KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 30.12.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-2675 Haldusasi A.S. kaebus OÜ VT Marketing kohustamiseks vastama kaebaja teabenõudele. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.S. ning vastustaja OÜ VT Marketing lepinguline esindaja adv Kaarel Kais. Resolutsioon
- Jätta A.S. kaebus rahuldamata.
- Menetluskulude hüvitamist ei ole taotletud. võib esitada vahetult Tallinna Apellatsioonkaebuse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (HKMS § 31 lg 4). Samaks ajaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta suulist menetlust, võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kinnipeetav A.S. on esitanud halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb OÜ VT Marketing kohustamist oma teabenõudele vastama. Kinnipeetav A.S. esitas 28.10.2009 OÜ-le VT Marketing teabenõude vangla kaupluse vahendusel ostetud teleri hinna ja ostu koha teadasaamiseks. OÜ VT Marketing vastas 16.11.2009 ja 18.11.2009 kirjadega, et tema puhul on tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kes ei ole kohustatud Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 5 lg 1 p 3 ja § 5 lg 2 alusel avaldama kinnipeetavale teavet kaupade sisseostuhindade kohta, kuna kinnipeetavale vanglas kaupade müümine ei ole oma sisult avalik ülesanne. Vastavalt Eesti Vabariigiga sõlmitud jaemüügiteenuse osutamise lepingule on Justiitsministeeriumil õigus kontrollida OÜ VT Marketing poolt soetavate kaupade sisseostuhindasid ja müügihindasid. Sellise kontrollimehhanismi kaudu on tagatud, et OÜ VT Marketing poolt kinnipeetavatele müüdavate kaupade hinnad on kooskõlas Vangistusseaduses (VangS) sätestatud piiranguga. OÜ VT Marketing lisas 18.11.2009 kirjas, et kontrollib siiski A.S.le müüdud kaupade juurdehindluse vastavust VangS § 48 lg 1 sätestatud piirangule. Juhul, kui juurdehindlus on lubatust kõrgem, tagastatakse talle juurdehindlust ületav summa. S. väidab, et need vastused on formaalsed, mitte sisulised ning et sisuliselt ei ole tema teabenõudele vastatud. Haldusasja materjali hulgas on vastustaja 05.12.2009 kiri (vastus 28.10.2009 teabenõudele), mis on sisuline vastus, kuid mille kättesaamist kaebaja eitab. Vastustaja taotles käesolevas asjas menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse esitaja selle taotlusega ei nõustunud ning soovis menetluse jätkamist, jäädes kohustamiskaebuse juurde, milles taotleb vastustaja kohustamist vastama sisuliselt tema 28.10.2009 teabenõudele. Kaebaja selgituste põhjal võib järeldada, et tema huvi asja menetlemiseks on preventiivse iseloomuga. Seega kohus ei lõpeta asja menetlust ning annab oma hinnangu kaebusele kohtuotsuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse esitaja on oma kaebuses märkinud, et ta edastas VT Marketing OÜ 28.10.2009 teabenõude, milles soovis teada VT Marketing OÜ-lt vangla vahendusel ostetud televiisori sisseostuhinda ning kauplust, millisest teler osteti. VT Marketing OÜ vastas A.S.le 18.11.2009 kirjaga, milles selgitas, et VT Marketing OÜ on eraõiguslik juriidiline isik ning kinnipeetavatele vanglas kaupade müümine ei ole avalik ülesanne. VT marketing OÜ ei vastanud ega ole vastanud kuni käesoleva ajani A.S. teabenõudele sisuliselt. A.S. on seiskohal, et VT Marketing OÜ-l lasub kohustus eraõigusliku juriidilise isikuna vastata Avaliku teabe seaduse § 9 lg 2 p 1, § 5 lg 1 p 3 ja § 18 alusel. Samuti viitab kaebaja Tarbijakaitseseadusele, millest tuleneb tarbija õigus saada teavet lõpphinna väljaarvutamiseks. Kaebuse esitaja selgitab, et OÜ VT Marketing küll vastas talle, kuid see on allkirjastamata, kirjast ei nähtu ka vastaja esindaja nimi. Kaebaja on seisukohal, et lisaks kohustamiskaebuse lahendamisele tuleb kohtuotsuses võtta ka seisukoht selles osas, milliste kaupade puhul peab teabevaldaja vastama kustkohast ja millal on kaup sisse ostetud ning kuidas fikseerida tõendusmaterjalina, et teabevaldaja on teabenõude kätte saanud ja sellele vastanud. Kaebuse esitaja selgitab, et ta ei ole vastustaja poolt viidatud 05.12.2009 täiendavat vastust teabenõudele kätte saanud. Lisaks on kaebaja viidanud oma 06.12.2010 teates, et S. K. poolt koostatud teabenõudele on VT Marketing OÜ vastanud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et antud asjas tuleb menetlus lõpetada Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 punkti 4 alusel. HKMS § 24 lg 1 p 4 sätestab, et halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Vastustaja on kaebuse teabenõudele sisuliselt vastanud 05.12.
- Ehkki kaebaja on vastustaja poolt saadetud vastuse 2 kätte saanud, on ta menetlust jätkanud, seejuures põhjendamata oma huvi asja läbivaatamiseks olukorras, kus tema kaebuse esemeks olev nõue (viivitus toimingu sooritamisel) on ära langenud selle täitmise tõttu vastustaja poolt. Vastustaja hinnangul ei teosta kaebaja oma õigusi heas usus, vaid koormab kohtuid asjata kaebusega, mille jätkuvaks menetlemiseks ei ole ega saa tal olla mõistlikku põhjendatud huvi. Ehkki vastustaja hinnangul kuulub antud asjas menetlus HKMS § 24 lg 1 punkti 4 alusel lõpetamisele, soovib vastustaja seoses kaebusega selgitada ka järgmist: vastustaja lähtus kaebajalt 28.10.2009 teabenõude saamisel ja sellele vastamisel seisukohast, et temale kui eraõiguslikule juriidilisele isikule ei laiene suhetes kinnipeetavatega Avaliku teabe seaduses sätestatud teabevaldaja kohustused, kuna vanglates kinnipeetavatele kauba müümine ei ole oma sisult avalik ülesanne Avaliku teabe seadus § 5 lg 2). Tänaseks on Riigikohus võtnud nimetatud küsimuses seisukoha, kui Riigikohtu erikogu leidis oma 16.02.2010 kohtumääruses kohtuasjas nr 33-4-1-10, et tegu siiski on avaliku ülesandega ja seega vastustajale laienevad teabevaldaja kohustused. Samas ei saa vastustajalt eeldada, et ta pidanuks olema võimeline prognoosima õiguspraktika kujunemist vastavas küsimuses juba enne Riigikohtu poolt eelpoolviidatud lahendi tegemist. Tegemist oli vähemalt vaieldava küsimusega ja vastustaja lähtus põhjendatult eeldusest, et üldjuhul eraõiguslik juriidiline isik teabevaldajaks ei ole. Sellest hoolimata vastas vastustaja kaebaja teabenõudele kaks korda (18.11.2009 ja 05.12.2009). Eelpooltoodust lähtuvalt leiab vastustaja, et ta on kaebajale vastates käitunud seaduskuulekalt ja heauskselt. Viivitus, mida kaebaja vastustajale ette heidab, on eelkõige tingitud vastustaja (tol hetkel põhjendatud) usust, et tal puudus üldse seadusest tulenev kohustus kaebajale vastata. Vastustaja leiab, et käesoleva kaebuse eset arvestades on kaebuse esitaja 08.12.2010 seisukoht tervikuna asjakohatu. Kaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud kohtusse kohustamiskaebuse, mille sisuks on vastustaja kohustamine vastama kaebuse esitaja poolt vastustajale 28.10.2009 esitatud teabenõudele. Nagu vastustaja juba oma 15.11.2010 vastuses kaebusele märkis, on vastustaja kaebuse esitaja teabenõudele sisuliselt ja ammendavalt vastanud 05.12.2009 (vastus on ka lisatud vastustaja 15.11.2010 vastusele). Käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse esemel ei ole puutumust kellegi S. K. teabenõudega, mille kirjutamisel väidetavalt osales ka kaebuse esitaja. Seega ei ole asja õige lahendamise seisukohast oluline ka vastustaja vastus nimetatud teabenõudele. Vastustaja palub kaebuse esitaja poolt oma viimasele seisukohale lisatud tõendi (VT Marketing OÜ 01.12.2010 vastus S. K. teabenõudele) jätta asja juurde võtmata kui asjasse mittepuutuva tõendi. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 5 lõikele 1 juhindub halduskohus Halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavatest sätetest, kui seadusega ei ole ette nähtud hagita menetluse sätete kohaldamine. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lõikele 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuivõrd vastustaja poolt kolmandale isikule saadetud vastus tema teabenõudele ei oma puutumust kaebuse esitaja nõudega, et vastustaja väljastaks talle tema poolt vastustajalt ostetud teleri sisseostuhinna ja ostukoha, siis tuleb nimetatud tõend kas jätta vastu võtmata või jätta asja lahendamisel arvestamata. Kaebuse esitaja väited, et vastustaja ei saa aru oma kohustusest, on paljasõnalised ega oma ka puutumust käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse esemega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, selle täiendustega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Tallinna vangla 08.01.2010 vastusest kohtunõudele nähtub, et A.S. edastas VT Marketing OÜ-le 28.10.2009 teabenõude, milles soovis teada VT Marketing OÜ-lt vangla vahendusel ostetud televiisori sisseostuhinda ning kauplust, millisest teler osteti. VT Marketing OÜ on A.S.le vastanud 3 18.11.2009 kirjaga, milles leiab, et VT Marketing OÜ ei ole kohustatud avaldama teavet kaupade sisseostuhindade kohta ning nende poolt müüdavate kaupade hindu kontrollib Justiitsministeerium. Vastuses on lubatud täiendavalt kontrollida, kas A.S.le müüdud kaupade juurdehindlus on ületanud Vangistusseaduse § 48 lg 1 sätestatud piirangut ning juhul, kui A.S.le müüdud kaupade hind oli seaduses lubatust kõrgem, on lubatud tagastada lubatud juurdehindlust ületav summa. Vastustaja esitas kohtule oma 05.12.2009 täiendava (sisulise) vastuse kaebaja teabenõudele, milles ta on märkinud kaebajale müüdud teleri ostmise koha ja ostuhinna. Täiendava vastuse kättetoimetamise kohta A.S.le kohtul andmed puuduvad. Vastustaja poolt esitatud täiendav vastus on ilma registreerimisnumbrita ning Tallinna vangla 08.01.2010 vastusest kohtule ei nähtu nimetatud kirja edastamist kaebajale (selles on juttu 18.11.2009 vastusest 28.10.2009 teabenõudele). Kohus märgib, et teabenõudele vastates tuleb see adressaadile kätte toimetada ning selliselt, et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada. Käesolevas asjas esitatud tõenditest ei nähtu 05.12.2009 kirja kättetoimetamist (aeg ja viis) kaebuse esitajale. Kuid samas leiab kohus, et kohustada vastustajat vastama kaebaja teabenõudele, millele on vastustaja juba sisuliselt vastanud oma 05.12.2009 kirjaga ning millega on kaebaja ka kohtumenetluse käigus tutvunud oleks ebaratsionaalne. Kohtu arvates ei ole vajalik nõuda vastustajalt teabenõudele korduvalt vastamist, kui ta on seda juba eelnevalt teinud. Kaebaja soovis teada saada, millisest kauplusest ja millise hinnaga teler osteti ning selle teabe on ta kätte saanud. Kaebuse esitaja vaidles vastustaja taotluse vastu menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja väiteid hinnates leidis kohus, et menetluse jätkamiseks on kaebajal preventiivne huvi. Avaliku teabe seaduse § 17 lg 1-8 kohaselt teabevaldaja täidab teabenõude teabenõudja poolt soovitud viisil, väljastades teabe: teisaldatavale andmekandjale digitaalselt või teabenõudes märgitud elektronpostiaadressil; dokumendi koopia või ärakirjana paberkandjal kas vahetult teabenõudjale või tema postiaadressil; faksi teel; suuliselt; tutvumiseks teabevaldaja juures; muul viisil, arvestades teabekandja tüüpi. Teabevaldaja võib keelduda soovitud viisil teabenõude täitmisest, kui: selleks puuduvad tehnilised võimalused; seda ei võimalda teabekandja tüüp; teabe suuliselt edastamine takistab ajalise kestuse tõttu ülemääraselt teabevaldaja põhiülesannete täitmist. Teabevaldaja peab teabenõudja taotlusel väljastama dokumentide koopiad paberkandjal, kui teabekandja tüüp ja teabenõudja sideandmed seda võimaldavad ja kui teave ei ole avalikustatud. Teabenõudja nõudel peab teabevaldaja väljastama teabe (sealhulgas avalikustatud teabe) ametliku kinnitusega, kui kinnitus on vajalik teabenõudja õiguste ja vabaduste kasutamiseks ning kohustuste täitmiseks. Avaliku teabe seaduse § 20 alusel teabenõue loetakse teabenõude saanud teabevaldaja poolt täidetuks, kui: teave on teabenõudjale edastatud seaduses sätestatud viisil; teabenõue on edastatud vastavalt kuuluvusele ja sellest on teabenõudjale teatatud; teabenõudjale on selgitatud võimalust tutvuda avalikustatud teabega. Kohus on seisukohal, et teabenõude esitajal on õigus saada teabevaldajalt sisuline vastus, kui puuduvad selleks seadusega sätestatud piirangud (riigi- või ärisaladust sisaldavad andmed, delikaatsed isikuandmed jne). Vastus teabenõudele tuleb adressaadile kätte toimetada selliselt, et teabevaldajale jääks sellest märge, mis on eelkõige teabevaldaja enda huvides. Kaebuse esitaja väidab, et ta pole seda sisulist vastust (05.12.2009) kätte saanud ja vastustaja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle väite ümberlükkamiseks. Samas aga kohus ei pea vajalikuks kohustada vastustajat dubleerima oma 05.12.2009 vastust, mille sisu on kooskõlas 28.10.2009 teabenõudega (teabenõudes sooviti teada teleri hinda ja kauplust, kus seda müüdi) ning kaebajale teatavaks saanud. Kohus nõustub vastustajaga, et teise isiku teabenõudele vastamine ei puutu asjasse ning kohus sellele hinnangut ei anna. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui A.S. soovib täiendavat teavet teleriga seonduvalt, siis ta võib pöörduda uue teabenõudega teabevaldaja poole. Käesoleval juhul on vastustaja ammendavalt 4 vastanud A.S. 28.10.2009 teabenõudele (vastavalt päringu sisule) ning selle vastusega on kaebuse esitaja tutvunud. Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude hüvitamise taotlust ei ole kohtule esitatud. Elle Kask Kohtunik 5