← Eesti

3-10-2312/12

Obsah (4)§ 26§ 92§ 31§ 93

3-10-2312 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2312 Haldusasi O.B.’u

§ 26lg 1 p 6/.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda /

§ 92lg 1, § 93 lg 1/.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 04.02.2011, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). 1 ASJAOLUD

  1. Tallinna Vangla direktor kinnitas 23.01.2009 käskkirja nr 3 „Vangistussektsioonidesse, eelvangistushoone lukustatud kambrisse ning tugevdatud järelevalvet ja julgeoleku meetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus“ (edaspidi Käskkiri nr 3) /tl 37 pöördel-38/.
  2. Tallinna Vangla direktori 25.08.2009 käskkirjaga nr 62 muudeti Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 3 osas, milles tunnistati kehtetuks punkti 5 alapunktid 4 ja 8 (mis lubasid, et isiklikest esemetest võib olla jope 1 tk ja pikk spordidress 1 komplekt) (edaspidi Käskkiri nr 62) /tl 38 pöördel/.
  3. Tallinna Vangla direktori 29.04.2010 käskkirjaga nr 30 muudeti Tallinna Vangla direktori käskkirja nr 3 punkti 5 alapunkti 1 osas, kus sõna „aluspesu“ asendati ja sõnastati „aluspüksid“ (edaspidi Käskkiri nr 30 või kaevatav või vaidlustatav käskkiri) /tl 39/.
  4. 16.06.2010 esitas O.B. vaide Käskkirja nr 30 peale. Vaide esitamise põhjustena märkis O.B., et käskkiri nr 30 keelab omada aluspesu (maikat ja pidžaamapluusi) ning et temalt võeti ära kõik soojad riided ning väljastati sünteetiline vanglavorm. Vaide esitaja selgituste kohaselt ei talu ta hästi aastaaegade vahetust ning seega taotleb ta käskkirja kehtetuks tunnistamist. Samuti märkis vaide esitaja, et tal on põhiseaduslik õigus kaitsta oma tervist, mida vaidlustatava käskkirjaga rikutakse /tl 8-9/.
  5. 09.07.2010 kirjaga nr 1-13/29487-1 edastas Tallinna Vangla oma seisukohad Justiitsministeeriumile, paludes jätta vaie rahuldamata /tl 10/. Justiitsministeeriumi 04.08.2010 vaideotsusega nr 11-7/10300 jäeti O.B.u vaie rahuldamata /tl 12/.
  6. 03.09.2010 edastas O.B. Tallinna Halduskohtule kaebuse Käskkirja nr 30 tühistamiseks /tl 1-3, 13, 15/.
  7. 06.10.2010 kohtumäärusega halduskohus võttis O.B.u tühistamiskaebuse menetlusse /tl 16/ ja 25.10.2010 määrusega kohus määras lahendada kaebus kirjalikus menetluses /tl 25/. 04.11.2010 esitas vastustajaks tunnistatud Tallinna Vangla halduskohtule oma kirjaliku seletuse kaebuse kohta /tl 32-34/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja O.B. märgib, et Tallinna Vangla direktor on 29.04.
  8. a välja andnud käskkirja, mis keelab kinnipeetavatel omada aluspesu (särgikuid jne). Eestlased armastavad inimesi mõnitada, teades, et kohtutes on peaaegu 100-protsendine korruptsioon. Kaebajal on 4 (neli) puuvillast T-särki, kerged tunked, millega on talvel väga külm ning kerge vatiinjope (mis on pärast pesu jäänud veelgi õhemaks). Kaebajat on ilma jäetud soojadest asjadest ja ihupesust, talvel jäetakse teda ilma jalutamisest tänaval võimatuse tõttu panna riidesse kasvõi veidi soojemalt ning rikutakse vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 55 lõiget 2 ning põhiseaduse (edaspidi PS) § 28 lõiget 1, mis ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele, kuid kaebajalt on õigusvastaselt võetud õigus oma tervist kaitsta. Kaebajal saab olema tänaval ja jalutuskäigul ning kambriuste avamisel tuuletõmbuse käes (viibimisel ükskõik millises vangla sektsioonis) külm, kuna T-särgi ja õhukeste tunkede väel olla on külm. Kaebaja põhjendatud huviks on preventiivne huvi. 2 Justiitsministeeriumile saadetud vaide peale saatis Tallinna Vangla talle oma väljamõeldised ja Justiitsministeerium vastuse, toetades E. Osolaineni mõnitusi. Justiitsministeeriumi vanglaosakonnas, kus arutatakse vaideid, töötavad endised Tallinna Vangla direktori E. Osolaineni alluvad, kes oma endisele ülemusele kõike pugejalikult heaks kiidavad. Kaebaja ei ole nõus täies ulatuses kõigi nimetatud väljamõeldistega. Vastustaja Tallinna Vangla palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et Tallinna Vangla lähtub oma vastuväidete esitamisel kaebaja poolt vaides esitatud põhjendustest, kuna O.B.u kaebus kohtule on sisutu ning sisaldab emotsionaalseid väljaütlemisi vangla direktori ning Justiitsministeeriumi ametnike pädevuse kohta, millele vangla ei pea vajalikuks vastata. Käskkirjaga nr 62 tehtud muudatus oli tingitud VangS § 46 lg-st 1, Käskkirjaga nr 30 tehtud muudatus oli tingitud praktikas välja kujunenud olukorrast, kus kinnipeetavate poolt tõlgendatakse aluspesuna kõikvõimalikke riietusesemeid (nt erinevad T-särgid, lühikesed püksid, maikad jms). Enne Käskkirja nr 30 jõustumist võis kinnipeetav omada isiklikest riietest: aluspesu (mõistlik kogus), pikk aluspesu, sokid (mõistlik kogus), kindad (1 paar), sall (1 tk), jalanõud (4 paari), saunalina (2 tk). Nimetatud loetelust nähtub, et isiklikest riideesemetest ei ole lubatud T-särgid, lühikesed püksid, maikad jms. Vangla tagab kinnipeetavale vangla riietuse väljastamisega: jaki ja pikad püksid (2 komplekti), T-särgi (4 tk), lühikesed püksid (2 paari), kootud müts (1 paar) ja jope (1 tk). Kuna praktikas hakkas tekkima olukord, kus kinni peetavad isikud laiendasid sõna „aluspesu“ tõlgendust ning kvalifitseerisid selle alla kõik neile vajalikud ja sobilikud riideesemed, mida nad väidetavalt kannavad aluspesuna, siis oli vajalik vanglapoolne vastava sõnastuse konkretiseerimine. Seega kooskõlas haldusmenetluse seaduse ( edaspidi HMS) § 64 lõikega 1 ja 2, § 68 lõikega 2 muudeti Käskkirja nr 3 ning konkretiseeriti sõna „aluspesu“ sõnaga „aluspüksid“. Käskkirjast nr 30 nähtub muudatuse sisseviimise põhjus, selle käskkirja on teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Otsus on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus ja vormivigu, mistõttu on Käskkiri nr 30 välja antud õiguspäraselt. Tallinna Vangla ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlustatava käskkirjaga on temal keelatud omada aluspesu. Just kaebaja poolt toodud käskkirja vaidlustamise põhjus näitab, miks vangla pidas vajalikuks Käskkirja nr 30 väljaandmist ja täpsustamist, mida vangla arvestab aluspesuna. Ka O.B. tõlgendab aluspesuna temale sobilikud ja meelepärased riideesemed (pidžaamapluus ja maika). Vangla on seisukohal, et nii pidžaamapluus kui ka maika on rõivaesemed, mis ei kvalifitseeru aluspesuna. Aluspesu alla kuuluvad vangla tõlgendusel vaid aluspüksid. Seejuures peab vangla vajalikuks rõhutada ja juhtida tähelepanu, et kinni peetaval isikul on võimalik isiklikest riideesemetest omada pikka aluspesu. Seega lähtuvalt nimetatust on kaebaja põhjendused, võimatusele talveperioodil kanda soojemaid riideid, põhjendamatud ning ümberlükatud. Tulenevalt PS kommenteeritud väljaandest (lk 253 punkt 7) on tervis oluline väärtus, ilma milleta ei ole võimalik enamiku teiste põhiõiguste kasutamine. Vaid tervislik elu saab olla täisväärtuslik ja inimväärne elu. Õigus tervise kaitsele on seotud mitmete teiste sotsiaalsete õigustega, nagu õigus toidule, peavarjule, tervislikele töötingimustele, õigus tervislikule elukeskkonnale, õigus tervisealasele teabele ja haridusele. Käskkirjaga nr 30 ei ole Tallinna Vangla piiranud kaebaja sotsiaalseid õigusi. O.B.ule on vangla riietusega tagatud vääriline rõivastus, mis võimaldab isikul tagada oma keha katmine vajalikul ja sobival viisil. Terviseprobleemide ilmnemisel on isikule tagatud õigus saada arstiabi, mistõttu ei nähtu vanglapoolset tegevusest isiku õiguste rikkumine või vabaduste piiramine. Seega on kaebaja viited PS § 28 rikkumisele alusetud. 3 O.B. on vaidemenetluse käigus avaldanud, et temalt on ära võetud kõik soojad riided. Nimetatud infost lähtuvalt viis üldosakonna jurist Tairi Tonkson 08.07.2010 läbi kaebajaga vestluse. Vestluse käigus kinnitas O.B., et Käskkirja nr 30 alusel ei ole temalt mingisuguseid riideesemeid ära võetud. Kaebaja selgitas, et äravõetud riideesemete all mõtles ta esemeid, mis konfiskeeriti aasta tagasi, kui isikule väljastati vangla riietus. Vestluse käigus avaldas O.B., et omab kambris kolme maikat. Nimetatud asjaolust teavitati koheselt järelevalveosakonda, kes koheselt isikult keelatud esemed konfiskeeris. Vaidemenetluse käigus esitatud põhjendustest ning ka vestluse käigus antud selgitustest nähtub, et Käskkiri nr 30 ei ole kaebajale mõju avaldanud, st isiku õigusi ei ole rikutud. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Kaebusest nähtuvalt O.B. vaidlustab Käskkirja nr 30 preventiivsel eesmärgil. O.B. on seisukohal, et Käskkiri nr 30 on õigusvastane ja rikub tema põhiseaduslikku õigust tervise kaitsele. Vaidlustatud käskkirja tõttu on teda ilma jäetud võimalusest riietuda vastavalt aastaajale, st kanda talvel soojemaid riideid, mis seab ohtu kaebaja tervise. Tallinna Vangla vaidleb kaebusele vastu, pidades seda põhjendamatuks. Kohus leiab samuti, et O.B.u kaebus on ilmselgelt alusetu ja see ei kuulu rahuldamisele järgmistel motiividel.
  10. VangS § 46 lg 1
  11. lause kohaselt, kui samast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Sama paragrahvi lg 2 järgi vanglateenistuse ametnik võib lubada kanda kinnipeetaval isiklikku riietust, kui kinnipeetav kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ning reeglipärase vahetuse. Vastavalt Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 61 lg-le 11 kinnipeetav annab isiklikud riided, mille kandmiseks tal puudub luba, vanglateenistuse lattu hoiule. Seega näeb üldnorm ette kinnipeetava poolt eelkõige vangla riietuse kandmise. Erinorm annab õiguse sellest erandi (vastava kaalutlusotsuse) tegemiseks vanglaametnikule, antud juhul vangla direktorile, kes VangS § 106 alusel juhib vangla tööd ja täidab teisi talle pandud ülesandeid. Et riik tagab kinnipeetavale vajaliku, aastaajale kohase riietuse, siis puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda erandi tegemist nimelt talle meeldival viisil, st isiklikku riietust kinnipeetava arvates sobival hulgal ja nomenklatuuris. Kaalutlusõigust tuleb vangla direktoril aga teostada HMS § 2 lg 2 järgi kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus allub kohtulikule kontrollile üksnes piiratud ulatuses, sealjuures ei ole halduskohtul õigust hinnata niisuguse otsuse otstarbekust.
  12. Ülaltoodud sätteid arvestades, eelkõige VangS § 46 lg 1 ja 2 alusel on Tallinna Vangla direktor kehtestanud Käskkirja nr 3 „Vangistussektsioonidesse, eelvangistushoone lukustatud kambrisse ning tugevdatud järelevalvet ja julgeoleku meetmeid vajavate kinni peetavate isikute majutamiseks mõeldud osakonda paigutatud kinnipeetavate riietus“ ning seda järgnevate Käskkirjadega nr 62 ja 30 täpsustanud/muutnud. Kui algses Käskkirjas nr 3 p-s 5 loetletud isiklike esemete hulgas oli alapunkt 1 all nimetatud aluspesu - mõistlikus koguses, siis kaevatud haldusaktis on kõnealune säte muudetud: sõna „aluspesu“ asendati sõnaga „aluspüksid“. Käskkirjas nr 30 on HMS § 56 lg 2 ja 3 kohaselt pikalt põhjendatud, miks niisugune muudatus on tehtud. Kohus ei pea vajalikuks toodud põhjendusi üle korrata, kuid leiab, et Käskkirja nr 30 näol on tegemist proportsionaalse meetmega, arvestades vaidlustatud käskkirja andmise eesmärki (kergendada järelevalvet kinnipeetavate üle ja tagada julgeolek vanglas ning kõrvaldada ebaselgus termini „aluspesu“ tõlgendamisel, mis võimaldab kinnipeetavatel kasutada seda ära oma huvides ja seaduse 4 mõtte vastaselt). Seega ei olnud kaevatud käskkirja andmise eesmärgiks „inimesi mõnitada“, nagu alusetult väidab kaebaja. Milles seisnevad antud juhul Tallinna Vangla „väljamõeldised“, jääb arusaamatuks. Kohus nõustub vastustajaga, et täpsustuse vajalikkust kinnitab kaebaja ise oma kaebusega. Kohus rõhutab, et isegi kui tavaelus mõistetakse meeste aluspesu all lisaks aluspükstele (trussikutele) ka alussärki (maikat), siis ei muuda see Käskkirja nr 30 õigusvastaseks. Nagu öeldud, kohus ei saa kontrollida, kas vangla poolt „aluspesu“ teistsugune kvalifitseerimine on otstarbekas või mitte, aga igal juhul on see proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.
  13. Ilmselgelt alusetud on O.B.u väited, et kaebaja on ilma jäetud soojadest asjadest ja ihupesust ning sellega rikutakse VangS § 55 lg-t 2 ning PS § 28 lg-t
  14. Viited neile õigusnormidele on asjakohatud. VangS § 55 lg 2 kohaselt kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vastavalt PS § 28 lg-le 1 igaühel on õigus tervise kaitsele. Esiteks, Käskkirja nr 30 reguleerimise objektiks ei ole ei kinnipeetavate jalutuskäigud ega tervisekaitse. Teiseks, vaidlustatud käskkirjaga ei ole võrreldes varasemaga piiratud kinnipeetavate õigust üleriietele ehk väljas jalutamisel, sh ka külmal talvel, kantavatele soojematele rõivaesemetele, mistõttu ei saa nimetatud käskkirjaga tehtud muudatus kuidagi seada ohtu kaebaja tervist. Vangla tagab kinnipeetavale endiselt vangla riietusena jaki ja pikad püksid (2 komplekti), T-särgi (4 tk), lühikesed püksid (2 paari), kootud mütsi (1 paar) ja jope (1 tk). Lisaks tohib kinnipeetaval isiklike riietusesemetena olla pikk aluspesu, sokid (mõistlik kogus), kindad (1 paar), sall (1 tk), samuti jalanõud (4 paari kinnipeetava valikul). Järelikult on kinnipeetaval piisaval hulgal eri ilmastikutingimustele vastavaid riideid ja asjaolu, et ta ei saa „aluspesuna“ enam käsitada täiendavat kogust T-särke, lühikesi pükse, pidžaamapluusi vms, ei sunni kaebajat ühelgi juhul poolpaljalt ja tervistkahjustavalt ringi liikuma. O.B.u väide, et tema varustuses on väidetavalt üksnes 4 puuvillast T-särki, kerged tunked ja kerge vatiinjope, ei saa vanglapoolse riietuse kehtestatud koosseisu arvestades kuidagi tõele vastata. Samuti ei ole vangla selles süüdi, kui kaebajal on talvel ikka väga külm, nagu ta väidab, kuna ta võiks oma riietust täiendada näiteks pika aluspesuga, jope alla panna jaki jne. Kehasoojuse hoidmine sõltub paljuski ka jalanõudest (neid saab kinnipeetav valida oma äranägemisel, järelikult võib ta omada sooje saapaid) ja peakattest, kinnastest, sallist. Kõike eelmärgitut arvestades on selge, et sõna „aluspesu“ piiritlemine „aluspükstega“ ei saa kuidagi rikkuda neid kaebaja õigusi, mille kaitseks ta on kohtusse pöördunud. 5.

§ 92

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning

§ 93

lg 1 järgi esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Et käesoleval juhul jääb O.B.u kaebus rahuldamata, sealjuures oli O.B. vabastatud kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu, ning Tallinna Vangla ei ole

§ 93

lg 1 korras kohtukulunõuet esitanud, siis jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.