KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 12.04. 2011.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-598

§ 76

lg 1 alusel tuleb kohustused täita vastavalt seadusele ja lepingule.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sj täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 108 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ja 101 lg 1 p 6 alusel viivist. KÜS § 2 lg 1 mõtte kohaselt majandab korteriühistu, mis hoolda ja majandab korterioamandi mõttelisi osi ja esindab ühistu liikmete huve. § 13 lg 4 alusel on ühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja majandamiskulud kandmise kohta ühitu liikmetele kohustuslikud. Esitatud põhikirja p 3.2 alap 6 järgi on liige kohustatud tasuma üks kord kuus elamu majandamiskulude, samuti kommunaalkulude ja muuda sihtotstarbeliste maksete eest. Kuna kostja tunnistas oma majandamiskulude ja vajalike remondi ja hoolduskulude võlga, st antud juhul põhivõlga, siis on ta tunnistanud, et ta on põhikirjast tulenevaid kohutustusi rikkunud ja seega tuleb KÜS § 13 lg 2, § 2 lg 1 ja § 101 lg 1 ja 1078 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks märgitud võlasumma 1 787,05 krooni välja mõista. 8. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni 2

§ 113

lg 8 ja § 162 lg 1 alusel on võimalik vähendada viivist siis kui see on ebamõistlikult suur, arvestades kohustuse täitmise ulatust, teise poole õigusliku huve ja poolte majanduslikku seisundit. Kuivõrd hageja esitatud viiviseõue on väiksem kui põhivõlg, ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisega, mida saaks

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel vähendada või jätta välja mõistmata.

Eeltoodu alusel ei ole võimalik jätta viivist välja mõistmata põhjusel, et kostja on alaealine. Ehkki esitatud kohtumäärusest 18.10.2010 nr 2-10-36722 (t/l 38)nähtub, et tema pärandvarasse kuulub mitu kiiniasja, ja millest osale ei ole antud müügiluba, on müügiluba siiski vaidlusalusel korterile antud koos kohustusega võlad tasuda. Kohtu arvates võimaldab korteriomandi võõrandamisel saadud raha märgitud viivise tasuda, mistõttu puudub alus viivist vähendada kostja majanduslikku olukorda arvestades. Eeltoodu alusel kuulub hageja viivisnõue kostja suhtes samuti hagetud ulatuses rahuldamisele kooskõlas

§ 101lg 1 p 6 ja KÜS § 7 lg 4.

1. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku 1 206,80 eurot, millest põhivõlgnevus 1 072,89 eurot ja viivis 133,91 eurot.
2. Kuna kostja põhivõlga tunnistas, puudub vajadus anda hageja põhinõude kohta ja kostjale esitatud arvetele vastavate nõutavate kulude suuruse arvestuse kohta. Kostja esitatud määruse 15.10.2010 2-10- 49213 jätab kohus tähelepanuta, kuna puudutab teisi isikud ega nähtu, et puutuks käesolevasse vaidlusesse. Menetluskulud
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse jäävad menetluskulud kostja. Hageja palus välja mõista riigilõivu 4000 krooni ja õigusabikulud 2000 krooni (t/l30). TsMS §405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus kindlaks lihtmenetluse otsuses menetluskulude suuruse. Kostjalt tuleb välja mõista riigilõiv 4000 krooni ja õigusabikulude katteks 1000 krooni. Kuna tegemist on lihtmenetluse asjaga ning oma sisuliselt mitte keeruka vaidlusega, kus kostja tunnistas põhivõlga ja vaidlus oli vaid viiviste vähendamise /mittevähendamise üle, on põhjendatud välja mõista õigusabikulud pooles ulatuses, so 1000 krooni. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 5000 krooni e. 319,56 eurot.
5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on tsiviilasja hinnaks 16 787,05 krooni ehk 1 072,89 eurot (16 787,05 : 15,6466 = 1 072,89). Mai Grauberg Kohtunik 3