← Eesti

2-09-55996/44

Obsah (6)§ 94§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101

1 KOHTUOTSUS /ÕIGEKSVÕTUOTSUS/ Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-55996 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2011, Jõhvi, kell 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi Ž. V.

§ 94lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Ts

MS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Hageja taotlusel tsiviilasjas määratud ekspertiisiga (13.12.2010 ekspertiisiakt nr. GE-1123-10/3365) on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja S. S. on lapse D. V.`i isa, on võrdne 99.9999%. Kohtuistungil ei vaielnud kostja lapse temast põlvnemise üle. Ta tunnistas hagi . Elatise nõue TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et hageja Ž. V. on alaealise lapse D. V.`i ema, seega, seaduslik esindaja. S. S.`i isadus on tuvastatud 13.12.2010 ekspertiisiaktiga nr. GE1123-10/3365 (tl. 89-90). 4 15.03.2011 kohtuistungil tunnistas kostja isadust; 12.04.2011 kohtuistungil teatas kostja, et on nõus maksma elatist summas 139.01 eurot kuus, ning tasuma elatise võlgnevuse katteks 550 eurot, tasudes võlgnevuse osamaksetena 50 eurot kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni. Märtsis- aprillis 2011 maksis kostja elatist summas 100 eurot kuus. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 94, § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. Vastavalt

§ 96

, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (

§ 100lg 1, 2, 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101

lg 1) Kuna kostja on täitnud lapse ülapidamiskohustust ajavahemikul märts-aprill 2011 summas 100 eurot kuus, siis mõistab kohus elatise välja alates

  1. maist 2011 summas 139.01 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, alates
  2. maist 2011 kuni D. V.`i (sünd. xxx) täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevuse ajavahemiku
  3. september 2010 kuni
  4. veebruar 2011 eest kogusummas 550 eurot järgnevalt: kostja tasub elatise võlgnevuse katteks igakuiselt 50 eurot alates 01.05.2011 kuni võlgnevuse kustutamiseni. Ülalnimetatud summad kannab kostja üle hageja Ž. V. arveldusarvele nr. xxx AS-s xxx iga kuu 11-ks kuupäevaks. KOHTUKULUD TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Viru Maakohtu
  5. jaanuari 2010 määrusega anti hagejale riigipoolne menetlusabi ja hageja vabastati täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 5 Ülatoodust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Marge Tamme Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.