2-10-51807/5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-51807 Otsuse kuupäev 27.aprill 2011.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi ALG(isikukood XXX) hagi AC(isikukood XXX) vastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev 12.04.2011.a Istungile ilmunud menetlusosalised Hageja lepinguline esindaja Jüri A Kostja IC Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada ALG`i ja IC`i abielu, mis on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte abielu. Hagejal ei ole võimalik alaliselt Eestisse elama asuda, kuna tema hooldada on vanurist ema. Kostja ei soovi sõita USA-sse, kuna kardab jätta järelevalveta oma korterit. Pooled elavad eraldi alates abielu sõlmimisest. Hageja on seisukohal, et poolte perekondlikud suhted on lõplikult katkenud ja ei ole reaalne nende taastumine. KOSTJA VASTUVÄITED 01.03.2011.a kirjaliku vastuse kohaselt tunnistas kostja hagi. Menetluse jooksul muutis kostja oma arvamust ja teatas, et ei soovi abielu lahutada. Kohtuistungi protokolli parandamise taotluse lahendamine Kostja esitas asjas taotlused 12.04.2011.a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 53 lg 2 järgi on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allakirjutamisest. TsMS § 53 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et kostja protokolli parandamise taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et seega ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled istungil avaldavad. Nimetatud protokolli parandamise taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS. Asja materjalidele lisatud abielutunnistuse ärakirjaga (tlk 9) on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis väljendatud nõude juurde. Kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu. Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Kuivõrd hageja on väljendanud kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, välistades võimaluse abielusuhete taastumiseks, siis leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Asjas ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud kostja väide, et abielulahutuse hagi on hageja poolt esitatud ennatlikult ja hagis esitatud väited perekondlike suhete lõpliku katkemise osas pole põhjalikult läbi mõeldud. Kohus osutab, et hagi on esitatud kohtusse 20.10.2010.a. Seega on hagejal olnud peaaegu pool aastat aega perekondlike suhete taastamise üle järele mõelda. Kostja seletustest nähtub, et pooled on olnud kirjavahetuses ning kostja on väljendanud hagejale, et soovib pooltevahelisi suhteid säilitada. Kohtuistungil väljendas hageja esindaja, et hageja soovib jätkuvalt kindlameelselt abielu lahutada. Seega on kohtu arvates alust arvata, et hageja keeldumise tõttu pooled enam kooselu ei taasta. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Krista Kirspuu Kohtunik HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL