MS § 229 lg 2 alusel tsiviilprotsessis on tõendiks muu hulgas ka eksperdiarvamus. Hageja taotlusel tsiviilasjas määratud ekspertiisiga (13.12.2010 ekspertiisiakt nr. GE-1123-10/3365) on tuvastatud, et tõenäosus, et kostja S. S. on lapse D. V.`i isa, on võrdne 99.9999%. Kohtuistungil ei vaielnud kostja lapse temast põlvnemise üle. Ta tunnistas hagi . Elatise nõue TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 2) nähtub, et hageja Ž. V. on alaealise lapse D. V.`i ema, seega, seaduslik esindaja. S. S.`i isadus on tuvastatud 13.12.2010 ekspertiisiaktiga nr. GE1123-10/3365 (tl. 89-90). 4 15.03.2011 kohtuistungil tunnistas kostja isadust; 12.04.2011 kohtuistungil teatas kostja, et on nõus maksma elatist summas 139.01 eurot kuus, ning tasuma elatise võlgnevuse katteks 550 eurot, tasudes võlgnevuse osamaksetena 50 eurot kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni. Märtsis- aprillis 2011 maksis kostja elatist summas 100 eurot kuus. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, /---/. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (
) § 94, § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1. Vastavalt
, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (
Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (
Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
lg 1) Kuna kostja on täitnud lapse ülapidamiskohustust ajavahemikul märts-aprill 2011 summas 100 eurot kuus, siis mõistab kohus elatise välja alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.