← Eesti

2-10-64047/4

2-10-64047 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-64047 Tsiviilasi KÜhagi IRvastu võlgnevuse 39 454,35 väljamõistmiseks (hagi hind 2 124,67 eurot) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja esindaja: VT(XXX) Kostja: IR(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses krooni RESOLUTSIOON
  3. Hagiavaldus osaliselt rahuldada.
  4. Välja mõista IR’lt võlgnevus summas 1 148 (üks tuhat ükssada nelikümmend kaheksa) eurot ja 85 senti KÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
  5. Menetluskulud jätta täies ulatuses IR kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 16.12.
  6. a esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja eluruumi asukohaga XXX Tallinnas omanik. Hooldus- ja kommunaalteenuseid osutab ja vahendab elamu XXXelanikele ja seega ka kostjatele korteriühistu, mille eest on kostja kohustatud hagejale regulaarselt arvete alusel maksma. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mille tulemusel on kostja võlgnevus korteriühistu ees seisuga detsember
  7. a 39 454,35 krooni (s.h viivised ajavahemiku aprill
  8. a kuni detsember
  9. eest summas 6 210 krooni). Kostja vastus Kohtule 07.02.
  10. a esitatud vastuses kostja tunnistab hagi põhinõude ulatuses. Võlgnevus on tekkinud seetõttu, et kostja on alates
  11. a juunist ainuke töötav täiskasvanu perekonnas. Kostja abikaasa on töötu. Ajavahemikul detsember
  12. a kuni jaanuar 2011 oli kostja ise töötu. Kostjal on võimalik tasuda võlgnevus nelja kuu jooksul maksegraafiku alusel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutab korterit asukohaga XXX Tallinnas omandiõiguse alusel. Maja hooldamist teostab elamus korteriühistu XXX. Poolte vahel ei ole vaidlust, et korteriühistu vahendab kostjale kommunaalteenuseid. Hageja väitel on kostja jätnud osutatud teenuste eest tasumata perioodil veebruar
  13. a kuni detsember
  14. a kokku 33 243,86 krooni. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud ning § 151 lg-le 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud korteriühistu raamatupidamise väljavõtted. Kostja võlgnevust summas 33 243,86 tunnistab, kuid kostja vastuväite kohaselt on arved tasumata kuna kostja ja tema abikaasa olid töötud. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt viidatud asjaolu kostjat oma kohustuse täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Kohtule on esitatud raamatupidamise väljavõte, millelt nähtub, et perioodi veebruar
  15. a kuni detsember
  16. a võlgnevus on kokku 33 243,86 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜ XXXnõuab kostjalt viivist 0,07 % tasumata summalt päevas, s.o. summas 6 210 krooni. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub VÕS § 113 lg 1 ning KÜS § 7 lg 4 alusel rahuldamisele. 2 Kohtule 31.03.
  17. a saadetud menetlusdokumendis kinnitab kostja, et on hagejale tasunud võlgnevuse kustutamiseks 1 600 eurot. Makse selgitusest nähtub, et kostja on tasunud 1 600 eurot arve nr 753 (227,26 eurot) eest ja lisaks võlgnevuse katteks. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue vähendamisele 1 372,74 euro võrra ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 1 148.85 eurot. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.