3-10-3145/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3145 Otsuse kuupäev 26.04.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Andrei Kumsi (Kums) kaebus Tartu Vangla 08.11.2010 vaideotsuse nr E5 460-1 tühistamise nõudes ja vanglale ettekirjutuse tegemise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Andrei Kumsi kaebus rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 26.aprillist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 26.mail 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 06.09.2010 esitas Andrei Kums taotluse, milles soovis DVD-mängija „Samsung“ kambris kasutamise luba Tartu Vangla jättis oma 07.10.2010 otsusega V2 999-1 taotluse rahuldamata, kuna vaide esitajal on kambris juba teler ja raadio-makk, mille kaudu saab vaide esitaja kätte vajaliku informatsiooni (tl 8). 11.10.2010 esitas A.Kums vaide Tartu Vangla 07.10.2010 otsuse nr V2 999-1 peale, taotledes asja uut otsustamist ning DVD-mängija kambrisse lubamist. Tartu Vangla jättis 08.11.2010 vaideotsusega nr E5 460-1 A.Kumsi vaide rahuldamata, kuna Tartu Vangla 08.09.2010 otsuse nr V2 999-1 oli õiguspärane (tl 7). Edasikaebamise kord KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS A.Kums esitas kohtule kaebuse, milles palub Tartu Vangla 08.11.2010 vaideotsuse tühistamist ja Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks isikliku DVD-mängija kambris kasutamise lubamise kohustamiseks. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla on talle isikliku elektriseadme, DVD-mängija, lubamise otsustamisel lähtunud õigusvastastest kaalutlustest ning palub tunnistada temale DVD-mängija keelamine distsiplinaarkaristuse olemasolu põhjendustel õigusvastasteks, vaideotsuse tühistamist ning Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemist DVD-mängija kasutamiseks. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt on A.Kumsi tuvastamiskaebus perspektiivitu, kuna kaebaja ei saavuta vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamisega põhjendatud huvi tegelikku eesmärki ja ei aita kaasa, et tulevikus tema suhtes elektriseadme loa andmise otsustamisel ei lähtutaks kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolust, sest Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 p 1.29 kohaselt keelati alates 21.12.2010 Tartu Vangla kinni peetavatele isikutele videomagnetofonid, muusikakeskused, CD- ja DVD-mängijad ja mängukonsoolid. Kinnipeetavad, kellel on eelnimetatud elektriseadmed kambris, pidid need hiljemalt 31.01.2011 kambrist ära toimetama. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vangistusseaduse (VangS) § 31 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametniku loal kinnipeetaval olla isiklik raadio, televiisor, video- või helikassettmagnetofon või muu vaba aja veetmiseks vajalik ese, kui nende kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Riigikohus asus oma 09.06.2010 otsuses nr 3-3-1-32-10 seisukohale, et vangla administratsiooni kaalutlusõiguse piirid kinnipeetavale elektriseadme kasutamiseks loa andmise otsustamisel on määratud VangS § 31 lõikega 2. Vangla võib loa anda juhul, kui vastava seadme kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirja ega häiri teisi isikuid. Järelikult tuleb vangla administratsioonil kaalutlusõiguse teostamisel kaaluda, kas kinnipeetava kambrisse soovitud seadme kasutamine võib rikkuda vangla sisekorraeeskirju ja või häirida teisi isikuid. Kolleegium asus seisukohale, et kuna loa andmisest keeldumine on haldusakt, siis on haldusorgan kohustatud loa andmata jätmist põhjendama. Isegi kui vangla arvestab loa andmise keeldumisel distsiplinaarkaristuse olemasolu, tuleb loa andmata jätmisel põhjendada, miks kehtiv distsiplinaarkaristus, arvestades toimepanemise süüteo vormi ja raskust, toob kaasa VangS § 31 lõikes 2 nimetatud seadme kasutamiseks loa andmisest keeldumise. Seega ei ole Riigikohus absoluutselt välistanud, et elektriseadme kasutamise loa andmise otsustamisel ei või kinnipeetava kehtivate distsiplinaarkaristustega arvestada, kuid nendega arvestamist tuleb loa andmisest keeldumise korral põhjendada. Kohus leiab, et antud juhul on vastustaja loa andmisest keeldumise üle otsustamisel arvesse võtnud distsiplinaarkaristusi ja on seda kohtu arvates piisavalt põhjendanud, miks vaideotsuses nimetatud distsiplinaarkaristused, arvestades toimepandud süüteo vormi ja raskust, tõid kaasa VangS § 31 lõikes 2 nimetatud seadme kasutamiseks loa andmisest keeldumise. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et elektriseadme kambris kasutamise loa andmine või andmata jätmine on vanglateenistuse ametniku kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus ning kohus ei saa kohustada vanglateenistuse ametnikku luba anda. Kohus peab vajalikuks märkida, et Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirja nr 1-3/164 (tl 2124) p 1.29 kohaselt on alates 21.12.2010 Tartu Vanglas kinni peetavatele isikutele keelatud videomagnetofonid, muusikakeskused, CD- ja DVD-mängijad ning mängukonsoolid. Seega ei ole eelnimetatud üldkorraldusest tulenevalt Tartu Vanglas kinni peetavatel isikutel õigust taotleda loa saamist Tartu Vangla direktori 21.12.2010 käskkirjaga nr 1-3/164 kehtestatud keelatud esemete ja asjade loetelus olevate elektriseadmete kambrisse kasutamiseks. Arvestades eeltoodut jätab kohus Andrei Kumsi kaebuse täielikult rahuldamata. Maare Aloe kohtunik