KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2011.a. Tallinnas, Kentmanni kohtumajas Tsiviilasja number 2-10-56303 Tsiviilasi TO´e avaldus kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Lõpplahendi tegemine hagita perekonnasjas Menetlusosalised ja nende Avaldaja TO (ik xxx, elukoht xxx) esindajad Puudutatud isik J N (ik xxx, elukoht xxx) lapsega suhtlemise korra Puudutatud isik M O (ik xxx, elukoht xxx) Alaealise esindaja adv Helen Hääl Concordia, Lennuki 22, 10145 Tallinn) (Advokaadibüroo Eestkoste asutus Keila vald Keila Vallavalitsuse kaudu RESOLUTSIOON
- Rahuldada TO avaldus tema ja M O suhtlemise korra kindlaksmääramiseks osaliselt.
- Määrata kindlaks TO ja M O suhtlemise kord järgnevalt: - TO on õigus kohtuda oma poja M O arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 31.12.2011.a. iga nädala laupäeval või pühapäeval 3 tunni jooksul avalikus kohas, s.o. kas laste mängutoas, mänguväljakul või mõnes muus lapsele sobivas keskkonnas, kusjuures isa ja lapse kohtumise juures või vähemalt lapsele nähtavas kauguses viibib ka lapse ema J N. Isa ja lapse kohtumise kindla aja ja koha lepivad TO ja J N kokku e-posti vahendusel või telefoni teel; - tingimusel kui TO täidab käesoleva kohtumääruse eelmist punkti, on alates 01.01.2012.a. kuni lapse 5-aastaseks saamiseni T O õigus kohtuda oma poja M O iga kuu esimese ja kolmanda nädalavahetuse laupäeval ja pühapäeval kella 11.00-st kuni 18.00-ni viisil, et isa võtab lapse tema elukohast ja toob lapse tema elukohta tagasi. Laps ööbib oma kodus; - tingimusel kui TO täidab käesoleva kohtumääruse eelmisi punkte on TO õigus alates lapse 5- aastaseks saamisest kohtuda oma poja M O iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel nii, et isa võtab lapse tema elukohast reede õhtul kell 18.00 ja toob lapse tagasi tema elukohta pühapäeva õhtul kell 18.00-ks; - tingimusel kui TO täidab käesoleva kohtumääruse eelmisi punkte on tal õigus alates lapse 5aastaseks saamisest veeta koos M O suvel kokku 2 nädalat (2 korda ühe nädala) ja alates lapse 7- aastaseks saamisest kokku 4 nädalat (2 korda kaks nädalat) lapse suvepuhkuse/koolivaheaja ajal. M O ja J N kooskõlastavad omavahel e-posti või telefoni vahendusel iga jooksva aasta
- märtsiks nädalad mil isa ja laps koos puhkust veedavad. Menetluskulude jaotamine. Jätta TO menetluskulud tema enda kanda ja M O riigi õigusabi korras määratud advokaadi esindajakulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord. Määrusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot. Avalduse aluseks olevad asjaolud.
- Harju Maakohtu menetluses on TO avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Avaldaja märgib avalduses, et tema ja J N kooselu lõppes 2009.a. detsembris, alates 2010.a. jaanuarist on avaldajal oma poja MO suhtlemine olnud takistatud ning alates 2010.a. märtsist on ta last üksnes kaugelt näinud. Alates maist 2010.a. on avaldaja näinud last vaid ühel korral kaugelt. Avaldaja väidetel leppisid nad J N a lahku minnes kokku, et avaldaja kohtub lapsega kolm korda kuus. Mõne aja möödudes tegi J N ettepaneku, et avaldaja võiks oma lapsega kohtuda 2 korda kuus. Avaldaja nõustuski sellega. Kuid siis hakkasid ilmnema uued takistused miks isa lapsega kohtuda ei saa - kord oli laps väsinud, siis pidi laps jälle koos emaga kuhugi sugulastele külla sõitma jne. Avaldaja palub määrata tema ja lapse suhtlemise kord selliselt, et avaldajal on õigus võtta laps iga kuu teisel ja neljandal reedel kell 18.00 vanemate vahel kokkulepitud kohast ja viia laps enda juurde ning tuua laps tagasi ema juurde pühapäeval kella 18.00-ks. Kui kohtumine jääb ära TO tingitud põhjustel, siis ei kuulu see asendamisele välja arvatud juhul kui TO ja J N teisiti kokku ei lepi. Kui kohtumine jääb ära lapsest tingitud põhjustel (lapse haigus), asendatakse ärajäänud kohtumine esimese nädalavahetusel mil TO muidu lapsega ei kohtuks. Suvel veedab laps kokku 4 nädalat ( 2 korda 2 nädalat) koos TO . TO kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud. Vaatamata kohtu korduvatele palvetele ei vastanud TO kohtu kirjadele ega teatanud midagi kohtule olles kätte saanud menetlusosaliste kohtus ärakuulamise protokolli ja alaealise esindaja ning eestkosteasutuse esindaja seisukohtade osas käesolevas hagita perekonnaasjas. Puudutatud isiku J N seisukoht.
- J N väidetel ei ole ta kunagi TO lapsega suhelda takistanud, vaid TO ise ütles, et parem oleks kui ta üldse lapsega ei kohtuks. Kuna laps oma isa ei tunne, ei saa laps minna isa juurde paariks 2
(4)päevaks ja olla seal ilma emata. Puudutatud isik leiab, et TO ja M O võiksid esialgu kokku saada paariks tunniks, kuna võtab aega mil T õpib oma isa jälle tundma. Lapse kasvades ja isa ja lapse suhete taastudes võib isa suhelda lapsega ka sellise ajagraafiku järgi nagu seda soovib TO. Alaealise TO esindaja seisukoht.
- Advokaat Helen Hääl on seisukohal, et isa ja lapse suhtlemise kord tuleb jagada etappideks. Alguses võiksid isa ja laps kohtuda kuskil avalikus kohas, s.o. kas mängutoas või mänguväljakul ning seda 1-2 korda nädalas 2-3 tundi korraga, kuid nii, et lapse ema oleks lapsele vajadusel nähtav. Nii peaks see kestma kuni isa ja lapse suhted on lähenenud ning on näha, et laps tunneb isaga kohtumisest rõõmu. See periood võiks kesta vähemalt 6 kuud. Lapse ööbimine isa juures saab toimuda alles siis kui isa ja lapse vahel on tekkinud side ja lähedus. Kui selline side on tekkinud, võib avaldaja kohtuda lapsega nii nagu ta oma avalduses märkinud on. Lapse esindaja leiab, et suvel võiks laps veeta isa juures kokku 2 nädalat, s.o. 2 korda ühe nädala. Kaks nädalat korraga ema juurest eemal olla nii väikese lapse puhul ei ole põhjendatud. Lapse kasvades saab suhtlemise korda muuta. Eestkosteasutuse esindaja seisukoht.
- Eestkosteasutuse esindaja seisukoha kohaselt tuleb TO ja M O suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata järgmiselt: - alates isa ja lapse suhtlemise korra indlaksmääramisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni 17.08.2011.a. kohtub M O isaga
- ja
- reedel , laupäeval või pühapäeval alates 16.00 – 19.00 neutraalsel territooriumil, s.o. kas mänguväljakul, kohvikus, mängutoas vmt kohas ema juuresolekul; - alates lapse 3-aastaseks saamisest kuni 31.12.2011.a. kohtub M O oma isa TO ka isa elukohas kella 16.00-19.
- Paaril korral võiks ema kaasas olla kui M O isa elukohaga tutvub; - alates 01.01.2012.a. kuni 01.06.2012.a. kohtub M O oma isa TO isa elukohas iga kuu
- ja
- nädalavahetusel laupäeva pärastlõunast alates kell 16.00-st kuni pühapäeva lõuna kella 12.00-ni; - alates 01.06.2010.a. kuni 01.09.2012.a. ja juhul kui M ei ole probleeme isa juures ööbimisega, veedab M isaga suvel aega kokku 4 nädalat (4 x 1 nädal korraga). Suhtlemise nädal lepitakse kokku lapsevanemate vahel vähemalt 1 nädal enne kokkusaamise toimumist; - alates 01.06.2013.a. veedab M suvel isa juures kokku vähemalt 4 nädalat (2 x 2 nädalat korraga) Suhtlemise nädalad lepitakse kokku lapsevanemate vahel vähemalt enne kokkusaamise toimumist; - antud suhtlemise kord kehtib isa ja lapse vahel kuni 01.09.20151.a. ehk kuni M kooliminekuni. Kohtumääruse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtus ära puudutatud isiku J N, alaealise M O esindaja ja eestkosteasutuse esindaja, asub seisukohale, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramisel juhindub kohus PkS § 143 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda oma mõlema vanemaga, mõlemal vanemal aga kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Tulenevalt asjaolust, et vanematel on kehtiva PkS § 116 lg 1 kohaselt võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, kuid, et lahus elavale vanemale ei ole paratamatult võimalik tagada samas ulatuses suhtlusõigust kui lapsega koos elavale vanemale, sest lapsel saab olla ainult üks elukoht, tuleb tulenevalt PkS § 143 lõikest 3
(4)1 juhindudes määrata isa ja lapse suhtlemise kord arvestades lapse vanust ning ka asjaolu, et isa ja laps ei ole kohtunud omavahel juba terve aasta. Arvestades asjaoluga, et M O on käesoleval ajal alles 2 aastat ja 7 kuud vana ning laps on oma isast võõrdunud, tuleb esialgsed isa ja lapse kohtumised määrata selliselt, et nende kohtumiste juureks või vähemalt lapsele nähtavas kohas viibiks ka lapse ema. Kuna TO ei taha väidetavalt minna J N elukohta lapsega kohtuma, tuleb isa ja lapse kohtumine määrata kuni käesoleva aasta lõpuni avalikus ruumis toimuvana, s.o. kas mänguväljakule, mängutuppa või mõnda muusse lapsele sobivasse keskkonda. Kui isa on saanud lapsega lähedaseks ja täidab kohtumäärust algusest peale, võib M O käia alates 2012.a. juba isa juures külas, alates 5- aastaseks saamisest jääda isa juurde ööbima ning veeta koos isaga ka suvepuhkust. Kohus peab vajalikuks TO ja J N selgitada, et neil tuleb arvestada sellega, et nad on ühe lapse vanemad, kellel mõlemal on õigus ja kohustus oma lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada, mistõttu tuleb vanematel maha suruda kõik isiklikud vastasseisud ja konfliktid ja tegutseda selle nimel, et nende lapsel oleksid mõlemad vanemad kes teda armastavad ja temast hoolivad. Menetluskulude jaotamine. 6. Juhindudes TsMS § 172 lg 1 sätestatust kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muuhulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tulenevalt asjaolust, et lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramine on mõlema vanema huvides, asub kohus seisukohale, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Puudutatud isikul J Nl menetluskulusid kohtule teadaolevalt ei ole. Alaealisele riigi õigusabi osutanud advokaadi esindajatasu jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Kohtunik 4
(4)