Obsah (12)

§ 229§ 232§ 293§ 230§ 657§ 652§ 442§ 654§ 5§ 331§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-66304 Tsiviil

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1. Julianus Inkasso OÜ esitas 09.10.2008 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sergei Podmogilnõilt 46 279,50 krooni ja viivise 46 279,50 krooni saamiseks.
2. S.Podmogilnõi esitas maksekäsule vastuväite ja 22.05.2009 määrusega anti avaldus üle hagimenetluses menetlemiseks.
3. Hagiavalduses palus Julianus Inkasso OÜ välja mõista OÜ-lt Espekko Grupp ja Sergei Podmogilnõilt solidaarselt põhivõla 46 279,50 krooni ja viivise 46 278,50 krooni. Hagiavalduse kohaselt loovutas AS Kemiflora hagejale 27.12.2007 lepingu nr 0778612-06-N alusel OÜ Espekko Grupp ja AS Kemiflora vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude. 10.01.2008 sõlmisid kostja I ja hageja võla tunnistamise kokkuleppe nr 580307, millega kostja I tunnistas hageja nõuet summas 46 279,50 krooni. Kostja II sõlmis nimetatud võla tunnistamise kokkuleppe tagatisena käenduslepingu, millega võttis kohustuse vastutada kostja I kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 92 559,00 krooni. Kostjad kohustusid tasuma võla 46 279,50 krooni hiljemalt 28.02.2008, kuid nad jätsid oma kohustuse täitmata. Võlatunnistuse p 3 alusel on hagejal õigus nõuda viivist tähtajaks tasumata summalt 0,5% päevas. Hagi esitamise seisuga oli hagejal kostjate vastu viivisenõue suurusega 112 459,19 krooni, kuid hageja vähendas selle 46 278,50 kroonini. Kostjate vastuväited.
4. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad ei ole sõlminud ega allkirjastanud 10.01.2008 võla tunnistamise kokkulepet. Nõude loovutamise lepingut, võlateatist ja pretensiooni ei ole hageja kostjatele edastanud. Kostja II on küll käinud hageja kontoris ja hageja on teinud tema isikut tõendavast dokumendist koopia, kuid kostja II koostas kontoris üksnes kirjaliku vastuväite. Võlatunnistuses märgitud kostja II aadress ei ole õige.
5. Kohtuistungil väitsid kostjad, et võlatunnistusel ja käenduslepingul ei ole kostja II allkiri. Kostja I on tasunud AS-le Kemiflora kõik võlad. Kohtumisel hageja kontoris kirjutas kostja II seletuse, et kõik võlad on tasutud, samuti allkirjastas paberi, mille kohaselt kostjatel ei ole vastuväiteid selle kohta, et hageja tegeleb võla läbivaatamisega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6. Maakohus rahuldas 21.12.2009 otsusega hagi ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
7. Kohus tuvastas, et hageja ja AS Kemiflora vahel sõlmitud lepingu nr 07786-12-06-N alusel loovutas AS Kemiflora 27.12.2007 kostja I ja AS Kemiflora vahelistest tehingutest tuleneva varalise nõude koos seda tõendavate dokumentidega hagejale. Hageja kutsel viibis kostja II kostja I juhatuse liikmena hageja kontoris jaanuaris 2008, kus muuhulgas tegi hageja koopia kostja II isikut tõendavast dokumendist.
8. Kuivõrd kostjad ei tõendanud oma väidet allkirjade ebaehtsuse kohta, luges kohus tuvastatuks, et 10.01.2008 võla tunnistamise kokkulepe ja käendusleping on allkirjastatud kostja II poolt. Võla tunnistamise kokkuleppes tunnistas kostja I hageja 3 nõuet summas 46 279,50 krooni. Kostja II sõlmis võla tunnistamise kokkuleppe tagatisena käenduslepingu, millega võttis kohustuse vastutada kostja I kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui 92 559,00 krooni. Võlatunnistuse p 3 alusel tekkis hagejal nõudeõigus viivisele tähtajaks tasumata summalt 0,5% päevas. Kostjad viivise arvestusele vastu ei vaielnud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 46 279,50 krooni ja viivis 46 278,50 krooni. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
10. Kostjad leiavad, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (VÕS § 30 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1). Kostjad ei ole hagejaga sõlminud võla tunnistamise kokkulepet ega käenduslepingut ja seda mitte ainult allkirja kuuluvuse tõttu, vaid ka seetõttu, et hagejaks antud asjas on OÜ Julianus Inkasso. AS Kemiflora ei ole esitanud kostjate vastu mingeid rahalisi pretensioone. Materjalides puudub 27.12.2007 nõude loovutamise leping, mis oli sõlmitud AS Kemiflora ja OÜ Julianus Inkasso vahel. 10.01.2008 käenduslepingus puudub isegi isiku nimi, kes on Julianus Inkasso Agentuur AS nimel sõlminud kostjatega tehingu. Seega ei saa OÜ Julianus Inkasso olla antud asjas hagejaks.
11. Kohus kohaldas ebaõigesti menetlusnorme (

§ 229, § 230 ja § 232 jm).

Kohus ei hinnanud asja läbivaatamisel küllaldaselt kõiki tõendeid kooskõlas

§ 232lg-ga 1.

Vastavalt

§ 293

lg 1 oleks kohus pidanud omal algatusel määrama käekirjaekspertiisi selgitamaks kostja II allkirja õigsust. Kostja II taotles seda nii enne kohut kui ka kohtuistungil. Hageja pidi

§ 230

lg-st 1 tulenevalt tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõudmised ja vastuväited. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. 14.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 15. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab

§ 442lg-s 8 sätestatud nõuetele.

Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Samuti märkis kohus, miks ta ei nõustunud kostjate faktiliste väidetega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

16. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, et kohus oleks pidanud määrama omal algatusel käekirjaekspertiisi.

§ 5

lg-te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

4 § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostjad ei taotlenud kohtult õigeaegselt käekirjaekspertiisi määramist, kuigi neile anti korduvalt võimalus tõendite ja taotluste esitamiseks (t lk 35, 36, 46, 48). Kohtuistungil esitatud taotluse jättis kohus

§ 331

lg 1 alusel põhjendatult menetlemata, sest taotluse menetlusse võtmine oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. 17. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud asjaolud, et kohtule ei ole esitatud nõude loovutamise lepingut, hagi on esitanud mittekohane hageja ja käenduslepingus puudub isiku nimi, kes sõlmis hageja nimel tehingu, jätab ringkonnakohus

§ 652lg 4 alusel tähelepanuta.

Kostjad maakohtus neid asjaolusid ei esitanud ning ei põhjendanud ega põhistanud nende esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses. 18. Maakohtus kantud menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannavad

§ 171lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostjad solidaarselt.

19.

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. I. Nõmm I. Sidok A. Tänav