lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p.1, 3, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; sama paragrahvi lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Asja materjalidega on tõendatud ja poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 10.09.2008.a. töövõtulepingu ehitustööde tegemiseks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ajavahemikus 10.09.2008.a. kuni 24.09.2008.a. summas 20 000 krooni ( 1278,23 euro) eest (tl.1819). Kogu tööde hinnaks lepingu järgi oli 20 000 krooni (1278,23 eurot), millest on kostja saanud ettemaksuna 10 000 krooni (639,12 eurot). Kostja tunnistab ettemaksu tasumist (tl.33). Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud töövõttu) puudutavad õigusnormid.
lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töö peab vastama lepingutingimustele.
Asja tellijale õigeaegselt üle andmata jätmist loetakse oluliseks lepingurikkumiseks.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel kokkulepitud viisil ja tähtajaks töövõtja K. S. töid ei teostanud, töö tegemata jätmist põhjendas kostja erinevate asjaoludega. Asja materjalide ja kostja poolt kohtule esitatud avaldustega on tõendatud, et kostja on hageja käest saanud ettemaksuna 10 000 krooni (639,12 eurot) (tl.33). Töid kokkulepitud mahus teostatud ei ole. Kostja omastas hageja poolt makstud ettemaksu 10 000 krooni (639,12 eurot), kuid lepingus loetletud töid ei teinud. Kostja on kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostja poolt teostamata tööde eest ettemaksuna saadud tasu tagastamist. Kostja poolt teostatud tööd ei vastanud 10.09.2008.a. töövõtulepingu tingimustele. Kui tellija nõuab õigustatult töö parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasolevavõi tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.