kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. Avalduse kohaselt ei saa L N kestvalt oma tegudest aru või neid juhtida, ta ei suuda ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel 3/5 2-10-55221 ning asjade ajamisel. Ekspert Valdur Püks tuli järeldusele, et vaimuhaiguse tõttu ei ole L N suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, ning ta vajab eestkostet. L N esindaja on veendunud, et L N vajab eestkostet oma huvide ja õiguste kaitseks. Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, L N esindaja kui eksperdi arvamusega, et L N vajab eestkostet, sest L N ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest või neid juhtida. TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. L N õigused on talle tagatud tema esindaja kaudu. Kohus ei pidanud vajalikuks L N isiklikult ära kuulata, sest lähtuvalt ekspertiisiarvamusest ei ole L N võimalik kohtu poolt ära kuulata.
lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
MS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. Kohus tegi kindlaks, et L N ema A V, kes on varem Narva Linnakohtu 16.05.2000.a. kohtuotsuse alusel eestkostjana tegutsenud L N huvides oli jätnud tasumata eestkostetava erihooldusteenuste eest AS-le Hoolekandeteenused Sillamäe. Kuigi L N esindaja on märkinud, et käesolevaks ajaks on võlgnevused tasutud, leiab Narva linn, et A V oma käitumisega ei pruugi tegutseda alati eestkostetava huvides. Kohtule on esitatud 06.04.2011.a. AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodu teatis, mille kohaselt viibis L N AS-s Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodus ööpäevaringsel teenusel ajavahemikul 21.08.2008.a. kuni 15.06.2009.a.. Lähtuvalt kliendilepingust nr 2-1/2438 oli A V kui kliendi L N eestkostja võtnud endale kohustuse tasuda osutatud teenuste eest igakuiselt summas 2 700 krooni (172.56 eurot) ja seisuga 06.04.2011.a. võlgneb A V L N eestkostjana AS-le Hoolekandeteenused 373.75 eurot (5 847.92 krooni). Kohus 08.04.2010.a. pidas vajalikuks suuliselt ära kuulata A V, kes on avaldanud soovi, et teda määrataks L N esindajaks ja veendus, et isik on oma käitumises konfliktne ja seetõttu tekkis kohtul siseveendumus, et oma käitumise ja oleku tõttu ei sobi A V L N eestkostjaks. Vaidlust ei ole, et A V on L N ema ja emana tegutseb ja annab ta oma parima tütre heaks, kuid kohus arvab, et seoses L N vaimuhaiguse tõttu peab olema L N tagatud peale ema armastuse ka ravi- ja hooldusvõimalused, mis kõik eeldab erinevate isikute vahelist suhtlemist. Samuti peab eestkostja andma oma tegevusest aru kohtule. Kuna A V on raske suhelda, siis on kohus veendunud, et Narva linna väljapakutud eestkostja kandidaat N T on sobivam isik eestkostja ülesandeid täitma. N T on kohtule andnud oma kirjaliku seisukoha, et ta on valmis täitma eestkostja ülesandeid, isik on kohtule teada ja kohus leiab, et kuigi N T ja L N vahel isiklikke suhteid ei ole, on N T kogemustega isik eestkostjana, kes tegutseks eelkõige L N huvides. Kohus on veendunud, et N T on eestkostjaks sobiv isik ning leiab, et N T sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata L N eestkostjaks N T. 4/5 2-10-55221 Eestkostjal tuleb lähtudes eksperdiarvamusest ja L N esindaja seisukohast tagada L N rahuldav elukorraldus. Eestkostjal tuleb L N eest langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid ja kaitsta eestkostetava õigusi. Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada L N kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et ta on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.
lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus seab L N üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (
lg 1).
kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.
lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.