) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank Liising AS esitas 20.04.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Axxxxx Jxxxxx ja Exx Lxxxx vastu võlgnevuse 69 342,88 krooni saamiseks. Kohus tegi 12.05.2010.a võlgnikele makseettepaneku, mida ei õnnestunud Axxxxx Jxxxxxxx kätte toimetada. 06.08.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse valduse xxxxxx Jxxxxx suhtes rahuldamata. Swedbank Liising AS-i esindaja Sxxxxxxx Txxxxx kinnitas määruse kättesaamist 10.09.2010.a. 15.09.2010.a esitas Swedbank Liising AS kohtule hagiavalduse Axxxxx Jxxxxx vastu järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse 67 323,52 krooni ja alates hagi esitamisest sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt
§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Hagiavalduses märgitud kostja registreeritud elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud hagimaterjalid tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kostja teise teadaolevasse elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx saadetud kiri tagastati samuti märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohtul õnnestus kostjaga ühendust saada telefoni teel, kostja teatas, et asub Inglismaal ja kindlat elukohta tal seal ei ole. 12.01.2011. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 13.01.2011.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja andis vastamiseks tähtaja 20 päeva teate kättetoimetamisest alates. Teade avaldati 13.01.2011.a.
veebruaril 2011.a. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile sisuliselt vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2-10-43898 Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Swedbank Liising AS 20.06.2007.a järelmaksuga müügilepingu nr 0167412L, mille esemeks oli sõiduauto Opel Omega 2,5. Hageja kohustus andma vara lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning kostja kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi). Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt, samuti ei tagastanud ta hagejale lepingu eset. Kostja võlgnevus hageja ees hagiavalduse esitamise seisuga on kokku 67 323,52 krooni, mis koosneb vara jääkmaksumusest 54 940,69 krooni, debitoorsest võlgnevusest 8985,20 krooni, viivismaksete võlgnevusest 53,63 krooni, kindlustusmaksete võlgnevusest 2844 krooni ning vara tagastamisega seotud kuludest 500 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Lepingus olid pooled kokku leppinud viivise määras 7 % aastas. Alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodil perioodi 15.09.2010-29.03.2011 viiviste suuruseks 2507,12 krooni (põhivõlg 67 323,52 krooni x 0,019 % x 196 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu kokku summas 10 519,70 krooni, millest 2019,70 krooni (129,08 eurot) on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 8500 krooni (543,25 eurot) hagi esitamisel. Lisaks tasus hageja 12.01.2011.a riigilõivu 6,39 eurot kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 678,72 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 2-10-43898
lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.