HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-18252 Otsuse kuupäev 28.märts 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi AL hagi NO vastu 249 297,27 krooni nõud

§ 113ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud jätta täielikult kostja NO kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. Hageja andis kostjale 03.09.2007 laenu summas 15 933 eurot tähtajaga üks aasta. Laenusumma kättesaamist kinnitas kostja samal päeval hagejale väljastatud võlatunnistusega. Võlatunnistuse kohaselt kohustus kostja tagastama võla hiljemalt 04.09.2008 ning tasuma laenult intressi 15 % aastas. Kostja ei ole laenu tagastanud ega tasunud sissenõutavaks muutunud intresse. Laenu põhisumma ja intressid muutusid sissenõutavaks 04.09.

1. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg hageja ees 323 365,67 krooni, millest põhivõlg on 15 933 eurot (249 297,28 krooni), intressid ajavahemiku 03.09.2007-04.09.2008 eest 2 389,95 eurot (37 394,59 krooni) ja viivised ajavahemiku 04.09.2008-19.04.2010 eest 2 362,29 eurot (36 961,81 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg, intress ja viivised kokku 323 365,67 krooni ning viivised alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras. Kostja vastuväited. Kostja kohtuistungile 28.02.2011 ei ilmunud. Kohus leidis, et asja on võimalik lahendada sisuliselt tuginedes TsMS § 414 lg 1 ja
2. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja väidab, et tegelikult ei ole tema raha saanud ning 03.09.2007 võlakiri on rahatu. 03.09.2007 võlakirjas märgitud laenusumma sai tegelikult GB. Põhjusel, et hageja GB ei usaldanud, vormistati võlakiri hageja ja kostja vahel. Raha andis hageja üle GB , kostja ei ole raha saanud. Kuna hageja väitis, et ei ole laenusummat saanud, pöördus kostja GB poole. Kostja nõudel väljastas GB 22.07.2009 võlakirja, milles kinnitas, et ta on saanud 16 000 eurot. GB suri 06.12.
3. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära hageja AL vande all ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 30

lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. 03.09.2007 NO poolt allkirjastatud võlakirja sisust nähtub, et kostja on võtnud AL laenuks raha summas 15 933 eurot tähtajaga 1 aasta ning intressiga 15 % aastas. Kostja ei vaidlusta võlakirja allkirjastamist. Kohus leiab, et tegemist on antud juhul deklaratiivse võlatunnistusega ning seda, et võlga ei ole peab tõendama kostja. Kostja on arvamusel, et temal puudub laenu tagasimaksmise kohustus, kuna raha sai kolmas isik GB. AL vande all antud seletuse kohaselt toimus raha üleandmine autos. Autos viibis hageja kostja ja veel üks isik, keda hageja ei tundnud ning keda kostja nimetas G . Hageja andis raha NO, kes edastas selle kolmandale isikule Kohus loeb hageja vande all antud seletusega tõendatuks raha üleandmise kostjale. Kuna hageja GB ei tundnud, siis on usutav, et hageja ei nõustunud laenu andma tundmatule isikule vaid nõustus raha laenuks andma heale tuttavale, kelleks sel hetkel kostja oli. Tähtsust ei oma see, kellele või milliseks otstarbeks kostja raha edasi andis. Seega on võlakirjas nimetatud summa kohustatud hagejale tagastama kostja, kes saades hagejalt raha, kirjutas samal ajal alla võlakirjale, millega tunnistas võlga hageja ees. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning tulenevalt võlatunnistusest on kostja kohustatud tasuma hagejale põhivõla 15 933 eurot ning intressi 2 389,95 eurot. Intressi tasumine võlasuhtes on sätestatud

§-s 94.

§ 113

lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda 2 viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud viiviseid ajavahemiku 04.09.2008-19.04.2010,so hagi esitamise seisuga, summas 2 362,29 eurot. Kuigi kostja ei ole viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et viivised on hageja poolt arvestades ebaõigesti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli perioodil 04.09.2008 – 31.12.2008 – 2,5 %, millest tulenevalt on ühe päeva intress 0,026 % ja perioodil 01.01.2009 kuni käesoleva ajani 1 %, mille kohaselt on ühe päeva protsent 0,021 %. Seega loeb kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised kuni hagi esitamiseni 21.04.2010 2 081,48 eurot (32 568,08 krooni). (15 933 x 0,026 % x 118 päeva = 488,82 krooni; 15 933 x 0,021 % x 476 päeva = 1 592,66 krooni; 488,82 + 1 592,66 = 2 081,48 eurot). Kohus leiab, et rahuldamisele kuulub ka kostja nõue viiviste väljamõistmiseks

§ 113ettenähtud suuruses tasumata summalt kuni põhinõude täitmiseni. Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3