Obsah (10)

§ 317§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 483§ 144

2-10-60279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2011.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-1

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik OÜ Dominus Inkasso esitas 01.07.
2. a Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Txxxx Sxxxxxxxx võlgnevuse 5042 krooni saamiseks. Kohus tegi võlgnikule 23.09.
3. a maksettepaneku, mida ei õnnestunud kätte toimetada. 05.01.2010 .a määrusega kohus jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. 02.12.
4. a esitas OÜ Dominus Inkasso Tartu Maakohtule hagiavalduse Txxxx Sxxxxxx vastu võlgnevuse 2525 krooni, viivise 2511,16 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud aadressilexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsaadetud kiri tagastati 29.12.

1. a märkega „ei ela antud aadressil“. Kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati 27.12.
2. a hoiutähtaja möödumisel. Kohus võttis kostja tegeliku elukoha teadasaamiseks kostjaga ühendust tema teadaoleval e-posti aadressil . Kostja teatas 02.01.
3. a oma elukohaks hagiavalduses oleva aadressi, kuhu saadetud hagimaterjalid tagastati 12.01.
4. a uuesti märkusega „ei ela antud aadressil“. 12.01.
5. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 13.01.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 13.01.2011.a.

§ 317lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 12.

veebruaril 2011.a. Kostjat hoiatati

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 2 2-10-60279 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja ja OÜ SMS Kiirlaen sõlmisid 07.12.

1. a laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 2000 krooni lepingu sõlmimise tasuga 525 krooni ja tagastamistähtajaga 06.01.
2. a. Kostja jättis laenulepingust tuleneva maksekohustuse täitmata. OÜ SMS Kiirlaen on oma nõude loovutanud hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras 0,85 %. Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt on hageja vähendanud viivist 0,094 protsendini päevas. Hageja on arvestanud viivist 2511,16 krooni. Alates 30.11.
3. a kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.

§ 367

näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil perioodi 30.11.2010-29.03.2011 viiviste suuruseks 284,82 krooni (põhivõlg 2525 krooni x 0,094 % x 120 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 1250 krooni, millest 250 krooni (15,98 eurot) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 1000 krooni (63,91 eurot) hagi esitamisel. Lisaks tasus hageja 12.01.2011.a riigilõivu 6,39 eurot kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostjalt hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmine. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus on 05.01.2010.a kohtumäärusega jäetud rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel, seoses dokumentide kättetoimetamise võimatusega võlgnikule.

Hagiavalduse esitas hageja kohtule 02.12.2010.a, s.o rohkem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seega ei saa hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid summas 250 krooni

§ 144p 7 kohaselt lugeda hagimenetluse kulude hulka.

Hageja poolt hagimenetluses tasutud riigilõivud kogusummas 70,30 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni, millele vastab 95,87 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on 3 2-10-60279 olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maimu Laumets Kohtunik 4