← Eesti

2-10-65483/17

Obsah (7)§ 430§432§ 661§ 173§ 168§ 179§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 02.juuni 2011. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-65483 Tsiviilasi OÜ Dominus Inkasso hagi Jekaterina Vassilj

§-le 206 lg

  1. Seoses kompromissi sõlmimisega taotlevad Hageja ja Kostja kohtult kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr 2-10-65483 vastavalt

§ 430lg 1 ja 2.

Pooled märgivad, et nad on teadlikud

§432sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

6. Vastavalt

§-le 661 lg 4 on Hageja ja Kostja kokku leppinud, et kohtu poolt kompromissi kinnitamise korral käesolevas tsiviilasjas määruskaebust esitada ei soovi. 7. Hageja ja Kostja taotlevad kompromissi kinnitamist ilma pooli kohtusse kutsumata. 8. Vastavalt

§-le 150 lg 2 p 1 tagastatakse kohtu poolt hagejale pool tasutud riigilõivust – OÜ Dominus Inkasso arveldusarvele * *. KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse 3 lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 31.05.2011 kohtule esitatud kompromissiga pooled välistavad määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on hageja kostja leppinud menetluskulude jaotuse kindlaks kompromissi punktis 1. Pooled on seega

§ 168lg 3 kohaselt kokku leppinud menetluskulude jagamises.

Riigil menetluskulusid, mida võiks

§ 179alusel välja mõista, ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud kompromisslepinguga kindlaks määratud hageja menetluskulud hüvitama hagejale vastavalt sõlmitud kompromisslepingule ning kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 168

lg 3 alusel.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni /tlk 31/, mille tasumist on kohus kontrollinud /tlk 40/ ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 15,98 eurot /tlk 32/, mille laekumist on kohus kontrollinud /tlk 39/.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb OÜ-le Dominus Inkasso tagastada ½ makskäsu kiirmenetluse- ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 31,96 eurot. Riigilõivu summas 750 krooni tasus OÜ Dominus Inkasso 23.12.

  1. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: riigilõiv osaühing DOMINUS INKASSO avaldus Jekaterina Vassiljeva v.; riigilõivu summas 15,98 eurot tasus OÜ DOMINUS INKASSO 01.03.
  2. a 4 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Täiendav riigilõiv kohtuasjade toimingud 2-10-
  3. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.