tehtavaid kulutusi peab kostja põhjendatuks 500 krooni ulatuses. Kostja keskmine töötasu kuus on 58 500 krooni. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks elatise 4500 krooni igakuiselt tütre ülalpidamiseks alates 29.09.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 13.01.2017. Menetluskulud jäid kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja alates 14.09.2009 arvele võetud töötuna ning talle makstakse kuni 27.06.2010 hüvitist, mille suuruseks on 72,5 krooni ühe kalendripäeva kohta. Kostja töötab K. AS-is XXXXXXXXXXXXX ning tema keskmine töötasu kuus on 58 500 krooni. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid. Hageja kulutab 11-aastase tütre ülalpidamiseks kuus ca 5000 krooni. Kostja lapse vajadusi suuremas osas vaidlustanud ei ole ning on nõustunud kulutustega, mis seotud karate treeningutega, samuti kulutustega prillidele. Eeltoodust lähtuvalt on hageja poolt tütrele planeeritavad kulutused põhjendatud ja kostja varanduslik seisund võimaldab katta lapse vajadused. Arvestades, et lapse ema on töötu ja isa varanduslik seisund on hetkel parem, tuleb kostjal kanda ka suurem osa lapse kulutustest. Apellatsioonkaebus Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 2
(5)Hageja esitatud tõendite alusel ei ole võimalik kindlaks teha lapsele tehtavaid tegelikke kulutusi, s.t. lapse tegelikke vajadusi. Hageja on esitanud hagiavalduse lisas ostutšekke, kuid nimetatud ostutšekkidest ei ole võimalik aru saada, millised kulutused on hageja teinud lapsele ja milliseid mitte. Samuti ei selgu esitatud dokumentidest lapse kohta tehtavad kulutused eluasemele ega sidekulud. Maakohus ei ole tuvastanud lapse tegelikke vajadusi, vaid on elatise väljamõistmisel lähtunud ainult kostja varanduslikust seisust. Asjaolu, et kostja varanduslik seisund kohtuotsuse tegemise ajal võimaldas katta hageja poolt lapsele planeeritavaid kulutusi, ei tähenda seda, et lapse vajadused tegelikult oleksid nii suured, kui väidab hageja. 20.04.2010 ei olnud kostja esindajal võimalik kohtuistungile ilmuda, sest ta viibis lapse sünni juures ja oli koos oma abikaasa ja vastsündinud lapsega haiglas. Enne kohtuistungi toimumist teavitas advokaadibüroo töötaja kohut nimetatud asjaolust. Samuti teavitas kostja kohtuistungil kostja esindaja kohtusse ilmumise takistusest. Kohus aga kohtuistungit edasi ei lükanud, vaid arutas asja lõpuni kohtuistungil. Sellega rikkus kohus kohtumenetluse normi, sest kohus oli teadlik mõjuvast põhjusest, miks kostja esindaja kohtuistungile ilmuda ei saanud. Osundatud kohtu käitumisega on jäetud kostja võimaluseta omada esindajat kohtuistungil. Kostja ei keeldu elatise maksmisest oma lapsele, kuid lapsele tehtavad kulutused peavad olema põhjendatud ning vastama lapse vajadustele. Kostja on nõus tasuma elatist lapsele 2175 krooni kuus. Sotsiaalministeeriumi poolt välja antud lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika kohaselt on 7-13 aastase linnalapse ülalpidamise kulud ühes kalendrikuus keskmiselt 2182 krooni. Seega kui kostja kannab lapse kulutustest 2175 krooni ja hageja teeb ka lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi, on hageja ja kostja ühise lapse vajadused kaetud. Asjaolu, et vanem on töötu, ei vabasta vanemat lapse ülapidamiskohustuse täitmisest. Seega on ka hagejal kohustus kanda lapse ülalpidamiseks vajalikke kulutusi. Hageja kohustuseks on otsida endale töökoht, et hagejal oleks võimalik osaliselt rahuldada oma lapse vajadusi. Kostja on alates isaduse tuvastamisest tasunud igakuiselt lapsele elatist 2175 krooni. Samuti on kostja mitmeid kordi kinnitanud hagejale, et kui hageja lubaks lapsel viibida kostja juures, kannaks ta kõik lapsega seotud kulud ajal, mil laps viibib tema juures. Kostja on esitanud maakohtule hagiavalduse lapse E. S. suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Hagiavalduses palub kostja kohtul kindlaks määrata suhtlemiskorra lapsega selliselt, et tal oleks õigus lapsega kohtuda nädalavahetustel, võtta laps enda juurde koolivaheaegadel, osaleda lapse sünnipäevadel, ning veeta pühasid koos lapsega, samuti hoolitseda lapse eest ajal mil hageja ei saa seda teha. Kostja varanduslik seisund on võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga oluliselt muutunud. 20.04.2010 esitas tööandja kostjale töölepingu ülesütlemisavalduse koondamise tõttu. Ülesütlemisavalduse kohaselt oli kostja viimaseks tööpäevaks 20.05.2010. Seega tuleb vähendada elatist alates kostja koondamisest 20.05.2010. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 3
(5)Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohtu otsus vastab kuni 30.06.2010 kehtinud PKS §-le 61 lg. 2, mille kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest (sama põhimõtte sätestab ka alates 01.07.2010 kehtivad PKS §-id 99 lg.1 ja 102 lg.1, kuigi keerulisemas õiguslikus sõnastuses). Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg.6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja väitis, et poolte ühise lapse ülalpidamiseks vajalikud kulutused moodustavad ca 5000 kr. kuus. Seejuures hageja kinnitusel on lapse osa korteriga seotud maksetes, millises laps koos emaga elab, 800 kr. kuus (s.o. kommunaalmaksed korteriühistule, gaas ja elekter). Hageja väidetel kulub lapse riietele ja jalanõudele keskmiselt 1000 kr. kuus. Laps käib karate trennis, mille eest tuleb tasuda 300 kr. kuus, ning vajab prille 1480 kr. (toimiku lk.1 pöördel ja lk. 13). Kirjalikus vastuses hagile kostja hageja väljatoodud vajalikke kulutusi lapsele ei vaidlustanud, kuid esitas vastuhagi isaduse kande vaidlustamiseks. Maakohtu istungil kostja nõustus väidetega lapsele tehtavate kulutuste suuruse kohta, v.a. lapsele langev osa korteriga seotud maksetes ja (osaliselt) kulutuste osas riietele ja jalanõudele. Kostja leidis, et lapsele langev osa korteriga seotud kulutustes on 500 kr., ning et kulutused riietele ja jalatsitele 1000 kr. kuus on õige vaid kooliperioodil. Kolleegiumi hinnangul on kulutused korterile keskmiselt 1600 kr. kuus realistlik, arvestades muuhulgas pidevalt tõusvaid energiakandjate hindu; kostja ei ole ka koheselt vastu vaielnud hageja sellekohasele väitele ega esitanud omalt poolt tõendeid hageja väite kummutamiseks. Poolte laps on kiires kasvueas ja ei saa eeldada, et suvevaheajal välistuksid temale tehtavad kulutused riietuseesemetele ja jalanõudele. Kolleegium märgib, et lisaks nõustus kostja lapsele tehtavate kulutuste osas seoses treeningukulutustega 300 kr. kuus ning seoses treeningriietusega 500 kr. ja kulutustega prillidele 1480 kr. aastas. Seega kolleegium leiab, et kohtu poolt tuvastatud lapse vajadused keskmiselt 5000 kr. kuu on õige. Kuivõrd hageja oli asja menetlemise ajal töötu ja samas kostja brutopalk oli 58 000 kr. kuus, siis on kohus põhjendatult leidud, et lapsele vajaminevates kulutustes peab kostja kandma suurema osa, s.o. 4500 kr. kuus. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt tuleb lapse vajadused kindlaks määrata lähtuvalt Sotsiaalministeeriumi aastatetagusest arvestustest ning et puudub alus elatise väljamõistmiseks üle seaduses ette nähtud elatise miinimummäära (pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast). Lapse vajaduste hindamisel tuleb lähtuda vajalikest kulutustest lapse normaalse arengu, kasvatamise ja hooldamise tagamiseks ja kostja varaline seisund ei anna alust järelduseks, et ta on võimeline katma lapsele vajalikest kulutustest vaid elatise miinimummäärale vastava osa. Koondamisteade ei tõenda veel vanema varalise seisundi halvenemist. Ka apellatsioonimenetluses ei ole apellant esitanud tõendeid oma varalise seisundi halvenemise kohta sellise määrani, kus kostja ei ole enam suuteline tasuma elatist kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses. Vanema varalise seisundi halvenemisel võib elatist maksma kohustatud isik esitada kehtiva PKS § 102 TsMS õ 459 lg.1 järgi mõjuva põhjuse olemasolul elatise vähendamise hagi. 4
(5)Lapsega suhtlemise korra ja elatise suuruse vahel puudub otsene seos, mistõttu on apellatsioonkaebuse viide sellele, et poolte vahel on vaidlus lapsega suhtlemise korra üle, asjakohatu. Puudub vaidlus, et laps elab koos emaga ja on tema igapäevasel hooldamisel ja ülalpidamisel. Maakohus ei rahuldanud istungil esitatud kostja taotlust asja läbivaatamise edasilükkamiseks seoses kostja esindaja mitteilmumisega. Kolleegium ei näe selles sellist olulist protsessiõigusnormi rikkumist, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja saatmises uueks läbivaatamiseks maakohtule, sest pooltel oli võimalik nende poolt vajalikuks peetavaid asjakohaseid tõendid esitada, mõlemad olid isiklikult kohtuistungile ilmunud ja elatise suuruse määramise jaoks vajalikke faktilisi asjaolusid teavad pooled ise kõige paremini. Apellatsioonkaebuses ei ole ka välja toodud, milliseid kahjulikke protsessuaalseid tagajärgi tõi kostjale kaasa esindaja puudumine maakohtu istungil. Seega jätab kolleegium apellatsioonkaebuse rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda. Tiit Kollom Kaupo Paal Margo Klaar 5
(5)