← Eesti

3-09-775/64

Obsah (5)§ 54§ 27§ 1§ 55§ 12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-7

) § 27 lg 1 p 14 alusel 12 kuuks (kehtivusajaga

  1. maist
  2. a kuni
  3. maini
  4. a) luba 8 000 liitrile piiritusele KN koodiga 2207 10
  6. OÜ Nut esitas
  7. augustil
  8. a Maksu- ja Tolliametile (edaspidi ka MTA) siduva eelotsuse taotluse. Kaebaja soovis maksuhalduri hinnangut selle kohta, kas aktsiisivabastuse loa saanud piiritusest toodetav ja turustatav lõhnavesi Green Apple on kosmeetikatoode või mitte. Kaebaja hinnangul on tegemist kosmeetikatootega. Kavandatav lõhnavesi vastab sotsiaalministri
  9. veebruari
  10. a määrusega nr 21 „Nõuded kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele“ (edaspidi määrus nr 21) ning
  11. aprilli
  12. a määrusega nr 32 „Kosmeetikatoodete märgistamise nõuded“ (edaspidi määrus nr 32) kehtestatud nõuetele. Samuti vastavad kavandatava lõhnavee pakendid pakendiseaduse nõuetele. MTA keeldus
  13. oktoobri
  14. a otsusega siduva eelotsuse andmisest. MTA
  15. detsembri
  16. a vaideotsusega rahuldati OÜ Nut vaie ja MTA
  17. oktoobri
  18. a otsus tunnistati kehtetuks. Maksu- ja Tolliameti
  19. jaanuari
  20. a otsusega nr 6-2/87 keelduti maksukorralduse seaduse (MKS) § 912 lg 1 p 1 alusel siduva eelotsuse andmisest. Otsuse põhjendused: 1) MKS § 912 lg 1 p 1 alusel on maksuhalduril õigus keelduda eelotsuse tegemisest, kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel selge.

§ 54

lg-d 2 ja 3 on sõnastatud piisavalt selgelt ja täpselt ning puudub õigusselgusetus maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamise osas; 2) siduva eelotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole siduva hinnangu andmine maksuhalduri poolt eelnevalt väljastatud haldusakti kehtimajäämise kohta. Siduva hinnangu saab anda üksnes konkreetse toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta juhul, kui sellise toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel ebaselge. MTA 13. märtsi 2009. a vaideotsusega jäeti OÜ Nut vaie rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused: 1) MTA leiab jätkuvalt, et õigusnormid on sõnastatud piisavalt selgelt ja täpselt, võimaldades vaide esitajal enne taotluses kirjeldatud toimingu sooritamist hinnata oma võimaliku maksukohustuse tekkimist ja ulatust lähtuvalt

§ 54

lg-test 2 ja 3; 2) MTA ei anna siduvat eelotsust küsimuses, kas vaide esitaja poolt väljatöötatud lõhnavesi kvalifitseerub hiljem selle tootmisel ja turustamisel kosmeetikatooteks või mitte, sest maksuhalduril puudub vastav erialane pädevus taotlusele lisatud tooteretsepti keemiliseks 2

(11)3-09-775 hindamiseks ja järelduste tegemiseks kõnesoleva toote kasutusotstarbe kohta enne, kui tooteretsepti põhjal on valminud toode, mille omadusi ja vastavust kosmeetikatootele esitatavatele nõuetele on analüüsinud ja hinnanud vastava ala spetsialistid.
  1. OÜ Nut esitas
  2. aprillil
  3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti MTA
  4. jaanuari
  5. a otsus tühistada ja teha MTA-le ettekirjutus siduva eelotsuse andmise uueks otsustamiseks või teha kindlaks MTA
  6. jaanuari
  7. a otsuse õigusvastasus. Kaebuse põhjenduste kohaselt lähtus maksuhaldur ekslikult sellest, nagu küsiks kaebaja siduvat eelotsust

§ 54lg-te 2 ja 3 kohaldamise kohta.

Maksuhaldur kohaldas ebaõigesti MKS § 911 ja § 912 lg 1 p 1.

§ 27

lg 1 p 14 ning sotsiaalministri määrused nr 21 ja 32 ei anna kaebajale õigusselget vastust, kas tema poolt kavandatav kosmeetikatoode kvalifitseerub kosmeetikatooteks või mitte. Sellest sõltub aga alkoholiaktsiisi tasumise kohustuse tekkimine.

  1. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Asjas puudub objektiivne ebaselgus. Eelotsusega ei anta siduvat hinnangut maksuhalduri poolt varem koostatud haldusakti kohta.
  2. Tallinna Halduskohtu
  3. märtsi
  4. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kaebaja eesmärgiks on saada kindlust, et tema poolt välja töötatud toodet ei kvalifitseeritaks hiljem selle tootmisel ja turustamisel maksuhalduri poolt selle retseptuurist ja pakendist nähtuvalt millekski muuks kui kosmeetikatooteks. Kohus nõustub vastustajaga, et maksuhalduril puudub pädevus tooteretsepti keemiliseks hindamiseks ja järelduste tegemiseks toote kasutusotstarbe kohta enne, kui on valminud toode, mille omadusi ja vastavust kosmeetikatootele esitatavatele nõuetele on analüüsinud ja hinnanud vastava ala spetsialistid. Maksuhaldur ei saa etteulatuvalt kinnitada, et tulevikus toodetav toode klassifitseeritakse just kosmeetikatooteks ja mitte millekski muuks, sest puudub toote lõplik retseptuur (koostis), mille alusel konkreetset toodet pärast selle valmimist oleks võimalik klassifitseerida spetsialisti poolt. Toodet Green Apple on alles kavas tootma hakata ning füüsiliselt sellist toodet veel olemas ei ole; 2) kaebaja taotles siduvat eelotsust, saamaks MTA kinnituse selle kohta, et kaebajale varem väljastatud haldusakt – aktsiisivabastuse luba - jääb kehtima ka pärast seda, kui kaebaja hakkab tootma ja turustama taotluses kirjeldatud lõhnavett Green Apple. Taotlusele on kaebaja lisanud kavandatava lõhnavee tootmisprotsessi tehnoloogilise skeemi, tooteretsepti, tootmiseks kasutatava rohelise õuna ekstrakti sertifikaadi ja fotod pakendist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on võimalik hinnata kavandatava toimingu maksuõiguslikke tagajärgi pärast seda, kui ta on asunud tootma taotluses kirjeldatud lõhnavett ja kasutanud selleks aktsiisivabastuse saanud piiritust.

§ 54

lg-tes 2 ja 3 on toodud ammendav loetelu asjaoludest, millega seoses aktsiisivabastuse luba võidakse kehtetuks tunnistada, ning kõnealused sätted on formuleeritud selgelt ja arusaadavalt. Sätete osas puudub objektiivne ebaselgus, mis põhjendaks maksuhaldurilt siduva eelotsuse taotlemist. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja aktsiisimaksukohustus loa kehtetuks tunnistamisel või loa kehtima jäämine sõltub sellest, kas mõni

§ 54lg-tes 2 ja 3 nimetatud tingimustest realiseerub või mitte.

Kui ilmneb, et valminud toode oma koostiselt ei vasta kosmeetikatootele, peab tootja arvestama seadusest tulenevate tagajärgedega; 3

(11)3-09-775 3) eelotsuse taotlusega seotud aktsiisivabastuse luba kaotas
  1. mail
  2. a kehtivuse ja kaebajale on antud uus aktsiisivabastuse luba, millest tulenevalt kaebajal puuduvad takistused aktsiisivaba piirituse aktsiisilaost väljavõtmiseks; 4) tühistamiskaebuse raames ei tuvastanud kohus kaebaja õiguste rikkumist või vabaduste piiramist, samuti kahjulike tagajärgede saabumist siduva eelotsuse andmisest keeldumisega. Samuti ei ole maksuhaldur ebaõigesti kohaldanud MKS § 911 ja § 922 lg 1 p
  3. Kaebus on põhjendamatu ja kaebaja nõuded alusetud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. OÜ Nut apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus kohaldas MKS § 911 ebaõigesti. Poolte vahel pole vaidlust, et toiminguks, mille maksustamise kohta antud hinnangut saab maksuhaldur kinnitada või ümber lükata, on taotluses kirjeldatud lõhnavee tootmine. Nõustudes vastustajaga, et kaebajal on võimalik hinnata kavandatava toimingu maksuõiguslikke tagajärgi pärast lõhnavee tootma asumist ja selleks aktsiisivabastuse saanud piirituse kasutamist, on kohus jätnud tähelepanuta, et siduvat eelotsust saab taotleda vaid kavandatava, mitte juba sooritatud toimingu kohta. Viidatud sätte kohaselt antakse siduv hinnang tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Siduva eelotsuse taotlemise mõte seisnebki enne kavandatava toimingu teostamist maksukohustuse osas õigusselguse saavutamises, millega pole kooskõlas kohtu seisukoht, et kaebaja saab pärast vaidlusaluse toote valmistamist ja turustamist (st pärast kavandatava toimingu teostamist) võimalikke maksujärelmeid ise hinnata. Sedastus, et kaebajal või vastustajal on võimalik hinnata maksujärelmeid pärast toote valmistamist ja turustamist, ei puutu kaebuse esemesse ehk siduva eelotsuse küsimusse. Ebaõige on ka kohtu nõustumine vastustajaga, et lõpliku hinnangu taotluses kirjeldatud tooteretsepti järgi valminud toote omaduste ja vastavuse kohta kosmeetikatoodetele esitatavatele nõuetele saab anda vastavaid eriteadmisi omav spetsialist pärast valminud toote keemilist analüüsi. Siduva eelotsuse annab maksuhaldur taotluses kirjeldatud, mitte juba asetleidnud toimingu alusel. MKS § 915 lg 1 kohaselt peab taotlus sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust ning § 914 lg 1 p 2 kohaselt on eelotsus siduv vaid juhul, kui sooritatud toiming vastab eelotsuses kirjeldatule kõigis maksustamise seisukohast olulistes asjaoludes. Kaebaja esitas kõik kavandatava toimingu sisu kajastavad asjaolud ja tõendid. Kui valmistatav toode ei vasta taotlusele lisatud retseptuurile, ei ole eelotsus maksuhaldurile siduv. Seega on maksuhalduril õigus anda siduv eelotsus küsimuses, kas taotluses kirjeldatud retseptuuri ja pakendi korral on kehtivate õigusaktide kohaselt tegemist kosmeetikatootega, mille tootmise ja turustamisega ei kaasne alkoholiaktsiisi tasumise kohustust. Siduva eelotsuse taotluse, vaide- ja kohtumenetluses on kaebaja toonud selgelt välja, et

§ 27

lg 1 p 14 ning sotsiaalministri määrused nr 21 ja 32 ei anna õigusselget ja ammendavat vastust. Pärast vaidlusaluse toote valmistamist ja turustamist maksujärelmite hindamise võimalusele viitamine on vastuolus siduva eelotsuse olemusega; 2) kohus kohaldas ebaõigesti MKS § 912 lg 1 p 1. Kohus leidis ebaõigesti, nagu oleks kaebaja küsinud siduvat eelotsust aktsiisivabastuse loa kehtetuks tunnistamise aluseid sätestavate

§ 54

lg-te 2 ja 3 tõlgendamise ja kohaldamise või aktsiisivabastuse loa kehtivuse kohta. Aktsiisivabastuse luba on taotluses kajastatud vaid ühe asjaoluna, mitte aga eelotsuse esemena. Taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust ja maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi. Seetõttu oli kaebaja kohustatud välja tooma ka asjaolu, et kavandatava kosmeetikatoote tootmiseks on väljastatud aktsiisivabastuse 4

(11)3-09-775 luba. Loast aga ei tulene, et kosmeetikatoote tootmisega ei saa kaasneda aktsiisi tasumise kohustust. Loa saab

§ 54

lg 3 alusel kehtetuks tunnistada, kui aktsiisivaba piiritust ei kasutata loas ettenähtud otstarbel. Alkoholiaktsiisi tasumise kohustus sõltub sellest, kas maksuhaldur kvalifitseerib siduva eelotsuse taotluses kirjeldatud õigusnormide alusel vaidlusaluse toote kosmeetikatooteks või mitte. Kui maksuhaldur asuks seisukohale, et taotluses kirjeldatud toode ei vasta kosmeetikatoote mõistele, siis ei kohalduks

§ 27lg 1 p-s 14 sätestatud aktsiisivabastus.

Siduva eelotsuse taotluses kirjeldatud õigusaktid ja sätted ei ole piisavalt õigusselged ja kuna nende kohaldumisest sõltub alkoholiaktsiisi tasumise kohustuse tekkimine, saab vaidlusaluse toote kvalifitseerimise küsimus olla siduva eelotsuse taotluse esemeks. Kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud

§ 27

lg 1 p 14 sõnastuse kohaselt oli aktsiisist vabastatud kosmeetikatoodete rahvatervise seaduse mõistes tootmiseks kasutatav piiritus. Alates

  1. jaanuarist
  2. a jõustunud uue sõnastuse kohaselt on aktsiisist vabastatud selline kosmeetikatoode, mis ei ole alkohol, tootmiseks kasutatav piiritus. Seaduse muutmist põhjendati seletuskirjas järgmiselt: „Rahvatervise seaduse alusel, mis on kooskõlas nõukogu direktiiviga 76/768/EMÜ, on võimalik viina registreerida kosmeetikatooteks või desinfektandiks. Kosmeetikatoote määratluse kriteeriumiks on see, et toode ei tohi olla tervisele kahjulik.
  3. aastal oli juhtum, kus Eestis toodeti ja turustati aktsiisivabalt „Suuvee“ sildiga viinasarnast toodet alkoholipoodides. Sellise „suuvee“ turustamine ei läinud vastuollu rahvatervise seaduse nõuetega – samas oli tegemist viinaga, mida tuleb aktsiisiga maksustada. Takistamaks aktsiisivaba viina müüki desinfektandi nime all, kohaldatakse muudatuse kohaselt aktsiisivabastust vaid sellisele desinfektandile, mis ei ole alkohol või mis on kvalifitseeritav alkoholina, kuid kasutatakse sihtotstarbeliselt desinfektandina meditsiiniasutustes. Vastavalt kaubakoodide muudatusele HS 2007 nomenklatuuris asendatakse desinfektandi KN 6 esimest numbrit 3808 40 numbriga 3808 94“.

§ 27

lg 1 p 14 sõnastuse muutmine ei kõrvaldanud õigusselgusetust (pealegi oli kaebaja taotlus esitatud enne muudatuse jõustumist), st milliste täpsemate õiguslike kriteeriumide alusel tuleb eristada kosmeetikatoodet alkoholist. Seadusandja on hiljuti möönnud, et

ei ole kosmeetikatoodete tarbeks kasutatava piirituse aktsiisivabastuse regulatsiooni osas piisavalt selge, sh on reguleerimata küsimus, kuidas täpsemalt peaks eristama kosmeetikatoodet (muust) alkoholist. Selle õigusselgusetuse tõttu soovibki kaebaja kindlust, et tema poolt välja töötatud toodet ei kvalifitseeritaks hiljem selle tootmisel ja turustamisel maksuhalduri poolt retseptuurist või pakendist nähtuvalt millekski muuks kui kosmeetikatooteks, millest sõltub üheselt alkoholiaktsiisi kohaldamise küsimus. Selle tõttu on õigustatud ka maksuhaldurilt siduva eelotsuse taotlemine. Kaebaja eesmärk on saada vastustajalt oma õiguspärasele tegevusele kinnitus seetõttu, et kehtivad õigusaktid ei anna ammendavaid kriteeriume ja selgeid juhiseid, et kaebaja saaks kosmeetikatooteid valmistada ja turustada kindlas teadmises, et sellega ei kaasne maksukohustust. Isegi kui kohus peaks leidma, et eelotsuse taotlus võinuks olla teistsugune (sisaldama selgemat viidet õigusselgusetusele ja seda põhjustavatele normidele), tuleb silmas pidada, et kaebaja on käesolevas haldusasjas esitanud ka taotluse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja märkis, et kui kohus peaks jätma kaebuse rahuldamata seetõttu, et taotlus ei olnud piisavalt põhjalik, esitab kaebaja täpselt samadel asjaoludel uue eelotsuse taotluse. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebuse rahuldamiseks piisab, kui see võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus. Tuvastamiskaebuse lahendamine soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus, sest kaebaja soovib taotleda siduvat eelotsust ka uue aktsiisivabastuse loa alusel; 3) halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusnorme. Kohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja väidete suhtes, märkinud järelduste aluseks olevaid tõendeid ega kohaldatud seadusi, tõendeid on kohus hinnanud ebaõigesti. Kohus on põhjendanud otsust vaid vastustaja väidetega ning 5

(11)3-09-775 jätnud tähelepanuta ja põhjendamata, miks on kaebaja poolt kaebuses ja kohtumenetluses esitatud põhjendused ebaõiged. Kohus jättis hindamata kaebaja täiendavad tõendid. Kohus põhjendas otsust muuhulgas asjaoluga, et siduva eelotsuse taotluses ühe olulise asjaoluna toodud aktsiisivabastuse luba on kaotanud kehtivuse. Kaebaja esitas
  1. oktoobril
  2. a kohtule tõendina uue loa ja põhjendas, miks on vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kohta vaja anda hinnang ka siis, kui kohus peaks jätma tühistamiskaebuse rahuldamata seetõttu, et varasem luba on muutunud tähtaja möödumise tõttu kehtetuks. Lisaks esitas kaebaja näiteid siduvatest eelotsustest, mille puhul tuli vastustajal anda hinnang maksuõigusest väljapoole jäävate õigusnormide tõlgendamise kohta (nt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14). Sellega soovis kaebaja rõhutada, et MKS § 912 lg 1 p-s 1 kasutatakse mõistet “maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine“ (mitte üksnes maksuseaduste kohaldamine), mistõttu on vastustaja kohustatud andma õigusliku hinnangu ka maksuseadusest väljapoole jäävatele mõistetele, kui neist sõltub maksukohustuse tekkimine. Kohus ei omistanud neile tõenditele mingit tähendust ja jättis seega olulised tõendid tähelepanuta. Kohus jättis kõik kaebaja väited sisuliselt tähelepanuta. Kohus ei käsitlenud muuhulgas järgmisi väiteid: 1)

§ 27

lg 1 p-s 14 (ka uues sõnastuses) ning sotsiaalministri määrustes nr 21 ja 32 ei ole reguleeritud (õigusselgelt) kosmeetikatoodete ja alkoholi eristamise põhimõtteid, mistõttu valitseb kaebaja taotluses püstitatud küsimuse suhtes õigusselgusetus; 2) kaebaja ei nõudnud hinnangut

§ 54

lg-te 2 ja 3 kohaldamise ning aktsiisivabastuse loa kehtima jäämise suhtes ning loa olemasolu tõi kaebaja välja taotluse faktiliste asjaolude koosseisus; 3) vastustajal tuleb tõlgendada ja anda õiguslik hinnang ka maksuseadustest väljapoole jäävatele mõistetele (käesoleval juhul kosmeetikatoote mõistele), kui nendest sõltub maksukohustuse tekkimine; 4) vastustaja ei ole kohelnud kaebajat võrdselt teiste siduva eelotsuse saanud maksukohustuslastega, mille kohta kaebaja tõi näiteid, ja on seega rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks on kohtuotsus vastuoluline, sest kaebajale heidetakse ette retseptuuri puudumist (puudub selle toote lõplik retseptuur (koostis)) ja samas mööndakse, et kaebaja on taotlusele retseptuuri lisanud (kaebaja on lisanud taotlusele tooteretsepti). 7. Vastustaja vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kohus ei kohaldanud MKS § 911 ebaõigesti. Kaebaja on kohtu seisukohast, mille kohaselt saab kaebaja ja vastustaja pärast vaidlusaluse toote valmimist ja turustamist võimalikke maksujärelmeid ise hinnata, järeldanud ekslikult, nagu saaks kaebaja kohtu ja vastustaja arvates küsida eelotsust alles pärast toote valmistamist ja turustamist. Kohtu seisukohast saab teha üksnes järelduse, et kõik maksustamist puudutavad sätted on piisavalt selged selleks, et kaebaja saaks ise välja selgitada, kas tema poolt tehtavad toimingud toovad kaasa maksukohustuse tekkimise või mitte. Ka ei saa kohtule ja vastustajale ette heita sätte ebaõiget kohaldamist seisukoha tõttu, et hinnangu tooteretseptuuris kirjeldatud toote omaduste ning vastavuse kohta kosmeetikatoodetele esitatavatele nõuetele saab anda vastavaid eriteadmisi omav spetsialist pärast toote valmimist. On selge, et maksuhaldur ei ole spetsialist kosmeetikatoodete valdkonnas ega saa üksnes retseptuuri pinnalt ning toote pakendist tehtud fotode põhjal anda hinnangut selle kohta, kas tegemist on kosmeetikatootega või mitte. Selleks on vaja konkreetset valminud toodet analüüsida ning selgitada välja ka see, kuidas kaebaja toodet reaalselt turustab. Eelnev kehtib nii aktsiisivabastuse loa kui ka eelotsuse menetluse kohta. Samas on kaebajal endal vastavat toodet tootma hakkava isikuna võimalus pöörduda enne tootmist kinnituse saamiseks vastava ala asjatundja poole, et hajutada oma kahtlused toote kosmeetikatoote nõuetele vastavuse osas. Eeltoodu kinnitab, et maksuhalduril puudus 6

(11)3-09-775 võimalus eelotsust teha (spetsiifiliste teadmiste puudumine kosmeetikatoodete valdkonnas, tootenäidise puudumisel ei saa võtta tootest analüüse) ning samuti esines alus eelotsuse andmisest loobuda, sest õiguslik regulatsioon, millest sõltub kaebaja maksukohustuse tekkimine, on üheselt selge. Kohtuotsusest ei saa kuidagi järeldada, nagu saaks kaebaja taotleda eelotsust alles pärast kosmeetikatoote tootmist ning turustamist; 2) MKS § 912 lg 1 p 1 ebaõige kohaldamise kohta esitatud väidetest nähtuvalt soovib kaebaja sisuliselt saada kindlust, et maksuhaldur ei tühista aktsiisivabastuse luba. Seega pole kohus ja vastustaja eksinud, käsitledes siduva eelotsuse taotlust eelotsuse küsimisena

§ 54lgte 2 ja 3 tõlgendamise ja kohaldamise kohta.

Kaebaja esitas koos eelotsuse taotlusega vastustajale samad selgitused ja dokumendid, mis esitati aktsiisivabastuse loa taotlemisel, ning kaebaja soovib ka eelotsuse vormis teavet, kas nende dokumentide alusel on tal õigus aktsiisivabalt kosmeetikatoodet toota. Seega on tegemist veelkordse küsimisega, kas maksuhaldur on õigel alusel väljastanud aktsiisivabastuse loa. Siduva eelotsuse eesmärgiks ei ole kinnitada taotleja õiguspärast ootust, et talle on soodustav haldusakt antud õiguspäraselt ning jääb kehtima. Kehtiv õigus ei näe ette üksikjuhtumi hindamist samaaegselt haldusakti ja eelotsusega. Kaebaja õiguspärane ootus on juba kaitstud aktsiisivabastuse loaga. Juba esile toodud asjaolusid, miks vastustaja ei saa nende dokumentide alusel kinnitada, kas tegemist on kosmeetikatootega või mitte, ei hakka vastustaja siinkohal kordama. Kaebaja on põhjendanud õiguslikku ebaselgust viidetega

§ 27lg 1 p-le 14, § 54 lg-le 3 ning sotsiaalministri määrustele nr 21 ja 32.

Lisaks viitab kaebaja õigusselgusetuse eksisteerimise põhjendusena seadusemuudatuse seletuskirjale. Kaebaja maksustamise alus ei saa tuleneda viidatud sätetest, sest need kehtestavad maksuvabastuse aluse. Maksustamise aluseks on

sätted, mis reguleerivad maksukohustuse tekkimist, maksumaksjat ja maksuobjekti. Lisaks leiab vastustaja, et

§ 27

lg 1 p 14 muudatusega ei loodud uut materiaalõigust, vaid selgitati juba varem kehtinud õigust. Ka varem olid aktsiisiga maksustatud kõik tooted, mis kvalifitseerusid

kohaselt maksuobjektiks, kui nende toodete osas ei olnud antud aktsiisivabastuse luba (nt piiritus, millest toodetakse kosmeetikatooteid, kusjuures aktsiisiobjektiks pole sellisel juhul kosmeetikatoode, vaid piiritus, millest seda toodetakse). Seega ei saa kaebaja viidatud õigusnormide võimalik õigusselgusetus tuua kaebajale kaasa võimaliku maksukohustuse ettenägematust, vaid asjakohasteks säteteks on käesoleval juhul

§ 1

, mis kehtestab aktsiisiobjekti, ning § 12, mis täpsustab aktsiisiobjektiks oleva alkoholi mõistet.

§ 27

lg 1 p 14 kohase kosmeetikatoote mõiste sisustamine võib omada maksunduslikku tähtsust üksnes pärast seda, kui on selgunud, et toodetav toode ei ole (ringkonnakohtu märkus: konteksti arvestades peaks ei ole asemel olema on) aktsiisiobjekt, sest aktsiisivabastuse luba ei saa anda kaubale, mida kasutatakse teise aktsiisikauba tootmiseks. Kuna

§-de 1 ja 12 osas ebaselgus puudub, ei ole siinkohal samuti alust siduva eelotsuse väljastamiseks; 3) vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei soodusta kaebaja õiguste kaitset tulevikus, sest uue siduva eelotsuse taotluse menetlemine oleks täiesti uus menetlus, kus maksuhaldur ei oleks seotud asjaoluga, et eelmises menetluses tehtud otsuse puhul on kindlaks tehtud selle õigusvastasus. Maksuhalduril puudub kohustus teha uue taotluse lahendamisel kaebajale positiivne otsus selle tõttu, et kohus on tuvastanud varasema negatiivse otsuse õigusvastasuse. Eraldi tuvastamistaotluse esitamiseks ei ole käesoleval juhul alust. Kaebaja väitel on kohus jätnud hindamata uue aktsiisivabastuse loa ja vastustaja varasemad eelotsused. Need tõendid ei ole asjas olulised, sest lubade väljastamise üle ei vaielda ning varasemate eelotsustega reguleeritud olukorrad olid vaadeldavast erinevad. Isegi kui tõendite hindamata jätmist käsitleda menetlusliku eksimusena, ei too see kaasa kohtuotsuse õigusvastasust, sest eksimus ei mõjutanud ega saanudki mõjutada kohtuotsuse järeldusi. 7

(11)3-09-775 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et kohtuotsus ei sisalda piisavaid ja kohaseid põhjendusi ning kõik kaebaja väited on jäetud sisuliselt tähelepanuta. Kuna kohus nõustus vastustaja seisukohtadega, mis on apellatsioonkaebuses viidatud kaebaja seisukohad ümber lükanud, on kohtuotsus seeläbi ka põhjendatud.
  1. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks täiendavaid avaldusi ja seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Apellatsioonkaebus ja halduskohtule esitatud kaebus on põhjendatud. Halduskohtu otsus ja MTA
  3. jaanuari
  4. a otsus siduva eelotsuse andmisest keeldumise kohta kuuluvad tühistamisele MKS § 911 ja § 912 lg 1 p 1 ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur õigusvastaselt hoidunud siduva eelotsuse andmisest.
  5. MKS §-des 911 – 9112 reguleeritud siduva eelotsusega annab MTA maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Maksumaksjal on võimalik taotleda siduvat hinnangut konkreetse toimingu või toimingute kogumi suhtes. Kui maksuhaldur või kohtud muudavad hiljem seaduse tõlgendamise praktikat, siis siduva eelotsuse saanud maksukohustuslase tehingu suhtes uut tõlgendust rakendada ei saa. Eelotsuse taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust ja toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi ning taotleja hinnangut maksustamise õiguslike aluste kohta. Eelotsus on maksuhaldurile siduv, kui toiming sooritatakse eelotsuses märgitud tähtajal, toiming vastab eelotsuses kirjeldatule kõigis maksustamise seisukohast olulistes asjaoludes ning enne toimingu sooritamist ei ole toimingu sooritamise seisukohast tähendust omavaid õigusnorme oluliselt muudetud. Maksumaksjale endale ei ole eelotsus siduv ning eelotsust kohtus vaidlustada ei saa. Eelotsuse tegemisest on maksuhalduril õigus keelduda, kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel selge, kui eelotsust soovitakse oletusliku toimingu kohta või kui toimingu eesmärk on maksude tasumisest kõrvalehoidumine. Eelotsust ei saa taotleda ka siirdehindade väärtuse määramiseks. Maksuhalduril on õigus jätta taotlus läbi vaatamata ja tagastada taotlejale, kui taotluse puudusi ei ole tähtpäevaks kõrvaldatud, kusjuures puuduseks võib muuhulgas olla asjaolu, et kavandatava toimingu dokumendid ei ole piisavad eelotsuse andmiseks (MKS § 917 lg 1). Taotluse läbi vaatamata jätmise korral on taotlejal õigus esitada maksuhaldurile vaie või pöörduda kaebusega halduskohtusse.
  6. Vaidlustatud otsuses ei ole maksuhaldur leidnud, et eelotsuse taotlus ei vastaks tingimustele või oleksid toimingu dokumendid ebapiisavad eelotsuse andmiseks. Maksuhaldur on keeldunud eelotsuse tegemisest põhjendusega, et toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel selge. Maksuhalduri hinnangul, kelle seisukohtadega kohus nõustus, on maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine sedavõrd selge, et kaebaja võib ise hinnata, kas toiminguga kaasneb maksukohustus või mitte. Lisaks on nii maksuhaldur kui halduskohus seda meelt, et maksuhaldur pole pädev otsustama selle üle, kas kaebaja kavandatav toode, mille tarbeks ta soovib aktsiisivabalt piiritust kasutada, on kosmeetikatoode või mitte. Erinevalt vastustajast jagab ringkonnakohus kaebaja arvamust, et maksuhalduri seisukohtadest ja halduskohtu otsusest pole võimalik aru saada 8
(11)3-09-775 muul moel, kui et kaebaja peab esmalt sooritama toimingu, mille kohta ta eelotsust küsis, ning seejärel on tal endal võimalik hinnata toimingu maksuõiguslikke tagajärgi, kasutades selleks vajaduse korral kosmeetikatoodete valdkonnas eriteadmisi omavate isikute abi. Nende seisukohtadega ei saa ringkonnakohus nõustuda. 12. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kavandatavaks toiminguks, mille kohta kaebaja maksuhalduri eelhinnangut soovib, on aktsiisivabastuse saanud piiritusest kosmeetikatoote valmistamine ja turustamine. Kaebaja leiab, et tema poolt välja töötatud toode – lõhnavesi Green Apple – on kosmeetikatoode. Kahtlust ei saa olla ka selles, et toote valmistamiseks kasutatavalt piirituselt aktsiisi tasumise kohustus või kohustuse puudumine sõltub sellest, kas toode on klassifitseeritav sellise kosmeetikatootena, mille tootmise otstarbel kasutatavalt aktsiisimaksu objektilt (piirituselt) aktsiisi tasuma ei pea, st kosmeetikatootena

§ 27lg 1 p 14 mõttes.

Kosmeetikatoote mõiste sisustamise maksunduslikku tähtsust on möönnud maksuhaldur ka apellatsioonkaebusele esitatud vastuses. Kaebajale anti küll MTA piirkondliku struktuuriüksuse poolt aktsiisivabastuse luba, mis vabastab aktsiisist kosmeetikatoote tootmiseks kasutatava piirituse, kuid loa võib maksuhaldur hiljem

§ 54

lg 3 alusel kehtetuks tunnistada, kui asub seisukohale, et isik on siiski kasutanud aktsiisivaba alkoholi muul kui aktsiisivabastuse loa saamiseks esitatud taotluses märgitud otstarbel, antud juhul kosmeetikatoote tootmiseks.

§ 55

lg 2 kohaselt on MTA-l õigus ja kohustus kontrollida aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärast kasutamist. Saamaks kindlust, et tema kavandatav toode on ka MTA hinnangul kosmeetikatoode

§ 27

lg 1 p 14 mõttes ning toote valmistamiseks kasutatavalt piirituselt ta aktsiisi maksma ei pea, taotles kaebaja MTA siduvat eelhinnangut.

§ 27lg 1 p 14 kuni 31.

detsembrini

  1. a kehtinud redaktsioon defineeris kosmeetikatoote mõiste rahvatervise seaduse kaudu, mille § 8 lg 2 p-s 24 sisalduva volitusnormi alusel on kehtestatud kaebaja poolt osutatud sotsiaalministri määrus nr
  2. Nimetatud määrusega kehtestatakse nõuded ainetele ja segudele, mis on ette nähtud üksnes või peamiselt inimese keha välispinna või hammaste ja suuõõne puhastamiseks, lõhnastamiseks, hooldamiseks, nende välisilme muutmiseks või kaitsmiseks välismõjude eest. Rahvatervise seaduse ja kõnealuse määruse eesmärgiks on tervise kaitse. Kosmeetikatootele tervisekaitset silmas pidades esitatavaid nõudeid, aga ka kaubandustegevuse seaduse § 6 lg 4 alusel sotsiaalministri määrusega nr 32 kehtestatud kosmeetikatoodete märgistamise nõudeid täitva piirituse, vee ja lisaainete segu puhul pole aga välistatud, et see võib samaaegselt olla vaadeldav nii kosmeetikatoote kui alkoholina. Alates
  3. jaanuarist
  4. a kehtivas sõnastuses näeb

§ 27

lg 1 p 14 ette, et aktsiisist on vabastatud sellise kosmeetikatoote, mis ei ole alkohol, tootmiseks kasutatav piiritus. Seega defineerib uus redaktsioon kosmeetikatoote samas seaduses defineeritud alkoholi mõiste kaudu. Alkoholi mõiste on avatud

§-s 12. Kaebaja ei eksi, väites, et ka selline defineerimine ei anna ühest selgust, eristamaks

tähenduses kosmeetikatoodet alkoholist. Pole välistatud, et piirituse, vee ja lisaainete segu on vaadeldav

§ 12

mõttes alkoholina ehk täpsemalt näiteks § 12 lg 6 p-s 1 osutatud muu alkoholina, mille KN esimesed neli numbrit on 2208. Seega on oht, et kavandatavat toodet tootes kasutataks aktsiisivaba alkoholi tegelikult aktsiisikauba ehk alkoholi valmistamiseks. Küsimus, millele kaebaja ringkonnakohtu arusaamist mööda tahab vastust, on see, kas maksuhaldur jagab kaebaja seisukohta, et kavandatav toode kuulub KN grupi 33 rubriigi 3303 alamrubriiki 3303 00 90 (lõhnaveed) või on tegemist tootega KN grupist 22, kuhu kuulub ka alkohol. Sellele küsimusele maksundusalaste õigusaktide alusel, isegi kui toode vastab kosmeetikatootele ettenähtud nõuetele, vastuse leidmine ei ole lihtne ning kaupade kombineeritud nomenklatuuri järgi klassifitseerimine on maksuhalduri 9

(11)3-09-775 pädevuses. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et

defineerib alkoholi liike nimelt nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri kaubakoodide kaudu. Maksuhaldur on pädev aktsiisivaba alkoholi eesmärgipärast kasutamist kontrollima ning seega peab ta olema suuteline eristama ka kosmeetikatooteid alkoholist. Tegemist ei ole maksuhalduri pädevusest väljuva hinnangu küsimisega ning tegemist pole ka olukorraga, kus toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel selge. Seega on siduva eelotsuse andmisest keeldutud ebaõigel õiguslikul alusel ning vaidlustatud otsus on õigusvastane.

  1. Väited maksuhalduri ebakompetentsusest eriteadmisi nõudvas valdkonnas ei ole MKS § 912 lg 1 p 1 kohaldamise aluseks. Nimetatud sätte kohaldamiseks ei anna alust ka väited, et toodet saab hinnata ja kosmeetikatooteks klassifitseerida alles pärast toote valmimist. Sellised väited saavad seonduda MKS § 917 võimaliku kohaldamisega. Säte reguleerib puudustega eelotsuse taotluse tagastamist, eeldusel, et taotlejale on antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja taotleja ei ole seda teinud. Nagu juba märgitud, ei leidnud vastustaja taotluse menetlemisel, et sellel oleks puudusi. Puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmata jätmine on oluline menetlusviga, mis võis viia asja ebaõigele otsustamisele. Toote hindamist puudutavate maksuhalduri ja kohtu väidetega seoses märgib ringkonnakohus ka järgmist. MKS kohaselt peab taotleja toimingut ammendavalt kirjeldama ja esitama eelotsuse andmiseks piisavad toimingu dokumendid. Siiski ei näe ringkonnakohus takistust kaasata ka eelotsuse menetluses vajaduse korral ekspert, kui asjaolu kindlakstegemine nõuab eriteadmisi. Eksperdi kaasamise võimaluse sätestab MKS §
  2. Maksuhalduri väite suhtes, et kosmeetikatoodet pole võimalik retseptuuri ja pakendi põhjal hinnata ning see peaks olema valmis, et analüüse võtta, on ringkonnakohtul raske seisukohta võtta, sest väidet ei ole täpsemalt põhjendatud. Kui koostisainete segu ei ole tõepoolest võimalik koostisosade andmete põhjal hinnata ja ka proovipartii valmistamine pole võimalik, võib olla tegemist toimingu dokumentide ebapiisavusega eelotsuse andmiseks. Halduskohtu seisukoht, et toode peab olema valmis, sest muidu pole teada lõplik retseptuur, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Kaebaja on taotlusele lisanud segu retsepti (koostisained ja kogused) ning tootes kasutatava ekstrakti sertifikaadi, milles on näidatud selle keemiline koostis ja koostisainete kontsentratsioon. Kui taotleja sellist retseptuuri ei järgi, pole eelhinnang maksuhaldurile siduv. Maksuhalduri väide, et eelotsuse tegemiseks peaks olema teada, kuidas kaebaja toodet reaalselt turustab, ei ole põhjendatud. Eelotsus tehakse enne toimingu sooritamist. Turustamist saab hinnata toimingu kirjelduse põhjal ja kui maksumaksja seda ei järgi, pole hinnang maksuhaldurile siduv.
  3. Maksuhalduri seisukohta, nagu takistaks eelotsuse andmist kaebajale antud aktsiisivabastuse luba, ringkonnakohus ei jaga. Asjaolu, et alkoholi aktsiisivabastuse loa andmise menetluses peeti kaebaja esitatud andmeid piirituse eesmärgipärase kasutamise tõendamiseks piisavaks ja väljastati aktsiisivabastuse luba, ei ole MKS kohaselt siduva eelotsuse andmisest keeldumise aluseks. Ka ei taga aktsiisivabastuse luba maksumaksjale siduva eelotsusega võrreldavat kindlust. Aktsiisivabastuse loa saab tunnistada kehtestuks, kui maksuhaldur asub hiljem seisukohale, et aktsiisivaba piiritust siiski ei kasutata eesmärgipäraselt, so kosmeetikatoote tootmiseks. 10

(11)3-09-775
  1. Kuna siduva eelotsuse andmisest keeldumiseks ei esinenud MKS § 912 lg 1 p-st 1 tulenevat õiguslikku alust ning võimalike taotluse puuduste korral ei ole järgitud menetlusnõudeid ega antud taotlejale võimalust puudusi kõrvaldada, tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja teha vastustajale kaebaja poolt soovitud ettekirjutus. Asjaolu, et kaebajale on väljastatud uus aktsiisivabastuse luba, tühistamis- ja kohustamistaotluse rahuldamist ei takista. Asja uuel menetlemisel on võimalik taotluse asjaolusid täpsustada.
  2. Kaebaja on soovinud vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist juhul, kui kohus tühistamis- ja kohustamistaotlust ei rahulda. HKMS § 25 lg 3 näeb ette, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Ringkonnakohus rahuldab uue otsusega tühistamis- ja kohustamistaotluse. Kuna kaebaja sellisel juhul tuvastamistaotluse lahendamist ei soovi, ei lahenda kohus seda nõuet.
  3. HKMS § 93 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt on kaebajal õigus esimese astme kohtus kantud menetluskulude hüvitamisele.
  4. jaanuaril
  5. a esitatud kaebuse täpsustuses taotles kaebaja menetluskuluna riigilõivu vastustajalt välja mõistmist. Taotlus on ühtlasi vaadeldav kohtukulude nimekirjana HKMS § 93 lg 1 mõttes. 250 krooni suuruse riigilõivu tasumine on tõendatud
  6. aprilli
  7. a maksekorraldusega (tl 52). Taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista esimese astme kohtus kantud menetluskuluna 15 eurot ja 98 senti.
  8. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses on palutud vastustajalt välja mõista menetluskulud vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Ringkonnakohtu
  9. detsembri
  10. a määrusega anti menetlusosalistele võimalus täiendavate avalduste ja seisukohtade, sh menetluskulude hüvitamise taotluste) esitamiseks kuni
  11. märtsini
  12. a. Menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (lisaks apellatsioonkaebusega esitatud riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile) ei ole ringkonnakohtule esitatud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Selle sätte alusel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.